Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2014, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-13-42798
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (11488826, Narva mnt 11, Tallinn), esindaja: Anne-Liis X , anne-liis.X @okincure.ee Kostja: XXX(ik XXX, XXX), esindaja Irina Bušujeva, [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja nõue, põhjendused Hageja ja XXXAS sõlmisid 21.03.06 kasutusrendilepingu nr 290322GL, mille alusel omandas hageja XXXAS ülesandel ja huvides konteiner poolhaagise 362260 kr eest. Müügilepingu XXX järgi pidi ostja tasuma 307 000 kr + käibemaks 18% ja hageja kohustus vara üle andma liisingvõtja valdusse 28.03.06. Märgitud kuupäeval sai liisingvõtja vara enda valdusse (akt). 06.03.07 sõlmisid hageja, liisingvõtja ja XXX OÜ kokkuleppe kasutusrendilepingu nr 260322 GL ülevõtmiseks, ja uuele liisingvõtjale OÜ-le XXX läksid üle liisinglepingust nr XXX tulenevad õigused, kohustused. Oma kohustusi OÜ XXX korrektselt ei täitnud ja hageja ütles talle lepingu 24.03.2010 üles. OÜ XXX kohustusi, mis tulenesid sellest liisinglepingust, tagas kostja käendus vastavalt hagejaga sõlmitud käenduslepingule 06.03.07 KÄ-XXX-1 summas 279500 kr ehk 17863,31€. 15.01.2014 täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli leping üles öeldud lepingu p 10.1 alusel ja leping lõppes 24.03.2010. Vara õnnestus müüa 27.09.2013 6000 euroga. Kostja võlgnes hagejale 4464,19 eurot. Kostja võlg oli hageja 15.04.2010 tehtud arvestuste järgi järgmine: jääk 101826,13 kr, intress 1161,84 kr, viivis 15.0410 876,48 kr, tasumata kuumaksed 13572,63 kr, muud kulud 24905,48 kr, kindlustusmaksed 5739,79 krooni. Kostja põhivõlg jäi 4464,19 eurot (vt ka 02.13.13 esitatud võlaarvestus Lisa 1, Lisa 2. 21.03.2014 suurendas täpsustas nõuet ja selle arvestust. Võlg oli järgmine: jääk 101826,13 kr, intress perioodi eest 15.04.10-19.08.2010 1161,84 kr, viivis seisuga 15.04.10 876,48 kr, tasumata kuumaksed 13572,63 kr, muud kulud 3600,28 kr, tasunata kindlustusmaksed 5739,79 krooni, kokku 126777,17 kr. Vara müüdi 5000 euroga (ilma käibemaksuta), mistõttu jäi saadut arvesse võttes võlgnevuseks 3723,05 eurot. Lisaks võlgneb viivist perioodi 21.10.2013- 21.03.2014 151 päeva eest 0,3% päevas, kokku 1686,54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 3723,05 eurot ja viivist 1686,54 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on aegunud, kuna leping öeldi üles 24.03.2010. Võlg on tasutud. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: Hageja ja XXXAS sõlmisid 21.03.06 kasutusrendilepingu nr 290322GL, mille alusel omandas hageja XXXAS ülesandel ja huvides konteinerpoolhaagise 362260 kr eest, müügilepingu järgi kohustus ostja tasuma müüjale 307 000 kr + käibemaks 18%. Liisingvõtja sai vara valduse 28.03.06. 06.03.07 sõlmisid hageja, liisingvõtja ja Oü XXXOÜ kokkuleppe kasutusrendilepingu (liisinglepingu) nr 260322 GL ülevõtmiseks, Uuele liisingvõtjale OÜ-le XXXläksid üle liisinglepingust nr XXX tulenevad õigused, kohustused.
OÜ XXXkohustusi, mis tulenesid liisinglepingust XXX, tagas kostja käendus vastavalt hagejaga sõlmitud käenduslepingule 06.03.07 KÄ-XXX-1 summas 279500 kr ehk 17863,31€. Kuna põhivõlgnik OÜ XXXliisinglepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, siis on leping talle hageja poolt 24.03.2010 üles öeldud lepingu p 10.1 alusel. Leping on lõppenud 24.03.2010. Vara müüdi 27.09.2013 5000 euroga (ilma käibemaksuta). Võlgniku võlg oli 15.04.2010 seisuga järgime: - tasumata jääkmaksumus 101826,13 kr, - viivis seisuga 15.04.10 876,48 kr, - tasumata kuumaksed 13572,63 kr, - muude kulud kulude võlg 3600,28 kr - kindlustusmaksete võlg 5739,79 krooni. Viivis on lepingu järgi 0,3% päevas võlalt. Kuna ülaltoodud asjaolude üle puudus vaidlus, siis ei anna kohus ka nende asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut. Ülaltoodut arvestades on OÜ XXXja hageja vahel sõlmitud liisingleping VÕS § 361 mõttes ning hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping VÕS § 142 tähenduses. Liisingvõtja on kohustatud tasuma lepingu järgi tasu asja kasutamise eest. Lisaks oli põhivõlgnikul liisinglepingu p 8.1. nähtuvalt kohustus kõrvalkohustusena maksta VÕS § 76 lg 1 järgi kindlustusamakseid. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel on võlausaldajal õigus leping üles öelda kui võlgnik rikub kohustust ning lg 1 p 6 alusel nõuda viivist. VÕS 367 lg 1 sätestab, et liisinguvõtja peab liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 alusel peab liisingvõtja hüvitama liisingandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud siis kui ülesütlemisest tingitud kulud olid põhjustatud liisingandjast. