Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-35037
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi KÜ XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
12 808,16 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXOÜ (registrikood XXXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8-9, Tallinn 10132; telefon: 627 0551; e-post: [email protected]); Kostja: KÜ XXX(registrikood XXX, XXX);
Menetluse liik
Kostja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10149 Tallinn, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 12 808,16 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.07.2010.a pakkumise alusel 08.07.2010.a ehituse töövõtuleping nr XXX. Lepingu objektiks oli KÜ XXX katusekatte renoveerimistööd. Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 574 380,00 krooni (36 709,57 eurot). Lepingu punkti 3.5. kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt teostatud kvaliteetsete tööde eest ulatuses ja korras, mis on lepinguga ette nähtud. Lepingu puntki 6.3. kohaselt pidi tellija (kostja) poolt makseetappide aktsepteerimine toimuma töövõtja (hageja) esitatud kaetud tööde aktide kohaselt. Lepingu punkti 5.5. kohaselt kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,1 % viivist iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 1 % lepingu summast.
2.Kostja aktsepteeris kolme hageja poolt esitatud akti ning tasus nende alusel esitatud arvete eest hagejale kokku 248 746,00 krooni. Probleemid poolte suhetes tekkisid siis, kui hageja esitas 08.10.2010.a kostjale teostatud tööde akti nr 4. Aktis oli toodud töid 194 660,40 krooni eest.
3.08.11.2010.a oli hageja sunnitud tööd peatama, kuna kostja asus otsima hageja töös puudusi ning keeldus aktsepteerimast akti nr 4. Hageja nõudis kostjalt akti nr 4 allkirjastamist ning selles näidatud tööde eest tasumist, akti nr 2 allkirjastamist ning aktide nr 3 ja 1 allkirjastatud originaaleksemplaride tagastamist. Hageja ei ütelnud lepingut üles, kuid kostja ütles selle üles 24.11.2010.a.
4.Kostjal puudus lepingu ülesütlemiseks õiguslik alus ning kostjal ei olnud õigust jätta tasumata akti nr 4 järgi 12 808,16 eurot ning sellele lepingu alusel lisanduvat viivist. Hageja viitas VÕS §-le 638 ja § 655 lõikele 1. Isegi kui kohus leiab, et kostja võis lepingu üles öelda, ei ole tal õigust keelduda kuni lepingu ülesütlemiseni tehtud töö eest summas 36 709,57 eurot.
5.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Lepingu punkti 5.5 alusel nõudis hageja kostjalt viivist 367,10 eurot.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 08.07.2010.a töövõtulepingu ja tööde maksumuseks oli 574 380,00 krooni (36 709,57 eurot). Kostja on akti nr 4 kätte saanud 08.10.2010.a. Kostja omaniku järelevalve esitas 25.10.2010.a selgituse akti nr 4 allkirjastamata jätmise kohta. Aktis on toodud töid 194 660,40 krooni (12 808,16 euro) eest ning kostja on keeldunud nimetatud summat hagejale tasumast. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub.
7.Kostja juhatuse liige ja objektil ehitusjärelvalvet teostav isik oli üks ja seesama isik – XXX. See asjaolu seab kahtluse alla tema poolt esitatud pretensioonide usaldusväärsuse. Kostja ei ole tõendanud XXX kui ehitusjärelvalvet teostava isiku ehitusalast kvalifikatsiooni ja õigust selles valdkonnas tegutsemiseks. Kostjal puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Lepingu ülesütlemisel ei tuginenud kostja VÕS § 655 lõikele 1. Olukorras, kus oli näha, et tellija ei kavatsegi teostatud tööde eest tasuda, oli tööde peatamine hageja poolt õigustatud. Tegemist oli tellija viivitusega VÕS § 652 mõttes.
8.Kostja 25.10.13 e-kirjast tuleneb selgelt ainult 2 etteheidet: ehituspraht on koristamata (see ei ole iseenesest puudus, vaid tegemata töö) ja etteheide vihmaveesüsteemile (mille kohta tuleb märkida, et kitsam vihmaveetoru ei saa samuti olla iseenesest puudusena käsitletav). Ülejäänud märkused on ülimalt lakoonilised ja arusaamatud ning esitatud ebapiisava täpsusega. Kostja esindaja ei vastanud samal kuupäeval (25.10.2013) hageja esindaja poolt esitatud küsimustele, millal viimane akt allkirjastatakse ning millises summas on kostja akti aktsepteerib, et saaks
töödega jätkata. Puuduste kõrvaldamise nõuet kostja hagejale ei esitanud ega tuginenud lepingu ülesütlemisel hageja töös esinevatele puudustele. Hageja viitas VÕS § 644 lõikele 3, samuti §-le 638 ja leidis, et kostja asus tahtlikult tööde ülevaatamisega venitama. Kostja ei teatanud pärast akti nr 4 saamist puudustest mõistliku aja jooksul ega kirjeldanud neid piisava täpsusega. Seega kaotas kostja õiguse puudustele tugineda, tasunõue muutus akti nr 4 esitamisega sissenõutavaks, hageja poolt teostatud tööd tuleb vastuvõetuks lugeda ning kostjal tuleb aktis näidatud tööde eest tasuda.
