Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-42544
Tsiviilasi
XXXhagi XXXAS vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
54 571,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kenno Vilippus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18-2, Tallinn 10141; telefon: 641 0387; e-post: [email protected]); Kostja: XXXAS (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Allan X (XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi kindlustushüvitise 49 610,56 euro nõudes ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga kindlustuslepingu. Kostja väljastas hagejale 29.03.2012 kindlustuspoliisi nr XXX, mille järgi oli kindlustatud elamu asukohaga XXX. Kindlustatud elamu hävis tulekahjus 31.10.2012 ning 05.11.2012 esitas hageja kostjale kahjuteate. 08.11.2012 kirjaga kostja keeldus kahju hüvitamisest, sest kindlustusandja on vabanenud vastustusest üldtingimuste p 24 kohaselt. Kirja kohaselt ei olnud hageja tasunud kindlustusmakset (kirjas mainitud aadress XXX on kindlustusobjekti teine aadress). Üldtingimuste punkt 24 nägi ette, et kindlustusvõtja hilineb järgneva kindlustusmakse (osamakse) tasumisega ega ole tasunud järgnevat kindlustusmakset ka kindlustusandja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimuvad pärast täiendava tähtaja möödumist.
2.Hageja leidis, et kostjal ei ole õigust viidatud lepingutingimusele tugineda. Hageja ei olnud kindlustusmakset tasunud, kuid hageja ei saanud täiendavat tähtaega kindlustusmakse tasumiseks. Esimese osamakse tasus hageja tähtajaliselt. Makse tegemiseks väljastas kostja esindaja hagejale arve e-posti aadressil XXX. Järgnevat arvet enam hageja e-postile ei laekunud. Hageja leidis, et kostja ei teinud VÕS § 23 lg 2 järgi temaga piisavalt koostööd. Kostja ei edastanud hagejale meeldetuletust sellisel viisil, et hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvumiseks TsÜS § 69 lg 2 ja 3 järgi.
3.Kostja oleks pidanud mõistlikult arvestama hageja huvidega ning kasutama võimalust edastada arved ja arve tasumata jätmise meeldetuletuse kostja e-posti aadressil nagu see toimis esimese osamakse arve ja kindlustuspoliisi edastamisel. Kuna lepingu sõlmis peakontori väline esindaja, siis läks vastav info kindlustuslepinguga seonduva teabe üleandmise käigus kaduma.
4.Hageja kontrollis kirjade laekumist poliisis nimetatud aadressil XXX, kuid kostja meeldetuletust ei ole sellele aadressile laekunud. Kostja viitab oma sisemisele andmebaasile, kuid ei ole tõendanud, et ta on meeldetuletuse välja saatnud ning teinud seda mõistlikul viisil. Kui kostja nägi, et hageja meeldetuletusele ei reageeri, oli tal VÕS § 23 lõikest 2 tulenevalt kohustus kasutada muid võimalusi hagejale arve tasumise meeldetuletamiseks. Kuna hageja eposti aadress oli kostjale teada, oleks tulnud arve ja meeldetuletus saata sinna.
5.Kindlustuslepingu sõlmimisel ja esimese arve tasumisel suhtles kostja hagejaga e-posti teel. Kuigi lepingus märgitud hageja aadress oli Ploomi 17, oleks kostja pidanud lepingu tõlgendamisel arvestama VÕS § 29 lg 5 punktides 1, 2, 3 ja 6 sätestatuga. Juba lepingu sõlmimisel oli näha, et hageja suhtleb kostjaga elektronposti teel ning kostja oli seda aktsepteerinud. Poolte tegelik suhtlemiskanal ei olnud aadress Ploomi 17, vaid elektronpost. Poolte vahel oli välja kujunenud lepingus märgitust erinev praktika.
6.Eeltoodu alusel leidis hageja, et kostja jättis tema suhtes lepinguvastaselt täitmata kahju hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele kuuluva kahju hindas hageja 120 033 euro suuruseks. Üldtingimuste punkti 72 järgi tuleb kostja maksta intressi 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast päevas. Hageja arvestab viivist alates hüvitamisest keeldumisele järgnevast päevast 9. novembrist 2012 kuni 11. septembrini 2013, mis teeb kokku 306 päeva. 120 033 eurot x 0,1/100 = 120,033 eurot päevas x 306 = 36730 eurot. Kuna üldtingimuste p 72 piirab kostja vastutust 10%-ga nõude summast, kuulub kostja poolt tasumisele lisaks hüvitisele viivis summas 12 003,3 eurot. Kuna poliisi kohaselt on kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks, tuleb summa tasuda AS-le Swedbank. Hageja palus kostjalt AS Swedbank kasuks välja mõista 132 036,30 eurot.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei ole kostja esimesele arvele järgnenud arveid ega võlateadet kätte saanud. Ploomi 17 postkastile on juurdepääs ainult maja elanikel, sealhulgas hageja
emal. Postkast on lukustatav. Kostja viide sisemistele masspostituse protseduuridele ei ole oluline. Kolmanda isiku kinnitus selle kohta, et kostja saadetis on talle edastatud, ei tõenda avalduse kohalejõudmist. Kostja vaid väidab, et ta on saadetise käsundisaajale (X) üle andnud. See, et kiri on tegelikult Eesti Posti kandesse ja sealt hageja postkasti jõudnud, ei ole tõendatud.
