Tsiviilasi nr. 2-13-60340
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Priks
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2014; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-60340
Tsiviilasi
Korteriühistu xxxxxxxxxxxxx hagiavaldus K. H. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
esindajad
Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Hageja: Korteriühistu xxxxxxxxxxxxx (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: E. P. (xxxxxxxxxxxxxxxx AS; e-post x) Kostja: K. H. (ik xxxxxxxxxxx; eluk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post x)
Kohtuistungi toimumise aeg
29.04.2014. a
Menetlusosalised ja nende
vahel 29.04.2014. a sõlmitud
1) K. H. kohustub tasuma KÜ-le xxxxxxxxxxxxx tekkinud võlgnevuse 1 292,95 eurot, viivised 208,39 eurot ning pool tasutud riigilõivust, mis teeb 87,50 eurot (kokku 1 588,84) järgmiselt: a) hiljemalt 31. maiks 2014. a tasub K. H. 794,42 eurot; b) hiljemalt 30. juuniks 2014. a tasub K. H. 794,42 eurot; 2) Kui K. H. ei täida punktis 1) sätestatud kohustust, muutub KÜ xxxxxxxxxxxxx nõue tervikuna sissenõutavaks ning KÜ-l xxxxxxxxxxxxx on õigus nõuda sundtäitmist kohtutäituri kaudu. Samuti tekib KÜ-l xxxxxxxxxxxxx õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,07 % päevas. 3) Pooltele on teada alusel, et menetluse lõpetamise korral ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-60340 seoses kompromissilepingu kinnitamisega.
Vastavalt TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad muud määruses nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebeõigusest (TsMS § 661 lg 4).
Menetluse käik 18.02.2014. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale KÜ xxxxxxxxxxxxx maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. H. vastu menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.03.2014. a esitati kohtule nõuetekohane hagiavaldus ning kohus võttis selle 25.03.2014. menetlusse. 31.03.2014. a esitas kostja hagile vastuväite. 29.04.2014. a toimus asjas kohtuistung. Poolte taotlus Kohtuistungil avaldatud kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutavas võlgnevuse määras ja tasumise tingimustes. Pooled kinnitavad, et kostja tunnistab võlgnevust ning tasub selle kahe osamaksega. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Tuginedes TsMS § 661 lg 4 pooled loobusid edasikaebamise õigusest. Kokkuleppes sätestamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS 168 lg 3).
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega, ning esitatud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada. Kohtul on piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Kohus märgib, et TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle
menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.