9.Hageja oli kostja poolt lepingu ülesütlemise hetkeks lepingujärgsed tööd peaaegu lõpetanud. Katuse osale, kuhu tuli paigaldada katusekivi, oli hageja poolt valmis ehitatud roovitus ning jäi paigaldada veel katusekivi. Ülejäänud tööd olid valmis. Hageja hinnangul jäi lepingujärgsete tööde rahalisest mahust üles veel vaid 10-15 %, mistõttu on kostja väidetav kahjunõue ilmselgelt ülepaisutatud. Juhul, kui isegi nõustuda kostja väitega, et roovitus ei olnud nõuetekohane, siis saab kostja poolt kolmandalt isikult tellitud põhjendatud töödeks lugeda roovituse demontaaži, selle tagasi paigaldamist ning katusetarvikute- ja kivide paigaldust.
10.Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kosta ei ole tõendanud, et tegelikkuses XXX pakkumistes näidatud tööd teostati, võeti vastu ning nende eest tasuti pakkumises näidatud summa. Kostja poolt esitatud XXX 13.11.2010.a (tööde lõpetamine) ja 13.12.2010.a (puuduste kõrvaldamine) pakkumised on mitmete nendes näidatud positsioonide osas kattuvad. Näiteks kajastavad mõlemad pakkumised olemasoleva roovituse demontaaži ja uuesti paigaldust. Samuti sisaldavad mõlemad pakkumised uute katuseakende tarnet ja paigaldust. Hageja soovib rõhutada, et uute katuseakende tarnimine ja sellega kaasnevad tööd ei olnud lepingu objektiks. Seega on selles osas kahjunõue esitatud topelt ja kattuvas osas kindlasti põhjendamatu.
11.Kostja esitatud pakkumistes on põhjendamatud varem paigaldatud vihmaveetorude eemaldamine, uute torude paigaldamine ja sellega kaasnev. Kostja tugineb põhjendamatule väitele, et hageja pole järginud projekti (täpsemalt vihmaveetorude osas välisviimistluspassi) ning on paigaldanud väiksema läbimõõduga vihmaveetorud. Lepingu punktist 1.2. tulenevalt pole kostja hagejale lepingu sõlmimisel esitanud mingit projekti (nn projektlahendust, sh välisviimistluspassi), mida hageja oleks pidanud järgima. Seega ei pidanud hageja olema teadlik sellest, et kostjale on väljastatud välisviimistluspass, milles on esitatud mingid konkreetsed nõuded vihmaveetorude läbimõõdule. Ühtegi põhjendust selle kohta, miks hageja paigaldatud vihmaveetorud ehistuslikult ei sobi, kostja toonud ei ole.
12.13.12.2010.a pakkumises võib lepingust tulenevalt olla põhjendatud ainult roovituse montaaž ja selle tagasi paigaldamine. 13.11.2012.a pakkumises on põhjendatud katusekivid, antenni läbiviik, korstnamütsid, roovi tagasipaigaldus, katusekivide – ja tarvikute paigaldus ning uukakendesse puutuv. Eeltoodud asjaolude valguses ei saa kostjal kahjuarvestus olla valdavas ulatuses õige ning sellest tulenevalt ei saa olla õige väide, et kostjal on hageja vastu kahjunõue. Isegi juhul, kui kostja viidatud tööd on mingis osas põhjendatud, on pakkumised tehtud tuntavalt üle keskmise hinna (turuhinna). Ebaselgeks jääb, millisel õiguslikul alusel tugines kostja eksperthinnangule ja menetlusvälistele õigusabikuludele. Kostja on VÕS § 159 lg 2 järgi kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna pole seda nõuet mõistliku aja jooksul esitanud.