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud võlgade suurust (vt otsus ülalpool “vaidlustamata asjaolud“), mis võlgnikul olid lepingu lõppedes. Seega oli põhivõlgniku võlg lepingu lõppedes järgime: tasumata jääkmaksumus 101826,13 kr, viivis 15.04.10 876,48 kr, tasumata kuumaksed 13572,63 kr, kindlustusmaksed 5739,79 krooni. Hageja on tõendanud kohtule esitatud XXX AS arvega nr 2013/08/11 võlgade sissenõudmise kulusid 231,10 eurot, mis on 3600,28 krooni. Viidatud kulusid kui sellist ei ole kostja vaidlustanud ning need on hinnatavad VÕS § 367 lg 4 järgi kuludena, millede kandmise kohustus võlgnikul on. Kostja on esitanud kohtule tõenditena konteinerveoki 746GA registritunnistuse, mille kohaselt on märgitud liisingeseme omanikuks on uus isik, st AS XXX, vastavalt registreerimistunnistusele 11.09.2013 tehtud kande järgi. Lisaks on esitanud hageja arve AS-le XXX 6000 euro tasumiseks (ilma käibemaksuta 5000 eurot) ning teate võlgnikult XXX OÜ selle kohta, et on kinnitanud oma nõusolekut vaidlusaluse konteinerveoki müügiks 5000 € (ilma käibemaksuta). Viidetud tõendid kinnitavad tõepoolest seda, et võlgnik on nõus olnud konteinerveoki müügiga 5000 euro eest ning registreerimistunnistusele on tehtud uued andmed sõiduki omaniku ja kasutaja kohta, kuid ei tõenda, et võlgniku kõik võlad, mis tal olid lepingu lõppedes 23.04.2010 liisingandja ees, oleks tasutud. Hageja on märkinud oma 21.03.14 hagi täpsustustes, et põhivõlgnik võlgnes ka perioodi eest 15.04.2010-19.08.2010 intressi 1161,84 krooni. Küll aga ei ole selline intressi arvetus ja nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja on ise esile toonud, et leping lõppes 24.03.2010. Seega saab hageja nõuda VÕS § 367 lg 1, 3, 4 järgi lepingu lõppemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud intressi, muid kulutusi, mis on liisingandja kandnud seoses liisingesemega ja selle omandamisega ja kulusid, mis on põhjustatud liisingvõtjast, arvestades tagastamise aja seisuga liisingeseme turuväärtust. Samas ei saa hageja nõuda kooskõlas VÕS § 367 lg 2 pärast lepingu lõppemist intressi. Pärast lepingu lõppemist on igal juhul õigus võlausaldajal võlgnikult nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi täitmisega edasise viivitamise eest viivist (viivis on õiguskaitsevahend). Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud hageja intressinõue, mida hageja on arvestanud põhivõlgniku võlaks pärast lepingu lõppemist perioodi 15.04.2010-19.08.2010 eest summas 1161,84 kr ehk 74,26 eurot, ja see tuleb põhivõlgniku võlast VÕS § 367 lg 2 järgi maha arvestada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhivõlgniku võlg VÕS § 367 lg 1, 3, 4 ja § 101 lg 1 p 6, § 76 lg 1 järgi oli lepingu lõppedes kokku 125615,33 krooni (tasumata jääkmaksumus 101826,13 kr + viivis 15.04.10 seisuga 876,48 kr + tasumata kuumaksed 13572,63 kr + tasumata kindlustusmaksed 5739,79 krooni + muud võla sissenõudmisega seotud kulud 3600,28 krooni) ehk 8028,28 eurot. Kuna vaidlus puudus selles, et liisingese võõrandati, samuti selle turuväärtuse üle ning selle üle, et võõrandamisest laekus 5000 eurot (ilma käibemaksuta), siis jäi võlgniku võlg VÕS § 367 lg 1, 3, 4 järgi kokku 3028,28 eurot (8028,28-5000 3028,28) mitte 3723,05 eurot nagu hageja on väitnud. Eeltoodu tõttu on hageja nõue viidatud ulatuses osaliselt tõendatud ja põhjendatud. Kostja ei ole viivise määrale 0,3% päevas ega arvestuse perioodile vastuväiteid esitanud, seega on viivis perioodi eest 21.10.2013 (pärast hagi esitamist arvestatud) – 21.03.2014 (nõude täpsustus) võlalt 3028,28 eurolt vastavalt 1371,81 eurot, mitte 1686,57 eurot. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks märgitud võla ja viivise ära tasunud, seega rikub käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda
kostjalt kui käendajalt käenduskohustuse täitmist ja selle tõttu põhivõlgniku kohustuse täitmist viivist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 ja § 361, § 367 lg 1, 3, 4 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi on aegunud. Kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-12-19994 08.01.13) on asutud seisukohale, et VÕS § 82 lg 3, 7 alusel saab liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemise korral kohustuse täitmist mõistliku aja jooksul, milleks on 1 aasta lepingu ülesütlemisest. Vaidlusalune liisingleping on üles öeldud 24.03.10, seega oli mõistlik kohustuse täitmise aeg aasta hiljem ehk 24.03.2011. Hagi on kohtule esitatud 16.09.2013 TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1 järgi 3-aastase aegumistähtaja sees alates nõude sissenõutavaks muutumisest (24.03.11). Eeltoodu alusel kohus aegumist ei kohalda. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 3028,28 eurot ja viivist 1371,81 eurot. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus Tsiviilasja hind on arvestades nõude suurendamise (3723,02+1686,54).
aega (21.03.14) kokku 5409,59 eurot
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kohus rahuldas hagi osaliselt 81,3% (4400,09/5409,59*100), mistõttu jäävad TsMS § 163 lg 1, 2 järgi hageja menetluskulud 81,3% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18,7% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.