8.Kostja viide TsÜS §-le 70 ei ole asjakohane. TsÜS § 70 reguleerib juhtumeid, kui on tõendatud või vaidluseta, et tahteavaldus jõudis lepingut rikkunud poole nö „vastutusalasse“. Hageja pole kostja tahteavaldust üldse kätte saanudki (tahteavaldust pole edastatud). Teisiti ei sätesta ka kindlustuslepingu üldtingimuste p 40. Kui sätet on võimalik tõlgendada nii, et kindlustusandja ei pea tõendama tahteavalduse kohalejõudmist, siis on see ebamõistlik tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 järgi, kui tüüptingimus, millega on kõrvale kaldutud seaduse olulisest põhimõttest ja seetõttu tühine. Hagejal ei olnud meeles kindlustuse eest tasuda. Kui ta oleks arved või meeldetuletuse kätte saanud, oleks ta arve ära maksnud. Hageja teatas kindlustusele juhtumist tegelikult juba õnnetuse päeval ja sai alles siis kindlustusvahendajalt teada, et arved on maksmata. Juhise võlgnevus likvideerida sai hageja samuti kindlustusvahendajalt. Summa tagastati.
9.Hageja märkis, et nõustub omavastutuse ja tasumata kindlustusmaksete hüvitisest mahaarvamisega. Koheselt hageja kindlustusobjekti taastama ei asu ja seetõttu on hageja nõus avansilise makse kindlaksmääramisega kinnistu turuväärtuse alusel. Vastavalt kostja soovile esitab hageja avansilise makse ja kahju suuruse kindlaksmääramiseks XXX OÜ hindamisakti.
10.20.02.2014.a esitas hageja avalduse hagi eseme kitsendamiseks ja viivise vähendamiseks. Kostja leidis 04.12.2013.a vastuses, et kahjustatud vara hindamise tulemusena võiks hüvitamisele kuuluv summa olla 50 000 eurot avansilise maksena, millest on maha arvestatud omavastustus 190 eurot ja tasumata kindlustusmaksed summas 199,44 eurot ehk kokku 49 610,56 eurot. Hageja sellele vastu ei vaidle. Sellest tulenevalt soovib hageja hagi eset kitsendada ning kostjalt välja mõista rahas esialgses hagiavalduses nõutust vähem. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja 132 036,3 eurot väljamõistmist. Hageja ei nõua kogu hüvitist, vaid nn avansilist makset vastavalt üldtingimuste punktile 192 ja 193.
11.Haginõude muutumise tõttu tuleb korrigeerida viivist. Hageja nõustub kostja poolt eelistungil avaldatuga, et viivisearvestus võiks alata kuu aega pärast juhtumit ehk alates 30. novembrist 2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni (21.04.2014) kindla summana. Perioodi pikkus on 507 päeva. Vastavalt üldtingimust punktile 72 on viivise protsent 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast päevas. 49 610,56 eurot x 0,1/100 = 49,61 eurot päevas x 507 päeva = 25 152,27 eurot. Kuna üldtingimuste p 72 piirab kostja vastutust 10%-ga nõude summast, kuulub kostja poolt tasumisele viivisena 4961,05 eurot, mis jääb viivise nõude lõppsummaks.
12.Kuna üldtingimuste p 195 võimaldab tasuda kindlustushüvitist avansilist hüvitist ületavas osas, mis makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks, siis hageja palub kohut summa vähenemist mitte käsitleda hagist loobumisena. Hageja ei soovi piirata oma õigust nõuda tulevikus avansilistest maksest ületavas osas täiendavat hüvitist. Kui kohus peaks rahuldama hagi avansilise makse väljamõistmiseks, eeldab see kindlustuslepingu kehtivuse tuvastamist, mis tegelikult ongi antud vaidluse põhiküsimus. Kui kohus mõistab avansilise makse välja, on tõenäoline, et kostja ei keeldu vastavate asjaolude esinemisel avansilist makset ületavas summas hüvitise tasumisest. Seetõttu hageja võtab oma hagi avansilist makset ületavas osas (132 036,3 eurot - 49 610,56 eurot= 82 425,74 eurot) tagasi ning palub tagasi võetud nõude osas TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel summale vastava osa riigilõivust tagastada. Hageja arvutuste kohaselt on see summa 450 eurot (riigilõiv summalt kuni 150 000 eurot on 1300, riigilõiv summalt kuni 50 000 eurot on 850 eurot, 1300 eurot – 850 eurot = 450 eurot).
13.Eeltoodu tõttu formuleeris hageja oma nõude järgnevalt: "Välja mõista XXXAS-lt (registrikood XXX) AS Swedbank (registrikood 10060701) kasuks avansilise hüvitisena 49 610,56 eurot ja viivis 4961,05 eurot."
14.Hageja ei tea kõiki kindlustusjuhtumi toimumise asjaolusid. Hageja abikaasale helistati häirekeskusest ja vallast, et maja põleb. Hageja kohale saabudes oli tuletõrje juba kohal. Teavet tulekahju tekkepõhjuste kohta hageja ei saanud. Hageja taotles juba kolm nädalat tagasi Ida päästekeskuselt dokumendi
väljastamist antud tulekahju võimalike tekkepõhjuste kohta, kuid kohtu poolt antud tähtajaks ei õnnestunud dokumenti saada. Järelepärimise peale anti lootust dokumendile 25.02.2014.