13.16.10.2013.a eelistungil nõustus hageja, et katuse roovituse paigaldusega oli probleeme. Samas puudus hagejal ehituse alustamisel projekt, mis nähtub lepingu punktist 1.2. Sellest tulenevalt ei saa hagejale ette heita projektile mittevastavat ehitamist. Veetorustiku paigaldamine oli kostja poolt pooles ulatuses aktsepteeritud ja tasutud ning kostja pidi olema teadlik paigaldatud veetorude läbimõõdust. AS XXX pakkumised on osaliselt kattuvad. Uute katuseakende paigaldamine ei olnud hageja tööks. Hageja seaduslik esindaja leidis, et AS XXX13.11.2010.a hinnapakkumine sisaldab osaliselt neid töid, mis hagejal jäid tegemata.
14.18.11.2013.a seisukohtades hageja rõhutas, et kostja aktsepteeris kolme hageja poolt esitatud akti ning tasus nende alusel esitatud arvete eest hagejale kokku 248 746,00 krooni. Kostja esitatud eksperdiarvamuses toodud puudused ei kattu kostja 25.10.2013.a e-kirjas väidetud puudustega. Ekspertarvamuse põhjal saab teha järelduse, et mis iganes puudustele kostja oma 25.10.2013.a e-kirjas ka viitas, siis neid eksperdi teostatud ülevaatuse ajal esineda ei saanud. Kuna hageja peatas kostja lepingurikkumise tõttu ehitustööd, siis rohkem puudusi, kui on nimetatud ekspertarvamuses, ei saanudki esineda. Puuduste kõrvaldamise nõuet kostja hagejale ei esitanud ega tuginenud lepingu ülesütlemisel hageja töös esinevatele puudustele. Kostja kaotas õiguse puudustele tugineda.
15.Juhul, kui nõustuda kostja väitega, et roovitus ei olnud nõuetekohane, siis saab kostja poolt kolmandalt isikult tellitud põhjendatud töödeks lugeda vaid roovituse demontaaži, selle tagasi paigaldamist ning katusetarvikute- ja kivide paigaldust.
16.03.03.2014.a menetlusdokumendis jäi hageja varasemate seisukohtade juurde. Kostja väidab, et tal on tekkinud kahju, kuid ta ei ole kahjunõuet esitanud ega tõendanud kahjunõude olemasolu ning kostjal ei saa olla hageja vastu nõue VÕS § 135 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 08.07.2010.a ehituse töövõtulepingu Tallinnas XXX asuva korterelamu katuse renoveerimistööde tegemiseks hinnaga 574 380 krooni. Lepingu punktis 1.3 kinnitas töövõtja, et kasutab kvalifitseeritud tööjõudu ning tal on kogemused tööde tegemiseks. Lepingu punktis 2.3 võttis töövõtja kohustuse teha töö lepingus ettenähtud tähtajaks, mis oli 20. september 2010. Lepingu punktis 2.12 võttis töövõtja kohustuse dokumenteerida tööde teostamist. Lepingu punktis 2.10 võttis töövõtja kohustuse tagada, et töö teostamisel ei rikuta olemasolevaid konstruktsioone, teostatud ja teostamisel olevaid töid, ladustatud materjale ja seadmeid. Rikutud tööde taastamisväärtuse kulud kannab süü korral töövõtja.
18.08.07.2010 sõlmis kostja XXX OÜ-ga ehituse omanikujärelevalve lepingu nr XXX, mille kohaselt XXX OÜ pidi teostama XXX asuva korterelamu katuse renoveerimistööde omanikujärelevalvet ja järelevalve esindajaks ehitusplatsil on XXX. Kuna hageja rikkus lepingulisi kohustusi, pidi ehituse omanikujärelevalve saatma talle e-posti teel pretensioone. Tähtjaks 10.09.2010 ei olnud hageja töid lõpetanud ega lõpetamas. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja. Täiendavaks tähtajaks ei olnud hageja töid lõpetanud ega lõpetamas ning kostja andis hagejale 24.10.2010.a veel kord täiendava tähtaja ettenähtud tööde tervikuna teostamiseks 08.11.2010.a. 08.11.2010 teatas hageja e-kirjaga, et reaalne tööde lõpetamise tähtaeg on 23.11.2010.a, katusekivide paigalduse lõpp pidi olema 19.11.2010.a.
19.12.11.2010.a koostas kostja pangale esitamiseks lepingu perioodi üldise ülevaate tehtud töödest. Ülevaate aluseks on jooksvalt ehitusjärelevalve poolt e-posti teel hagejale esitatud pretensioonid ja märkused lepingu täitmise kohta. 19.11.2010.a viis XXXOÜ riiklikult tunnustatud eksperdid XXX ja XXX läbi XXX katuse remondi ehitustehnilise ekspertiisi katuse remondi hetkeseisu ja puuduste fikseerimiseks.
