2-12-8318
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2014.a, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-8318
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu võlgnevuse 906 euro ja viivise 906 euro nõudes
Tsiviilasja hind
906 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mae X (Tamos Grupp OÜ, Rävala pst 8A-217, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja nõustaja: Birgit X (XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 29.04.2014.a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
2-12-8318 oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud XXX(hageja) esitas 31.10.2013.a Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu võlgnevuse 906 euro ja viivise 906 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja kahel korral hageja käest küsinud rahalist laenu. Esimesel juhul on hageja kostjale andnud laenu summas 544,46 eurot (8519 krooni) ning kostja on laenu saamist 11.12.2010.a tunnistanud. Kinnituse kohaselt pidi kostja laenu hagejale tagastama 26.12.2010.a. Teisel juhul on hageja kostjale andnud laenu summas 361 eurot. Nimetatud laenu saamise kohta on kostja 20.02.2011.a väljastanud hagejale laenu saamise kohta tunnistuse, milles kostja on ühtlasi võtnud endale kohustuse tasuda hagejale tähtaegselt tasumata summast viivist, määraga 2% päevas. 20.02.2011.a väljastanud tunnistusega kohustus kostja hagejale laenu tagastama 05.03.2011.a. Kostja ei ole hagejale laenatud summasid tagastanud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 20.02.2011.a ja 11.12.2010.a võlakirjadest tuleneva võlgnevuse summas 906 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuse ulatuses, ehk 906 eurot. 03.01.2013.a vastuses vaidleb kostja nõustaja hagiavaldusele vastu. Kostja nõustaja märgib, et kostja tagas tema poolt hagejale laenatud summad pandiga ning osundab vastusele lisatud käsipandi lepingutele nr 179, 219 ja 406. Nõustaja lisab, et kuna kostjal puudus võimalus panditud esemeid välja osta, siis lepiti kokku, et hageja realiseerib panditud vara ning sellega on kostja võlg hageja ees kustutatud. Hageja juhib 07.03.2013.a seisukohas tähelepanu asjaolule, et kõik kolm kostja nõustaja poolt esitatud käsipandi lepingut on sõlmitud kostja ja äriühingu XXXOÜ (registrikood XXX) vahel. Samas on kostja mõlemas võlakirjas tunnistanud võlgnevusi eraisiku XXX ees. Hageja märgib, et mitte ühelgi nendest võlakirjadest ei ole ühtegi märget mingitele muudele kohustustele kolmandate isikute ees, veel vähem mingitele seostele mistahes pantidega. Hageja leiab, et käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks olevad võlakirjad annavad tunnistust, et kostja on hagejalt saanud laenu kui eraisikult ning saadud laenud pandiga tagatud ei ole. Kohtu põhjendused ja järeldused
2-12-8318 kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Samas on Riigikohus rõhutanud, et VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 24.04.2006.a otsus asjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Kohus selgitab siinkohal, et VÕS §-st 30 tulenev võlatunnituse regulatsioon käsitleb eelkõige konstitutiivset e abstraktset võlatunnistust. Taolisel juhul on tegemist ühepoolselt kohustava lepinguga, millest tekivad nõuded üksnes võlatunnistuse saajale, st võlatunnistuse andja võtab võlatunnistusega võlausaldaja ees uue iseseisva kohustuse. Riigikohus on eelmainitud 24.04.2006.a lahendi punktis 15 osundanud ka deklaratiivsele võlatunnistusele, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st kui on tühine tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Kohus on 20.01.2014.a hagejale saadetud elektronkirjas osundanud tõendamiskoormisele, ning märkinud, et vaidlusaluste võlakirjade konstitutiivset olemust peab tõendama hageja (tl 134). Kohus viitab siinkohal Riigikohtu poolt avaldatud seisukohale, et poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada, peab tõendama võlausaldaja (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 24.04.2006.a otsus asjas nr 3-2-1-21-06, p 17). Hageja ei ole kohtu ettepanekule eelnimetatud asjaolu tõendamise kohta seisukohta ega tõendeid esitanud. Antud juhul ei luba tsiviilasja raames esitatud seisukohad tuvastada 11.12.2010.a võlakirja konstitutiivset olemust. Kohus leiab, et kuna konstitutiivse võlatunnistuse andmine tõendamist ei leia, siis tuleb 11.12.2010.a võlakirja osas lähtuda sellest, et kostja poolt allkirjastatud võlakirja näol on tegemist deklaratiivsete võlatunnistustega (vt nt eeltoodud Riigikohtu 24.04.2006.a otsuse nr 3-2-1-21-06, p 17). Esitatud seisukohtade ja tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et ka 20.02.2011.a võlakirja näol oleks tegemist konstitutiivse võla tunnistamisega. Iseenesest võib leida, et kostja poolt 20.02.2011.a võlatunnistuses lubatud viivise tasumine on vaadeldav kui võlausaldaja ees uue iseseisva kohustuse võtmine. Samas märgib kohus, et viivis on oma olemuselt kõrvalkohustus, mille eesmärk on tagada põhikohustuse täitmine. Seega ei saaks viivise tasumise kohustus eraldiseisvana kehtima jääda juhul, kui kohus peaks järgnevalt tuvastama 20.02.2011.a võlatunnistusest tuleneva põhinõude 361 euro tasumise kohustuse äralangemise. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale 20.02.2011.a ja 11.12.2010.a väljastatud võlatunnistusi tuleb käsitleda kui deklaratiivseid võlatunnistusi. Seega võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