15.Hageja leidis, et kuna VÕS § 500 lg 1 võimaldab kindlustatud kinnisasjale seatud hüpoteegi pidajal teatud tingimustel nõuda kindlustajalt uut hüvitise maksmist, siis säte hageja huve ei puuduta. Hageja suhtles kostjaga, kes antud küsimuses probleemi ei näinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja (endise nimega XXX) ja kostja vahel on sõlmitud eluasemekindlustuse leping kindlustuse üldtingimustega ÜU 20021 ja kodukindlustuse põhipaketi tingimustega TEK-P-20111, kindlustusperioodiga 01.04.2012 – 31.03.2013. Kindlustuslepingu sõlmimist vahendas XXX OÜ. Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustusobjektiks XXXasuv elamu. Swedbank AS on hagejale kuuluva kinnistu hüpoteegipidaja ning poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu soodustatud isikuks. Hoone on kindlustatud kui mittealaline elukoht. 05.11.2012 edastas hageja kahjuteate selle kohta, et kindlustusobjekt on 31.10.2012 tulekahju tagajärjel oluliselt kahjustada saanud.
17.Kindlustuslepingu sõlmimisel avaldas hageja soovi tasuda kindlustusmakseid neljas osas, vastavalt 31.03.2012, 30.06.2012, 20.09.2012 ja 21.12.2012. Osamaksete suurus ja tasumise tähtajad on ära toodud kindlustuspoliisi esimesel lehel. Esmase kindlustusmakse tasus hageja ettenähtud tähtajaks, 31.03.2012 ning kindlustusmakse tasumisega kindlustusleping jõustus.
18.Lisaks sellele, et osamaksete tasumise tähtajad on fikseeritud kindlustuspoliisil, väljastas kostja osamaksete tasumise kohta arveid. 30.06.2012 laekuma pidanud teise osamakse tasumiseks saatis kostja 15.06.2012.a lihtkirjaga arve aadressil XXX. Teise osamakse tasumise tähtajaks oli 30.06.2012, kuid makse ei laekunud. 09.07.2012 saatis kostja välja võlateate, milles anti teise osamakse tasumiseks täiendav tähtaeg. Hageja pidi teise osamakse tasuma hiljemalt 12.08.2012. Hagejale teatati, et kindlustusmakse mittetasumisel on kindlustusleping üles öeldud alates 12.08.2012. Viidatud tähtajaks teine osamakse ei laekunud ning alalaekumise tõttu kindlustusleping katkes.
19.Kostja viitas VÕS § 458 lõikele 2 ja lõikele 3 ning leidis, et sama regulatsioon on ära toodud kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p-des 24 – 26. Kostja on hagejale edastanud võlateatise, hageja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul kindlustusmakset. Kuivõrd kahjujuhtum toimus peale täiendava tähtaja möödumist, siis on kostja VÕS § 458 lg 2 alusel vabanenud täitmise kohustusest. Kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus ka selle tõttu, et kahjujuhtumi toimumise päeval puudus kehtiv kindlustusleping. Kostja oli kindlustuslepingu üles öelnud alates 12.08.2012.a.
20.Kostja saatis osamakse tasumise arve ja võlateate poliisil näidatud hageja kontaktaadressile XXX. Võlateade vormistati automaatselt kostja arvutiprogrammi poolt ja edastati masspostitusega tegelevale XXXAS-le. Kostja arvutiprogramm Doors on võlateate faili loonud 09.07.2012. XXXAS-le on andmed edastatud XML faili kujul (struktureeritud andmefail), millele XXXAS lisab kujunduse ja moodustab PDF faili. Kuna kostja ning XXXAS-i XML töötlemise projektid on identsed, siis on sama PDF fail kättesaadav kostja Doors programmis. Kostja edastas XXXAS-le võlateate faili 10.07.2012 hommikul (failiga XXX) ning XXXAS on kinnitanud faili kättesaamist kell 9:30 (vt lisad 4 ja 5, Doors programmi väljatrükk, XXXAS-i ekiri). Kostja palus XXXAS-l üle kontrollida, kas nad on võlateatise välja saatnud. XXXAS on kostjale kinnitanud, et võlateade on edastatud Eesti Post AS-le. Kostjal ei ole võimalik täiendavaid tõendeid võlateate edastamise kohta esitada, sest Eesti Post AS-st saadud info kohaselt nad lihtkirjade edastamist ei fikseeri.
21.Kindlustuslepingu sõlmimisel võttis hageja kohustuse tasuda kindlustusmakseid, nelja osamaksena. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 punkti 22 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tasuma kindlustusmakse kindlustuslepingus ettenähtud suuruses ja tagama, et kindlustusmakse või kokkulepitud osamakse laekuks kindlustusandjale kindlustuslepingus ettenähtud tähtpäevaks. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 punkti 22 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustusmakse tasuma sõltumata sellest, kas kindlustusandja on kindlustusvõtjale saatnud vastava meeldetuletuse või arve. Kindlustusmakse tasumise näol on tegemist ühega peamistest kindlustusvõtja kohustustest.