20.Eksperdid tuvastasid järgmised puudused: - puudus akt katusekatte aluskile paigalduse kohta kui kaetud tööde akt, mille järgselt on lubatud roovituse paigaldus ja sama akt roovituse kohta, mille järgselt on lubatud katusekatte paigaldus; - roovitus ei olnud paigaldatud lähtudes Monier katusekivide Granat paigaldusjuhendist; - roovitus ei olnud tasapinnaline, mistõttu ei olnud katusekivide paigaldus nõuetekohane ning
katus laseb vihma ja lund läbi; - roovituse panemisel ei olnud kasutatud nõuetekohaseid roostevastaseid tsingitud naelu, vaid see oli paigaldatud tavaliste 120 mm naeltega; - katuseaknaid ei olnud tagasi paigaldatud; - objektilt olid kadunud katuseakende servakatte plekkide komplektid (spetsiaalsed alumiinium katteplekid); - korstnatel puudusid plekkmütsid; - räästa osas ja trepikoja katuse valtsplekist katte ülespöördest olid löödud läbi kivikatuse roovi kinnitusnaelad ja ülespöörde plekis olid augud roostetavate naeltega, mis tekitasid läbijooksu kohad; - katusekatte paigaldamisega viivitamise tõttu oli roovituse vahele ja peale sattunud lumi, mis rikkus aluskatte kilet, venitades selle välja; sellega kaasnesid kile kinnituskohtade läbijooksud, mis kahjustasid hoone konstruktsioone ja korterite viimistlust; - hoone konstruktsioonidele ja korteritele olid tekitatud niiskuskahjustused; korteris nr 9 oli niiskuskahjustusi saanud lagi ja laega kokkupuutuvad seinad ja valgustid; korteris nr 10 oli niiskuskahjustusi saanud lagi ning korterites nr 11 ja 12 oli niiskuskahjustusi saanud korteri siseviimistlus; - paigaldatud olid ebaõiges mõõdus vihmaveetorud.
21.Seega leidsid eksperdid, et hageja rikkus ehitustähtaegasid ega pidanud kinni ehituse kvaliteedi nõuetest. Hageja ei ole ehitanud vastavalt reglementeerivale dokumentatsioonile (välisviimistluspass). Hageja on rikkunud nõutavat hoolsuskohustust, mis on toonud kaasa niiskuskahjustused hoone konstruktsioonidele ja korteritele. Töövõtja süül on läinud kaduma katuseakna detailid. Ehitustöö käik on dokumenteerimata.
22.Kostja antud täiendavaks tähtajaks 08.11.2010.a ega hageja e-kirjas lubatud tähtajaks 23.11.2010.a ei olnud kohustusi täidetud ja majal katust peal. XXX asuva korterelamu seisukorra ja elamiskõlblikkuse säilitamiseks oli vaja vähemalt talveks katus peale saada. Seetõttu ei jäänud kostjal muud üle, kui 24.11.2010.a poolte vaheline töövõtuleping üles öelda ja sõlmida uus töövõtuleping OÜ-ga XXX. 24.11.2010.a vastas kostja hageja kirjale, mida hageja on hiljem nimetanud tööde peatamise otsuseks.
23.Ebaõige on hageja väide, et probleemid poolte suhetes tekkisid siis, kui hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 4. Ebaõige on hageja väide, et ta oli sunnitud 08.11.2010.a tööd peatama, kuna kostja otsis hageja töös puudusi ning keeldus hageja akti aktsepteerimisest. Lepingust tulenev tööde tähtaeg oli 10.09.2010.a, mitte 08.10.2010 ega 08.11.2010. Teiseks ei otsinud hageja töös puudusi mitte tellija, vaid omaniku ehitusjärelevalve teostaja, kelle funktsioon ja lepingust tulenev kohustus ongi töövõtja töös puudusi otsida ja fikseerida.
24.Hageja ei suutnud objekti ehitamiseks vajaminevaga varustada ega kaasanud piisavalt tööjõudu. Ehitusjärelevalve pidi alustama kirjalike märkuste ja pretensioonidega lepingu täitmise puudustele tähelepanu juhtimist juba juulis ning see jätkus. 30.07.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et paigaldatud sarikad on kõverdunud ja vajunud, naelühenduste kvaliteet ei ole tasemel ning esitas ettepanekud olukorra parandamiseks. 13.08.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et tööd seisavad, kuna töövõtja ei suuda tarnida ehitajatele ehitusmaterjali, viiest korstnast kolm on krohvimata ja takistavad puidutöödega alustamist jms. 24.08.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale eposti teel märkuse, et kuigi ilm on ilus, tööd seisavad, sest ehitusmehi objektil ei ole. 25.08.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et tellijale ei ole esitatud ehituspäevikuid. Lisaks sadas vihma sisse, kuid töömeestel kinnikatmiseks kattekilesid ei ole.