2-12-8318 lepingute alusel. Kostja on 03.01.2013.a menetlusdokumendis märkinud, et kostja on hagejalt laenatud summad taganud pandiga, mille kohta kostja ja hageja on sõlminud käsipandi lepingud nr 179, 219 ja 406. Kostja osundab asjaolule, et hageja on Tallinnas pandimaja pidajaks. Kostja märgib lisaks, et kuna kostjal puudus võimalus panditud esemeid hagejalt välja osta, siis lepiti kokku, et hageja realiseerib panditud vara ning sellega on kostja võlg hageja ees kustutatud (tl 67). Kostja on 27.06.2013.a kohtuistungil selgitanud, et kui ta sai käsipandilepingu alusel raha, siis hageja leidis, et kostja peaks paralleelselt allkirjastama võlakirja. Kostja märgib, et vastasel juhul keeldunuks pandimaja talle laenu väljastamast (tl 103). Kuigi hageja on leidnud, et kostja on hagejalt saanud laenu kui eraisikult, siis kohtu hinnangul on selles osas eluliselt usutavamad kostja seisukohad. Nimelt on kostja käesolevas tsiviilasjas esitanud väiteid tunnustatud võlgade osas selliselt, et kostja on hagejale tunnustanud võlgnevusi, millede tasumise kohustus oli kostjal äriühingu XXXOÜ ees. Esmajoones on kohus kostja väited usutavaks lugenud seetõttu, et hageja XXXoli kostja poolt väljastatud võlatunnistuste andmise hetkel XXXOÜ töötaja. Nimetatud osas tsiviilasjas vaidlus ka puudub – asjaolu kohta, et hageja oli äriühinguga seotud isik, ei ole hageja esitanud vastuväiteid. Lisaks kinnitab hageja seotust XXXOÜ-ga äriregistri väljavõte äriühingu üld- ja isikuandmete ajaloo kohta, mille kohus on tõendina omal algatusel kogunud TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel. Kõnesoleva asjaolu valguses on kohtu hinnangul usutavad kostja seisukohad selles, et hageja oli kostjale kuuluvate esemete pantimise juures ning väljastas nende pantimise eest isiklikult raha. Teiseks, 04.04.2013.a seisukohas viitab kostja sellele, et 11.12.2010.a võlatunnistuse summa 544,46 eurot ühtib käsipandi lepingus nr 406 märgitud summaga (tl 83). Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga ning leiab, et summade kattumine kinnitab eelnevas lõigus kohtu poolt tehtud järeldust võlatunnistuste majandusliku seotuse kohta. Nii 11.12.2010.a võlatunnistus kui ka käsipandi leping nr 406 on sisaldavad sama rahasummat (vrd tl 37 ja 69). Eeltoodu alusel võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja poolt antud võlatunnistused olid majanduslikult seotud kostja ning XXXOÜ vaheliste käsipandi lepingutega. Kohtu hinnangul on 11.12.2010.a võlatunnistus majanduslikult seotud ka käsipandilepinguga nr 219, kuivõrd kõnesoleva lepingu raames on kostja XXXOÜ-le panti andnud samad esemed, mis olid panditud ka varsema lepinguga nr 406. Asjaolu, et kostja on käsipandi nr 406 alusel pandiks antud esemed uuesti pantinud teistel tingimustel lepingu nr 219 raames, ei välista kohtu hinnangul kostja poolt tunnustatud võlgnevuste ja käsipandi lepingute omavahelist majandusliku seotust. Kolmandaks ei nõustu kohus hageja seisukohtadega selles, et võlatunnistustes käsipandilepingutele viidete puudumisel kuuluks automaatselt järeldamisele asjaolu, et hageja on kostjale eraldiseisvalt laenu andnud. Kohus on otsuse käigus osundanud sellele, et hageja seotus XXXOÜ-ga oli taolise ulatusega, mis ei pidanud kostjal tekitama kahtlusi selles, millise isiku ees kostja võlga tunnistama peaks. Võttes arvesse käesolevas asjas kohalduvat TsMS § 405 lg 1 p-st 5, siis tunnustab kohus antud vaidluses tõendina ka menetlusosalise (s.o kostja) seletust. Arvestades ka eelnevaid kohtu põhjendusi, siis loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel ei ole esialgset võlasuhet (st põhikohustust), millest tulenevat kohustust oleks kostja saanud tunnistada. Taolise kohtupoolse järelduse ümberlükkamise võimalust selgitas kohus hagejale 20.01.2014.a elektronkirjas (tl 134). Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada pooltevahelise esialgsete võlasuhete olemasolu. Kohus osundas oma selgituskirjas asjaolule, et antud juhul ei ole hageja esitanud seisukohti ja tõendeid pooltevahelistele esialgsete võlasuhete olemasolule,
2-12-8318 vormidele ning nende sisule. Ainsaks hageja poolt esitatud tõendiks pooltevaheliste võlasuhete kohta on 03.06.2011.a nõudekiri (tl 30). Hinnates eelnimetatud nõudekirja, siis ei saa selle pinnalt siiski piisava kindlusega järeldada, et poolte vahel oleksid võlasuhted olnud. Kuna hageja ei ole kohtule selles küsimuses täiendavat seisukohta ega tõendeid esitanud, siis hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostjal tunnustatud võlga hageja ees ei ole. Kokkuvõtteks leiab kohus, et antud juhul on kostja poolt tõendust leidnud asjaolu, et 11.12.2010.a ja 20.02.2011.a tunnustatud võlgnevusi kostjal hageja ees ei ole, mistõttu hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.