22.Kindlustusmakse tähtaegselt tasumata jätmise näol on tegemist kindlustuslepingu rikkumisega. 09.07.2012 võlateatise näol on tegemist tahteavaldusega, millega kostja teavitas hagejat, et viimane on oma kohustusi rikkunud. Kostja viitas TsÜS §-le 70 ja leidis, et nimetatud sätte eesmärk on kaitsta seda lepingupoolt, kelle suhtes teine pool on oma kohustusi rikkunud, pannes tahteavalduse hilinemise või kaotsimineku riski rikkunud poolele. Tulenevalt TsÜS §-st 70 on kohustuse rikkumise teate edastajal kohustus tõendada, et tahteavaldus on väljendatud ja tahteavalduse edastamiseks on valitud mõistlik viis. Kostja on seda tõendanud andmebaasi väljatrüki ja XXXAS teadetega.
23.Kostja valis võlateate edastamiseks mõistliku viisi. Teate edastamisel on kostja kasutanud ühte suurimat masspostitusega tegelevat rahvusvahelist ettevõtet, XXXAS, kes on võlateate kohaletoimetamiseks saatnud AS-le Eesti Post.
24.Kahjujuhtum toimus 31.10.2012 ehk neli kuud pärast kindlustusmakse tasumise tähtaega (tähtaeg 30.06.2012). Kahjujuhtumi toimumise hetkeks oli möödunud ka kolmanda osamakse tasumise tähtaeg (20.09.2012). Neli kuud on piisavalt pikk aeg, mille jooksul kindlustusvõtja peaks hakkama muret tundma kindlustusmakse võlgnevuse pärast ja tal peaks tekkima küsimus kindlustuskaitse kehtimise osas. Asjaolu, et hageja jättis reageerimata teise osamakse tasumise arvele ja võlateatele ning jättis väga pika aja jooksul täitmata kindlustuspoliisil kirjas oleva osamaksete tasumise kohustuse, viitab otseselt sellele, et hageja teadlikult ei soovinud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi täita.
25.Hageja kandis kostja arvele 02.11.2012.a kindlustusmakse summas 280 eurot, mille kostja tagastas. Kindlustusmakse on üle kantud vahetult pärast kahjujuhtumit ning enne kindlustusandjale kahjust teatamist (05.11.2013). Asjaolu, et hageja vahetult peale kahjujuhtumit kindlustusmakse tasus, viitab sellele, et hageja oli teadlik kindlustusmaksete mittetasumisest.
26.Kindlustusleping sõlmiti XXX OÜ vahendusel. XXX OÜ osanikuks on hageja isa abikaasa Tatjana Nael. Hagiavalduse lisa 4 kohaselt on hageja isa XXXaadressilt XXXedastanud hagejale kindlustuspoliisi ja esimese osamakse arve. XXX OÜ vastutaval töötajal, XXX, on juurdepääs oma klientide andmetele kostja infosüsteemis, milles kajastatakse võlas kindlustuslepingud. Kostjale ei tundu usutav, et XXXei pannud tähele, et tema lähikondsel ei ole nelja kuu jooksul kindlustusmakse tähtaegselt tasutud ning ta ei teavitanud hagejat kindlustusmakse tasumise kohustusest.
27.XXX OÜ on hageja kontaktaadressiks kostjale teada andnud XXX. XXX OÜ ei ole kindlustuslepingu sõlmimise järgselt kostjale teada andnud, et hageja kontaktaadressiks on midagi muud kui XXX. Selleks, et arveid ja võlateatisi väljastataks e-posti teel, oleks hageja pidanud esitama vastavasisulise taotluse. Kostja juhib tähelepanu sellele, et e-kirja teel koostööpartneri klientidele arvete ja võlateatiste edastamine on erand. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud ka eelnevaks kindlustusperioodiks 01.04.2011 – 31.03.2012 kindlustusleping. Viidatud kindlustuslepingu arved on edastatud lihtkirja teel aadressil XXX ning hageja on arved kätte saanud ja tähtaegselt tasunud. Hageja ja kostja vahel puudus tava, mille kohaselt kostja oleks
pidanud edastama kindlustusmakse tasumiseks arved või võlateatise e-posti teel. Kindlustuslepingute sõlmimisel on hageja teatanud enda kontaktaadressiks XXX. Kostjal puudus mõistlik alus eeldada, et esitatud kontaktaadressil hageja tegelikult ei ela ning kostja tahteavaldusi kätte ei saa.
28.Kostja tõi välja, et tingimuste TEK-P-20111 punkti 159 kohaselt on kahjusumma suuruseks kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma. Kindlustusobjekti näol oli tegemist poolelioleva ehitisega, millel puudus kasutusluba. Kindlustusobjekt sai tulekahju tagajärjel oluliselt kahjustada ning käesolevaks hetkeks on ehitis lammutatud.
29.Kostja on kohalikust omavalitsusest saanud kindlustusobjekti ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti, mille kohaselt on elamu kasulik pind 107,38 m2, elamispind 54,54 m2 ja elamu abipind 24 m2. Ehitusprojekti kohaselt nähti kasutamiseks ette ainult esimene korrus ning hoonel puudus garaaž (ka ehitatud hoonel puudus garaaž). Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumise kohaselt on ehitise näol tegemist ehitisega, mille suletud netopind on 156 m2+ 36 m2 (garaaž). Kostjal on kahtlus, et ehitatud hoone ei vasta ehitusprojektis kirjeldatud hoonele. Kostja leidis, et hagejal tuleb kahju suurust täpsustada.