25.31.08.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et ilm on 31.08.10 hea, kuid tööd seisavad. 03.09.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse,
et plekitöödel valts pööratud vales suunas, karniisil värviparandused, plekipaan lühike. Aluskatuse töödest katuseakende ümbrus lõpetamata, katlamaja korsten lõpetamata, korstnate krohvimine lõpetamata, vihmavee torude sokli osa kinnitused puudu, krohvi parandused lõpetamata karniisil piki seina ja akna veepleki põskedel. 15.09.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et karniisi krohviparandused lõpetamata, karniisi plekid puhastamata, korstna krohv ebatasane jne. 15.09.2010 saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et valmis plekkkatuse osalt vedelev puit ja viilult lahtised lauad koristamata, roovimaterjal vihma käes nii katusel kui maapinnal. Neelud tegemata, kuna plekitööde mehele ei tooda materjali.
26.23.09.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et 20.09.2010.a lahkusid töömehed objektilt juba kl 14.30. 21.09.2010.a kell 12 olid tellingute tõstjad alkoholijoobes ja lahkusid objektilt kl 14. Plekitööde mehed lahkusid samuti kl 14, kuna objektilt puudus kompressor, et puhastada katust ja jätkata töödega. 22.09.2010.a paigaldati vihmaveerenne aga valesti, vintskapi otsa ja neelu ei saanud lõpetada, kuna puudus puitmaterjal, karniisi ei saanud lõpetada, kuna puudus materjal. 23.09.2010.a olid töömehed kohal kl 8, kuid toodud ei ole tööriistu kuni kl 12ni.
27.08.10.2010 e-kirjas teatas hageja esindaja, et viibib nädal aega Rumeenias. Lisaks lubas hageja, et katusetööd, va karniis saavad valmis sama 08.10.2010.a õhtul, majatagune külg saab valmis 15.10.2010.a õhtuks, roovitus ja katusekivi paigaldus peaksid saama valmis 30.10.2010.a. 20.10.2010.a saatis omanikujärelevalve hagejale e-posti teel märkuse, et hageja 08.10.2010.a ekirjas antud lubadused on täitmata ja tähtaeg on ületatud. 20.10.2010.a e-kirjas andis hageja uusi lubadusi selle kohta, milliseks ajaks tööd teostatakse. 25.10.2010.a saatis omanikujärelevalve hagejale e-posti teel selgituse töövõtja esitatud akti nr 4 allkirjastamata jätmise kohta ja selgitas, milliste puuduste tõttu seda ei allkirjastatud. Kirjas anti hagejale täiendav tähtaeg kuni 08.11.2010.a. Seega ei täitnud hageja nõuetekohaselt lepingut. Tööde peatamist hageja poolt ei toimunud.
28.Akt nr 4 ega selle esitamine ei vastanud lepingule. Lepingu punktide 8.1 ja 8.2 kohaselt pidi töövõtja andma töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis sisaldab tööosa kirjeldust ja millele on lisatud digifotod. Lisaks tuleb lepingu punkti 2.16 kohaselt enne aktide tellijale esitamist töö esitada inspekteerimiseks omanikujärelevalvele selliselt, et enne esitatakse ülevaatamiseks kaetud tööd ning seejärel katvad tööd. Hageja neid kohustusi ei täitnud ja akti ei olnud võimalik allkirjastada.
29.Hageja 08.11.2010.a akt tööde peatamise kohta on kuupäeva osas võltsitud. 08.11.2010.a saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et tööde uus teostamise tähtaeg on 23.11.2010.a ja katusekivid paigaldatakse 19.11.2010.a. 24.11.2010.a ütles kostja lepingu üles lepingu punktide 4.3, 5.3 ja 9.3 alusel. Kostja selgitas, et vaatamata töövõtjale kaks korda antud täiendavale tähtajale (20.09. – 08.11 ja 08.11.- 24.11.), ei ole töövõtja oma lepingulisi kohustusi täitnud. VÕS § 655 lg 1 alusel võib tellija igal ajal lepingu üles öelda.
