Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1.2 Kostja I kohustub käesoleva kompromissi punktis 1.1 märgitud summa tasuma hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, makse selgitusega „Leping XXX“ alljärgnevalt: 1.2.1

ajavahemikul alates 01.05.2014 kuni 30.04.2024 tasub kostja I hagejale igakuiselt hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 92 eurot;

1.2.2

ajavahemikul alates 01.05.2024 kuni 31.05.2024 tasub kostja I hagejale ühekordse maksena 52 eurot.

1.3 Kostja II tunnistab hageja ees võlgnevust summas 11 000 eurot ja hagejal ei ole kostja II vastu rohkem nõudeid hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX ega mistahes teistest tsiviilasjaga nr 2-12-23461 seotud asjaoludest tulenevalt. 1.4 Kostja II kohustub tasuma käesoleva kompromissi punktis 1.3 märgitud summa hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, makse selgitusega „Leping XXX“ alljärgnevalt: 1.4.1

ajavahemikul alates 01.05.2014 kuni 30.04.2024 tasub kostja II hagejale igakuiselt hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 92 eurot;

1.4.2

ajavahemikul alates 01.05.2024 kuni 31.05.2024 tasub kostja II hagejale ühekordse maksena 52 eurot.

1.5 Kostjatel on õigus käesoleva kompromissi punktides 1.1-1.4 nimetatud summad ennetähtaegselt tasuda. 1.6 Kostja

I

kohustub

taluma

Pärnu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusregistriossa nr XXX kantud kinnisasja kostjale I kuuluva mõttelise osa suhtes täitemenetluse läbiviimist. Täitemenetlus alustatakse Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-12-23461 21.06.2012 tehtud kohtumääruse alusel kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi summas 41 841 eurot alusel. Täitemenetlusest saadud rahaga tasutakse kostja I kohustust hageja ees (käesoleva kompromissi punkt 1.1). Täitemenetlust ei alustata, kui kostja I täidab nõuetekohaselt käesoleva kompromissi punktis 1.2 märgitud kohustuse. 1.7 Poolte menetluskulud, sh. kohtuvälised kulud, jäävad poolte enda kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses menetluskulude jaotamisega.

2-12-23461 1.8 Kostjad kinnitavad, et on teadlikud asjaolust, et juhul kui kostja I ja/või kostja II ei täida käesoleva kompromissi punktides 1.2 ja 1.4 sisalduvas graafikus toodud mistahes makse tasumise kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, on hagejal õigus lugeda nimetatud graafikust tulenevate kõigi maksete tasumise tähtpäev maksekohustust rikkunud kostja suhtes saabunuks ja pöörata kogu nõue tasumata ulatuses maksekohustust rikkunud kostja suhtes sundtäitmisele. Kostjate eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmisele esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.9 Juhul, kui hageja pöörab nõude sundtäitmisele, kohustub maksekohustust rikkunud kostja tasuma hagejale viivist 0,3% päevas täitmisavalduse esitamise hetkeks tasumata summade jäägilt. Viivist arvestatakse iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest alates täitmisavalduse esitamisest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. 1.10

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr. 2-12-23461

kompromissiga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-ga 1 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr. 2-12-23461.

osaliselt

hageja

taotlus

poole

menetluses

tasutud

riigilõivu

tagastamiseks ja täielikult hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks.

Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas ning hagi tagamise tagatise tagastamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Tagatise tagastamise määruse peale võib määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

AS SEB Pank esitas 14.06.2012 Harju Maakohtule hagi XXXja XXXvastu solidaarselt käenduslepingust tuleneva 19 825,78 euro suuruse põhivõla ja viivise summas 22 015,61 eurot väljamõistmiseks. Hageja vähendas 25.03.2014 menetlusdokumendis oma viivisenõuet ning taotles kostjatelt solidaarselt 19 825,78 euro ja viivise summas 19 825,78 eurot väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ XXX (pankrotis) vahel 15.05.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ning selle tagamiseks 13.05.2008 hageja ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX, millega kostjad tagasid solidaarselt põhivõlgnikuga nii põhinõudeid kui kõrvalnõudeid käendaja vastutuse piirmääraga 61 367,96 eurot. 14.04.2014 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata ning pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotles ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel summas 1132,80 eurot ning 14.06.2012 tasutud tagatise summas 2092,07 eurot tagastamist TsMS § 195 lg 1 alusel. Hageja palub mõlemad summad tagastada hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank selgitusega „Leping XXX, riigilõiv“.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

2-12-23461 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 kohaselt kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, mistõttu kohus ei tühista menetlust lõpetava määrusega hagi tagamist ja jätab hagi tagamise jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 12.06.2012 (maksekorraldus nr 31512) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2236,90 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu ka hagi tagamise avalduselt summas 28,76 eurot ning taotlenud nii hagiavalduselt kui ka hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamine ei ole põhjendatud. Kohus on hagi tagamise taotluse juba läbi vaadanud. Seega kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 1118,45 eurot. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank selgitusega „Leping XXX, riigilõiv“.

nr

Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tulenevalt TsMS § 195 lg-st 1 tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja on tasunud 14.06.2012 (maksekorraldus nr 31645) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagi tagamise tagatise summas 2092,07 eurot (koos hagi tagamise riigilõivuga 28,76 eurot, kokku summa 2120,83 eurot). Seega kuulub tagastamisele hagi tagamise tagatis summas 2092,07 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav tagatis kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank selgitusega „Leping XXX, riigilõiv“. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise leppinud kokku kompromissis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.