30.Kindlustuslepingu järgi oli kostja kohustus maksta hüvitist ehitise taastamisel. See on sätestatud kodukindlustuse põhipaketi tingimuste TEK-P-20111 esimesel leheküljel alapealkirjaga „Hoone, rajatise, korteri siseviimistluse taastamise kohustus“ punktides 2 ja 3. Kuivõrd tegemist on kindlustusvõtja jaoks oluliste tingimustega, siis on viidatud sätetele eraldi tähelepanu juhitud (tähistatud märkega NB!). Tingimuste TEK-P-20111 punkti 2 kohaselt kindlustusepingu alusel makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Sisuliselt sama korratakse tingimuste TEK-P-20111 punktis 191, mis on tähistatud märkega NB! Tingimuste TEK-P-20111 punkt 192 näeb ette, et kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas. Tingimuste TEK-P-20111 punkti 193 kohaselt on avansilise hüvitise suuruseks kinnisasja, mille osaks kindlustusobjekt on, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tagajärjel, kuid mitte rohkem kui käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kindlustushüvitis.
31.Tingimuste TEK-P-20111 punkti 195 kohaselt makstakse kindlustushüvitis avansilist hüvitist ületavas osas välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole hageja tõendanud, et kinnistu turuväärtus oleks tulekahju tagajärjel vähenenud. Teisi sõnu ei ole hageja tõendanud, et kostja peaks kindlustushüvitise avansilise osa välja maksma. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi ehitise taastamist tõendavat dokumenti. Lähtuvalt eelpooltoodust ei ole kindlustushüvitise nõue muutunud sissenõutavaks ning ka sellel alusel puudub alus hagi rahuldamiseks.
32.Tingimuste TEK-P-20111 punkti 170 kohaselt tuleb kindlustushüvitisest maha arvata omavastutus. Kindlustuslepingu kohaselt on omavastuse suuruseks 190 eurot, mis tuleks hagi rahuldamisel kindlustushüvitisest maha arvata. Tingimuste TEK-P-20111 punkti 174 kohaselt on kindlustusandjal õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed. Kahjujuhtumi hetkeks oli hageja tasunud ainult ühe kindlustusmakse ning tasumata kindlustusmaksete summaks on 199,44 eurot, mis hagi rahuldamisel tuleks kindlustushüvitisest maha arvata.
33.Tingimuste TEK-P-20111 punkti 159 kohaselt on kahjusumma suuruseks kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma.
Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusobjekti säilinud osa väärtust. Taastamisremondi kalklatsioonis on kajastatud hoone vundamendi maksumus. Kuivõrd tulekahju tagajärjel hoone vundament ei hävinud, siis puudub alus rahuldada nõuet vundamenditööde osas summas 9 530 eurot.
34.04.12.2013.a seisukohtades viitas kostja, et ta tellis AS-lt XXX ekspertarvamuse nr XXX kinnistu turuväärtuse määramiseks. Arvamuse kohaselt on kinnistu väärtuseks ilma hooneteta 15 000 eurot. Juhul kui hoone oli lõppviimistlusjärgus, siis oleks kinnistu turuväärtuseks olnud 100 000 eurot. Juhul, kui hoone on siseviimistluseta nn „valge karbi“ viimistluses (sellisel kujul nagu hageja selle 2011 a omandas), siis on kinnistu turuväärtuseks 65 000 eurot.
35.Tingimuste TEK-P-20111 punkti 193 kohaselt on avansilise hüvitise suuruseks kinnisasja turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tagajärjel, kuid mitte rohkem kui käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kindlustushüvitis. Juhul kui hageja ei tõenda seda, et ta on hoones enne tulekahju teostanud ehitustöid, on kinnisasja turuväärtus vähenenud kindlustusjuhtumi tagajärjel 50 000 euro võrra. Nimetatud summast tuleks maha arvata omavastutus 190 eurot ja tasumata kindlustusmaksed summas 199,44 eurot.
36.Kostja tüüptingimused ei reguleeri võlateatise ja lepingu ülesütlemise teatise kohaletoimetamist. Kindlustusmakse tähtaegselt tasumata jätmise näol on tegemist kindlustuslepingu rikkumisega. 09.07.2012 võlateatise näol on tegemist tahteavaldusega, millega kostja teavitas hagejat, et viimane on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele TsÜS § 70, mitte TsÜS § 69. Kostja on tõendanud TsÜS § 70 kohaldamise eeldused.
37.18.03.2014.a seisukohtades teatas kostja, et ta ei vaidle vastu hageja nõude suuruse vähendamise taotlusele. Kostja ei vaielnud vastu ka hageja viivise arvestusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
39.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga kindlustuslepingu ja kostja väljastas hagejale 29.03.2012 kindlustuspoliisi nr XXX; 2) kindlustuslepingu järgi oli kindlustatud ehitis asukohaga XXX; 3) kindlustusleping oli sõlmitud perioodile 01.04.2012 – 31.03.2013; 4) kindlustuslepingu suhtes kohaldusid kostja üldtingimused ÜU 20021 ja kodukindlustuse põhipaketi tingimused TEK-P-20111; 5) kindlustuslepingu järgi pidi hageja tasuma kindlustusmakse nelja osamaksega vastavalt 31.03.2012, 30.06.2012, 20.09.2012 ja 21.12.2012; 6) kindlustusmakse osamaksete suurus ja tasumise tähtajad olid märgitud kindlustuspoliisil; 7) hageja tasus tähtaegselt kostjale 31.03.2012.a esimese osamakse; 8) teist ja kolmandat osamakset hageja kostjale ei tasunud; 9) kindlustatud ehitis hävis tulekahjus 31.10.2012; 10) 05.11.2012.a esitas hageja kostjale kahjuteate; 11) 08.11.2012.a keeldus kostja kahju hüvitamisest, sest hageja ei olnud tasunud kindlustusmakset; 12) vaidlusalune kindlustusleping oli sõlmitud OÜ XXX vahendusel ning XXXnimetatud ettevõttest on hageja hõimlane;
13) hageja ja kostja olid sama kindlustusobjekti suhtes varasemalt sõlminud kindlustuslepingu perioodil 01.04.2011.a kuni 31.03.2012.a; 14) juhul, kui kostjal on hageja ees kindlustushüvitise maksmise kohustus, tuleb hüvitisest maha arvestada omavastutus 190 eurot ja tasumata kindlustusmaksed summas 199,44 eurot; 15) juhul, kui kostjal on hageja ees kindlustushüvitise maksmise kohustus, on hagejal õigus saada avansiline hüvitis summas 49 610,56 eurot.