30.Pooled olid lepingu punktis 6.3 kokku leppinud, et tellijapoolne makseetappide aktsepteerimine toimub töövõtja esitatud kaetud tööde aktide allkirjastamise alusel. Töövõtja ja tellija allkirjastatud kaetud tööde aktid on aluseks makseetapi maksukõlblikuks tunnistamisel. Pooled leppisid kokku aktide allkirjastamise tingimused. Hageja ei esitanud kostjale töid nõuetekohaselt vastuvõtmiseks. Akti nr 4 esitamise ajal olid tööd pooleli ja ebakvaliteetsed. Aktis number 4 olevad kirjed on kantud hageja poolt sinna suvaliselt. Näiteks akti kirjeks nr 16 on katuseakende ümberpaigaldus ja põsed, kirjeks nr 23 on karniisipleki paigaldus. Hageja 20.10.2010.a e-kirjas aga on öeldud, et karniisipleki lõpetavad plekksepad neljapäeval, krohviparandused neljapäeval – reedel, katusekiviroovituse paigaldus esmaspäeval, katuseakende paigaldus ilmselt järgmise nädala teises pooles. Samuti on 08.10.2010.a akt
koostatud perioodi kohta 09.07.2010.a kuni 20.10.2010.a. Aktile esitatud pretensioonis olevaid puudusi töövõtja kõrvaldama ei asunud ning uuesti vastuvõtmiseks neid töid ei esitatud. Lisaks tõendab 19.11.2010 XXXOÜ katuse remondi ehitustehnilise ekspertiis, et hageja lubatud töid valmis teinud ei ole. Ehituspäeviku täitmise kohustuse jättis hageja samuti juba jooksvalt täitmata.
31.Kostja leidis, et tal on nõue hageja vastu lepingu punkti 5.2. alusel. Kostja viitas VÕS § 135 lõikele 1. Hageja poolse lepingurikkumise tõttu pidi kostja lepingu üles ütlema ja sõlmima uue lepingu AS-ga XXX. Lepingu hinnaks XXXhoone katusetööde valmisehitamise eest lepiti kokku 263897 krooni. Kostja on hagejalt vastuvõetud tööde eest tasunud 248746 krooni. Hageja tehtud praaktöö ümbertegemiseks tekkis AS-l XXXtäiendav lisakulu 69484 krooni. Lahutades XXXkatusetööde eelarvest 574380 krooni maha uuele töövõtjale tööde lõpuni ehitamise eest makstud 263897 krooni ja praaktöö ümbertegemise eest makstud 69484 krooni, samuti hagejale tasutud 248746 krooni, on kostja pidanud ehitustöö eest maksma 7747 krooni ehk 495,12 eurot.
32.Kahju kindlakstegemiseks tellis kostja XXXOÜ-lt eksperthinnangu, mille eest tuli tasuda 5000 krooni ehk 319,56 eurot. Samuti lisandub kahju tekitamisega seonduvate nõuete formuleerimise ja hageja esindaja esitatud juriidilistele küsimustele vastamiseks kasutatud õigusabikulu advokaadibüroo arve näol 792 eurot. Kostja teatas, et soovib hagejalt lepingu punkti 5.3. alusel sisse nõuda leppetrahvi 367,1 euro lepingu täiendava täitmise tähtaja ületamise eest. Leppetrahvi nõuet tunnistas hageja oma 08.10.2010.a e-kirjas.
33.18.12.2013.a menetlusdokumendis leidis kostja, et hagejal puudub kostja suhtes tasunõue VÕS § 655 lg 2 alusel. Tegemist oli olulise lepingu rikkumisega. Hageja süül läks projekt kallimaks ja kahjustada said elamus asuvad korterid. Kostja soovis tööde tähtaegset valmimist enne sügisest vihmaperioodi, millist kohustust hageja rikkus. Hageja rikkus kohustusi tahtlikult ja raske hooletuse tõttu, sest lepingu kehtivuse ajal pooltel päevadel objektil ehitustegevust ei toimunud. Hageja avaldas kirjalikult, et ei nõustu paigaldama lepingus kokkulepitud 140 mm diameetrilist vihmaveesüsteemi, vaid paigaldab 100 mm diameetriga vihmasüsteemi. Hageja ei täitnud lepingut kahe täiendava tähtaja jooksul ning teatas kirjalikult, et ta ei täida kohustusi täiendavate tähtaegade jooksul.
