Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Kostja vastus Kohtule 28.03.2014.a ja 25.04.2014.a esitatud vastustes kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Korteriühistu XXXasutati aastal 2012 ja kanti äriregistrisse 18.09.2012.a. Kuni kostja moodustamiseni teostati elamu XXXvalitsemist korteriomanike ühisuse kaudu korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõuded kuni oktoobrini 2012.a (s.o 541.36 euro ulatuses) on seega esitatud vale kostja vastu. Kostja on seisukohal, et pärast korteriühistu asutamist ei ole korteriomanike kohustused kaasomandi ühise majandamise osas muutunud. XXXelanikud jätkasid hooldus- ja remonditasude maksmist vanas suuruses so 0,13 eurot/m2 kohta, mille osas saavutati eelnevalt omanikevaheline kokkulepe. Tasude suurust muudeti 25.01.2014.a korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Hooldustasu rahadest tasutakse igakuiselt arveid kommunaalteenust osutavatele firmadele, panga teenustasu, raamatupidamisteenuse arveid, korteriühistu juhtimise kulusid jne. Korteriomanike ühisuse valitsemise ajal kogutud ja kasutamata jäänud rahalised vahendid kanti korteriomanike otsusega korteriühistu arvele korteriühistu osakapitali tasumiseks ja remondifondi suurendamiseks. Kostjal on plaanis läbi viia aastakoosolek, kus kinnitatakse eelneva majandusaasta aruanne ja võetakse vastu uue aasta majanduskava, milles tuuakse välja mõtteliste osade majandamise eeldatavad tulud ja kulud hoolduse ja remondi osas. Selleks, et kostja saaks teostada mingeidki remonditöid, on asutatud remondifond. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. KOS § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 8 lg 11 kohaselt korteriühistu asutamisel lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. XXXkorteriomanike ühisuse õigused ja kohustused on seega kostjale üle läinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus tasuda kostja poolt osutatud teenuste eest, s.h remondi2(3)

ja hooldustasu, tuleneb seega seadusest. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et selleks, et kostja saaks korraldada elamus asukohaga XXX linnas remonditöid, on asutatud remondifond. Remondifond on vajalik hädavajalikke remonditööde tarbeks. Korteriühistu XXX põhikirja p-st 8.2 tuleneb, et raha sihtkogumise summa maja korrashoiuks ja kommunaalteenuste kulude kustutamiseks arvestatakse üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide, eeskirjade, arvutusmetoodikate, kulude eelarve ja teiste reglementeerivate dokumntide alusel (tl 87-89). Korteriühistu XXX üldkoosoleku 25.01.2014.a protokollist nähtub, et üldkoosoleku 25.01.2014.a otsustega on muu hulgas kinnitatud uued hooldus- ja remondifondi tariifid ja XXX elamus remondi tegemise otsus (tlk 82-83). Hagejale esitatud arvetelt nähtub (tl 9-39), et kostja kogub hooldus- ja remondiraha korteriühistus kehtestatud tariifidega kooskõlas. Kostja on hoolduskulude tõendamiseks esitanud arvelduskonto väljavõtted (tl 90-92 ja tl 115-124). Kostja arvelduskonto väljavõtetelt nähtub, et kostja tasub igakuiselt arveid raamatupidamisteenuse, elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, panga teenustasu jne. Kohtu hinnangul on kostja seega tõendanud hooldus- ja remonditasu maksmise vajadust ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.