40.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on õigus keelduda hüvitise maksmisest seetõttu, et hageja ei tasunud tähtaegselt kindlustusmakset. Pooled vaidlevad ka selle üle, kuidas pidi kostja hagejat teavitama tasumata jäänud kindlustusmaksest ning kas kostja saadetud teade tuleb lugeda hageja poolt kättesaaduks või mitte.
41.Hageja leidis, et kostja ei andnud talle täiendavat tähtaega teise osamakse tasumiseks. Esimese osamakse tasumiseks väljastas kostja hagejale arve e-posti teel, kuid järgmist arvet ega meeldetuletuse teadet hagejale e-posti teel ei saadetud. Hagejal ei olnud mõistlikku võimalust kostja teatega tutvumiseks, sest posti teel saadetud arvet ning teadet hageja kätte ei saanud. Samas oli poolte vahel kujunenud praktika teadete e-posti teel saatmise kohta. Hageja aadressil XXX, on võimalik posti saada ning postkast on lukustatud, kuid kostja saadetud teadet hageja kätte ei saanud. Kostja ei ole tõendanud, et tema saadetud teade jõudis hageja postkasti. Kostja viide TsÜS §-le 70 ei ole õige. Kui kostja ei pea oma tingimuste punkti 40 järgi tõendama tahteavalduse kohalejõudmist, on tegemist ebamõistliku ja tühise tüüptingimusega.
42.Kostja rõhutas, et osamaksete tasumise kohustus oli kirjas kindlustuslepingus. Kostja saatis hagejale lihtkirjaga ka arveid. Kõik arved saatis kostja hagejale lihtkirjaga pooltevahelise varasema kindlustuslepingu alusel. Vaatamata sellele ei tasunud hageja vaidlusaluse kindlustuslepingu järgi kahte järjestikust osamakset. 09.07.2012.a saatis kostja hagejale võlateate, milles andis talle tasumiseks täiendava tähtaja 12.08.2012.a. Hagejale teatati ka lepingu ülesütlemisest. Kahjujuhtum toimus pärast täiendava tähtaja möödumist ja lepingu ülesütlemist, mistõttu kostjal puudub hüvitise maksmise kohustus. Hageja rikkus lepingut, kui ta osamakseid ei tasunud. Antud asjas kohaldub TsÜS § 70 ja kostja valis teate edastamiseks mõistliku viisi. E-posti teel kostja hagejale arveid ja teateid ei saatnud ning sellisel viisil teadete endale edastamist ei ole hageja kindlustuslepingus soovinud. Kostja tüüptingimused võlateatiste edastamist ei reguleeri.
43.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hagejal oli kindlustuslepingust tulenev kindlustusmaksete tasumise kohustus, mida ta ei täitnud. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 821 lg 1 punkt 1 näeb ette, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Seega tuleneb seadusest, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on lepingus kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtajal. Ainult juhul, kui lepingust ei nähtu kohustuse täitmise tähtaega, on kohustuse täitmise tähtaeg seotud arve esitamisega.
44.VÕS § 458 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja. Teates tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed. VÕS § 458 lg 2 näeb ette, et kui kindlustusandja on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb
kindlustusandja oma täitmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui kindlustusmakse tasumata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu. Samuti tuleneb VÕS § 458 lõikest 3, et kui kindlustusandja on määranud tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib juba täiendava tähtaja teates avaldada, et loeb lepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustusvõtja tähtaja jooksul ei ole makseid tasunud.
45.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja väljastas hagejale 29.03.2012.a kindlustuspoliisi nr XXX (toimiku lk 5-7). Poliisi järgi oli perioodil 01.04.2012.a kuni 31.03.2013.a kindlustatud XXXpuitehitis XXX. Hageja oli kindlustusvõtjaks ning tema kontaktandmeteks oli märgitud XXX. Hageja e-posti aadressil poliisil märgitud ei olnud. Poliis oli sõlmitud XXXvahendusel. Poliisi suhtes kohaldusid kindlustuslepingule kindlustuse üldtingimused ÜU20021 ning kodukindlustuse põhipaketi tingimused TEK-P-20111. Poliisi kohaselt oli soodustatud isikuks AS Swedbank. Poliisi järgi tuli kindlustusmakse 265,92 eurot tasuda neljas osas, kusjuures poliisil oli märgitud iga osamakse tasumise tähtaeg ja makse suurus.