34.Lepingu punktis 2.10 võttis hageja endale kohustuse tagada, et töö teostamisel ei rikuta olemasolevaid konstruktsioone, teostatud ja teostamisel olevaid töid, ladustatud materjale ja seadmeid. Rikutud tööde taastamisväärtuse kulud kannab süü korral töövõtja. Lepingu punkt 3.6 sätestas, et kui töövõtja viivitab Lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, jääb tööde teostamise graafikust maha rohkem kui 2 nädalat või teostab töid mittekvaliteetselt, on tellijal õigus keelduda lepingujärgsete maksete tasumisest. Lepingu punkt 5.3 nägi ette, et kui tööde tegemise ajal ilmneb, et töövõtja ei tee töid lepingu kohaselt, on tellijal õigus määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Selle nõude määratud tähtajaks täitmata jätmisel on tellijal õigus ühepoolselt lepingust ja nõuda leppetrahvi või teha töö jätkamine ja parandamine ülesandeks teisele töövõtjale.
35.25.10.2010.a saatis omaniku järelevalve hagejale e-posti teel selgituse töövõtja esitatud akti nr 4 allkirjastamata jätmise kohta ja selgitas, milles puudused seisnevad. Kirjas anti hagejale täiendav tähtaeg kuni 08.11.2010. 25.10.2010.a sai hageja ka tellija 24.10.2010.a kirja, kus selgitati, et 08.11.2013.a on kõikide tööde tervikuna teostamise tähtaeg. Nimetatud kuupäevaks hageja oma kohustusi ei täitnud. Kohtu osundatud kuupäev 23.11.2010 ei ole asjasse puutuv, kuivõrd selle näol ei ole tellija poolt töövõtjale antud täiendava tähtajaga, vaid töövõtja poolt ekirjas suvaliselt pakutud ühepoolse oletusega, mis ajaks ta ise kavatseks tööd valmis teha. Seejuures oli tolleks kuupäevaks lepingus kokkulepitud tähtaega ületatud juba rohkem kui kahe kuu võrra. Eeltoodu tõttu öeldi leping 24.11.2010.a üles. Eelistungil tunnistas hageja osaliselt
lepingu rikkumisi, milles piisab VÕS § 655 lg 2 kohaldamiseks.
36.Oluline ei ole, millele viitas kostja 25.10.2010.a e-kirjas, sest leping öeldi üles 24.11.2010.a, milliseks ajaks oli hageja lepingu tähtaega mitmekordselt ületanud. Eksperdi leitud puudusi ei palutud hagejal kõrvaldada seetõttu, et hageja ei olnud viimaseks täiendavaks tähtajaks 08.11.2010 lepingut täitnud ning hagejaga peetud e-kirjavahetusest nähtus, et hageja ei planeeri niipea objekti lõpetada. Hageja lepingu rikkumist tõendab akt nr 4, mille kohaselt oli hagejale antud esimeseks täiendavaks tähtajaks akteeritud alla 50 % kogu tööde mahust. Kostja 25.10.2010.a e-kirjas toodud puudustest on ekspertiisiaktis viidatud kaetud tööde aktide puudumisele.
37.Ebaõige on väide, et akti nr 4 alusel pidi kostja hagejale igal juhul maksma 194660,40 krooni. See summa ei vasta lepingu punktis 6.3 kokkulepitule. Akt nr 4 ei ole nõuetekohane ja sellele ei pidanudki kostja vastama. Hageja ei nimetanud ühtegi kuupäeva, millal ta oleks kutsunud kostjat töid üle vaatama. Väide, et 25.10.10 e-kirjas juhiti tähelepanu vaid akti nr 4 kahele puudusele, on vale. Kostja ei pidanud puudustele täpsemalt viitama, sest korteriühistu on tarbijate esindaja, kellele kohaldub VÕS § 646 lg 7. Ehitus ei ole korteriühistu majandustegevuseks.
38.Kostjal on nõue hageja vastu VÕS § 135 alusel, kuid tasaarvestuse avaldust kostja esitada ei saa, sest hagejal puuduvad nõuded, millega kostjal oma nõuet tasaarvestada.
39.Kostja 21.03.2014.a menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja ei ole talle valmis töid vastuvõtmiseks esitanud. 08.10.2010.a kuupäeva akt nr 4 ei kajasta valmis töid, mida kostja saaks vastu võtta. Haginõude olemasolu ja suuruse tõendamine on hageja ülesanne. Poolikut tööd ei pea kostja vastu võtma ja pooliku töö ettenäitamisel ei teki tellijal tasu maksmise kohustust.