46.Kohtu hinnangul tuleneb kindlustuspoliisist, et sellel olid selgelt märgitud kindlustusmakse osamaksete tasumise suurused ning tähtajad. Osamaksete tasumiseks ei olnud iseenesest vajalik kostja poolt arvete saatmine, vaid hagejal tuli kohustus täita sõltumata arve kättesaamisest lepingus märgitud kuupäevadel ja lepingus toodud summades. Kindlustuspoliisil ei olnud märgitud hageja e-posti aadressi ega seda, et kostja peaks teated või arved saatma hagejale eposti aadressile. Vaidlus puudub selle üle, et enne kindlustusjuhtumi toimumist oli hageja jätnud tasumata teise ja kolmanda osamakse. 08.11.2012.a keeldus kostja hagejale kindlustushüvitise maksmisest (toimiku lk 8-9), sest kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu oli leping 12.08.2012.a üles öeldud.
47.Kindlustuslepingu osaks olevate kostja kindlustuse üldtingimuste (toimiku lk 10-13) punkt 22 nägi ette, et kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustusmakse kindlustuslepingus ettenähtud suuruses ja tagama, et kindlustusmakse või osamakse laekuks kindlustusandjale kindlustuslepingus ettenähtud kuupäevaks. Tingimuste punkt 23 sätestas, et kindlustusvõtja on kohustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustusmakse tasuma sõltumata selles, kas kindlustusandja on kindlustusvõtjale saatnud vastava meeldetuletuse või arve. Seega nägid ka kindlustustingimused ette, et kindlustusmakse tasumise eelduseks kindlustusvõtja poolt ei ole arve saamine. Üldtingimuste punktist 24 tulenes, et kui kindlustusvõtja hilineb järgneva kindlustusmakse (osamakse) tasumisega ega ole tasunud järgnevat kindlustusmakset ka kindlustusandja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimuvad pärast täiendava tähtaja möödumist. Üldtingimuste punktist 40 tulenes, et kindlustusandja teated, kindlustuspoliisid ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid saadetakse kindlustuslepingus märgitud kindlustusvõtja või kindlustatu aadressile. Kuivõrd kindlustuslepingus oli märgitud hageja aadressiks XXX, tuli kostjal saata arved ja teated nimelt sellele aadressile.
48.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli välja kujunenud tava saata arveid ja teateid e-postiga. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse kindlustuslepingu esimese osamakse arve saadeti talle e-posti teel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 01.04.2011.a on küll e-posti aadressilt XXX saadetud hagejale Toomas Naela poolt e-kiri, milles on märgitud: „Lisatud poliis. Arve tuleb järgmise meiliga“ (toimiku lk 14). E-kirjaga 01.04.2011.a saadeti samalt aadressilt arve (toimiku lk 15). Milline arve 01.04.2011.a e-kirjadega saadeti, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et viidatud kaks e-kirja saadeti hagejale aasta enne vaidlusaluse kindlustuslepingu sõlmimist. Nimelt on kirjad saadetud 01.04.2011.a, kuid vaidlusalune kindlustusleping sõlmiti 29.03.2012.a ning selle alusel tuli esimene osamakse tasuda hiljemalt 31.03.2012.a. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja
tasus esimese kindlustusmakse tähtaegselt, kuid hageja ei ole tõendanud oma väidet, et vaidlusaluse kindlustuslepingu järgi oleks kostja kasvõi ühtegi teadet või arvet talle e-posti teel saatnud.
49.Kostja esitatud kindlustuspoliisist nr XXX nähtub (toimiku lk 66-68) nähtub, et varasemalt oli hageja ja kostja vahel olnud sama objekti suhtes sõlmitud kindlustusleping perioodiks 01.04.2011.a kuni 31.03.2012.a. Antud poliisil oli samuti märgitud hageja aadressiks XXX. Poliisil hageja e-posti aadressi märgitud ei olnud. Hageja poolt nimetatud lepingu alusel koostatud arved (toimiku lk 69-72) olid kõik adresseeritud hagejale aadressil XXX. Vaidlus puudub selle üle, et hageja sai need arved kätte. Seega ei tulene asjas kogutud tõenditest, et hageja ja kostja vahel oleks kujunenud tava saata kindlustuse osamaksete arveid ja teateid e-posti teel.
50.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et 15.06.2012.a koostati hagejale arve teise kindlustuse osamakse 66,48 eurot tasumiseks hiljemalt 30.06.2012.a (toimiku lk 60). Arvel on hageja aadressiks märgitud XXX. Antud arve jättis hageja tasumata. 09.07.2012.a koostas kostja hagejale kordusteate (toimiku lk 61), milles anti hagejale teise makse tasumiseks täiendavalt aega kuni 12.08.2012.a. Hagejat hoiatati, et kui kindlustusmakse ei laeku nimetatud kuupäevaks, loeb kostja alates 12.08.2012.a lepingu üles öelduks ja kostjal ei ole hüvitamiskohustust. Teade on adresseeritud hageja aadressile XXX. Hageja väidab, et antud teadet ta kätte ei saanud.
51.Kostja esitatud andmebaasi väljavõttest (toimiku lk 62) nähtub 09.07.2012.a võlateate automaatne genereerimine. XXXAS kinnitusest 10.07.2012.a (toimiku lk 63) tuleneb, et teade edastati Itella serverile ja registreeriti tootmiseks. 14.10.2013.a on XXXAS esitanud kostjale kinnituse (toimiku lk 64), mille kohaselt anti 10.07.2012.a Eesti Posti kandesse kostja teade hagejale aadressil XXX. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on kostja tõendanud, et ta saatis hagejale 09.07.2012.a koostatud võlateate kindlustuslepingus märgitud aadressile XXX. Nimetatud teates informeeris kostja hagejat lepingu rikkumisest ning andis makse tasumiseks täiendava tähtaja.
52.TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 on erinormiks TsÜS § 69 lõike 2 suhtes. Lepinguga seotud tahteavalduseks võib olla lepingu ülesütlemise avaldus, milline tuleb eeskätt saata lepingu teise poole lepingus märgitud aadressile.
53.TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
54.TsÜS § 70 on erinormiks lepingulise rikkumise puhul ning selle järgi peab tahteavalduse edastanud pool tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ja selle mõistlikul viisil edastanud. Tahteavalduse juhusliku kadumise risk pannakse selle saajale ehk rikkujale. Kui saatja suudab tõendada, et ta kirja välja saatis, tuleb lugeda teade sellel ajal kättesaaduks, mil see saajale postiga oleks pidanud saabuma. Tahteavaldus peab olema edastatud mõistlikul viisil.
55.Kohus leiab, et kuivõrd 09.07.2012.a teates teatas kostja hagejale nimelt lepingu rikkumisest ning andis selle rikkumise kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, kohaldub erinormina käesolevas
asjas TsÜS § 70, mitte TsÜS § 69. Kohus selgitas seda hagejale kohtu 20.01.2014.a eelistungil (toimiku lk 155-156). Riigikohus on samuti leidnud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (RK TKo 3-2-1-151-11, p 12).
56.Kuivõrd käesolevas asjas on kohaldatav TsÜS § 70, tuleb kostja 09.07.2012.a teade vaatamata hageja väidetele selle kaotsimineku kohta lugeda kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Kohus leiab, et kostja on tõendanud oma tahteavalduse väljendamist ning seda, et ta valis tahteavalduse edastamiseks mõistliku, lepingus ettenähtud ning pooltevahelistes suhetes tavalise viisi ehk edastas teate lihtkirjaga posti teel. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt (toimiku lk 64) anti teade kandesse 10.07.2012.a, tuleb see lugeda hageja poolt kättesaaduks hiljemalt 13.07.2012.a.
57.Kuivõrd kostja teade tuleb lugeda kättesaaduks ning hageja ei tasunud kindlustusmakset ka täiendava tähtaja möödumisel, tuleb hageja kindlustushüvitise nõue kostja vastu jätta rahuldamata VÕS § 458 lg 2 ja üldtingimuste punkti 24 alusel, sest kostja on hüvitise maksmise kohustusest vabanenud. Hageja ei ole antud asjas tõendanud, et kindlustusmakse tasumata jätmine oleks toimunud temast mittetuleneva asjaolu tõttu. Hageja on väitnud, et ta unustas kindlustusmakse tasumise, kuid sellisel juhul on hageja vastutav kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede eest. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja unustas ühtlasi kolmanda kindlustusmakse tasumise. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata ka VÕS § 458 lg 3 alusel, sest kostja oli hagejaga sõlmitud kindlustuslepingu enne kindlustusjuhtumi toimumist üles öelnud.
58.Kohus leiab, et hageja väited kostja tüüptingimuste punkti 40 ebamõistlikkuse ja tühisuse kohta ei ole asjakohased. Hageja poolt viidatud üldtingimuste punkt 40 nägi üksnes ette, et kindlustusandja teated, kindlustuspoliisid ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid saadetakse kindlustuslepingus märgitud kindlustusvõtja või kindlustatu aadressile. Seega ei reguleeri üldtingimuste punkt 40 poolte tõendamiskoormuse jaotust juhul, kui eemalviibijale saadetud tahteavaldus kaotsi läheb. Üldtingimuste punkt 40 reguleerib ainult seda, millisele aadressile teated saata tuleb. Regulatsioon, kus on ette nähtud teadete saatmine kindlustuslepingus märgitud kindlustusvõtja aadressile, ei saa kohtu hinnangul ühelgi viisil olla tarbija õigusi ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Eemalviibijale saadetud ja lepinguga seotud tahteavalduste kättesaamist reguleerivad TsÜS § 69 lg 3 ja § 70 ning kohus on juba tuvastanud, et käesolevas vaidluses kuulus kohaldamisele nimelt TsÜS § 70.
59.Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, ei hinda kohus kostja kodukindlustuse põhipaketi tingimusi TEK-P-2011 (toimiku lk 39-59), mis reguleerivad hüvitise suuruse arvutamist. Hüvitise suuruse üle puudub poolte vahel vaidlus. Samuti ei hinda kohus poolte esitatud tõendeid hüvitise suuruse kohta (sh arhitektuuribüroo M.O.T.T. kalkulatsiooni, toimiku lk 16-18, AS XXX eksperthinnangust, toimiku lk 88-107 ning XXXAS 03.12.2013.a ekspertarvamust nr XXX, toimiku lk 145-149). Ülejäänud asjas esitatud tõendid ei ole asjakohased. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, ei rahulda kohus hageja viivisenõuet kostja vastu.
60.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.