40.Kostja teatas, et tal on hageja vastu nõue summas 1973,78 eurot. Alternatiivselt palus kostja juhul, kui kohus tuvastab hagejal nõude ja selle suuruse, tasaarvestada hageja nõue kostja 1973 euro ja 78 sendi suuruse nõudega.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
42.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 08.07.2010.a ehituse töövõtulepingu XXXelamu katusekatte renoveerimistööde tegemiseks; 2) lepingu järgi oli tööde kogumaksumuseks 574 380,00 krooni ehk 36 709,57 eurot; 3) kostja aktsepteeris kolme hageja esitatud akti ning tasus nende alusel hagejale 248 746 krooni; 4) 08.10.2010.a esitas hageja kostjale akti nr 4 teostatud tööde eest summas 194 660,40 krooni; 5) kostja ei võtnud akti nr 4 alusel töid vastu; 6) kostja lõpetas lepingu hagejale 24.11.2010.a saadetud teatega.
43.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas aktiga nr 4 üle antud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks ning kas kostja peab hagejale tasuma akti alusel põhivõlgnevusena
12 441,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 367,10 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus lõpetada hagejaga sõlmitud leping ning kas kostjal tekkis seetõttu kahju.
44.Hageja leidis, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks. 08.11.2010.a oli hageja sunnitud tööd objektil peatama, sest kostja keeldus akti nr 4 aktsepteerimast. Kostjal puudus õiguslik alus tööde vastuvõtmisest keeldumiseks ja kostjal puudub alus jätta teostatud tööde eest tasumata. Lepingu punkti 5.5. alusel palus hageja kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista viivise. Kostja 25.10.2010.a kirjas on toodud ainult kaks selget etteheidet, kusjuures kitsama vihmaveetoruga oli kostja ise varem nõustunud. Ülejäänud kostja 25.10.2010.a etteheited on arusaamatud ja need ei kattu kostja esitatud ekspertarvamuses toodud puudustega. Puuduste kõrvaldamise nõuet kostja ei esitanud ega teatanud, millal või millises osas ta akti nr 4 vastu võtab. Hageja leidis, et kostja ei teatanud talle puudustest mõistliku aja jooksul ega kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt. Hagejal jäi lepingujärgsetest töödest tegemata vaid 10-15% ning kostja kahjunõue on üle paisutatud. Kostja ei ole tõendanud, et AS XXXtööd tegelikult tegi ja need võeti vastu. Leppetrahvi nõuet ei ole kostja hagejale mõistliku aja jooksul esitanud. Hageja möönis, et roovituse paigaldusega oli tal probleeme, kuid projekti talle kostja ei andnud. Kostjal puudus õiguslik alus lepingu lõpetamiseks.
45.Kostja tõi välja, et tema ehituse omanikujärelevalve esindaja saatis hagejale pidevalt ettepanekuid ja märkusi tööde suhtes. Hageja ei järginud tööde teostamisel lepingus toodud tähtaega ning talle anti täiendav aeg tööde teostamiseks. 24.10.2010.a andis kostja hagejale täiendavalt aega kuni 08.11.2010.a, kuid hageja teatas 08.11.2010.a, et reaalne tööde lõpetamise aeg on 23.11.2010.a. 19.11.2010.a viidi objektil läbi ehitusekspertiis ja tuvastati puuduste olemasolu. Kuna kostja poolt korduvalt antud täiendavateks tähtaegadeks töid ei lõpetatud, ütles kostja 24.11.2010.a lepingu üles. Kostja sõlmis tööde lõpetamiseks ja praaktööde parandamiseks lepingu OÜ-ga XXX. Hageja väide, et ta teatas 08.11.2010.a tööde peatamisest on ebaõige, sest samal päeval teavitas hageja kostjat uutest võimalikest tööde valmimise tähtaegadest.
46.Samuti leidis kostja, et akt nr 4 ei olnud nõuetekohane. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile oleks pidanud eelnema kaetud tööde aktide esitamine ning aktile oleks tulnud lisada digifotod tööde kohta. Akt nr 4 sisaldab töid kuni 20.10.2010.a ning aktis koostatud kirjed ei vasta tegelikkusele. Akti koostamise ajaks olid tööd alles pooleli ja tehtud ebakvaliteetselt. Kostjal on hageja vastu kahju nõue, sest OÜ-ga XXXlepingu sõlmimise tõttu läks kogu töö kallimaks 495,12 euro võrra. Kostja pidi eksperthinnangu eest tasuma kokku 319,56 eurot ning kandma õigusabikulu 792 eurot. Samuti oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi hagejalt 367,1 eurot, millist nõuet hageja tunnistas oma 08.10.2010.a e-kirjas. Kokku on kostjal hageja vastu 1973,78 euro suurune nõue ja alternatiivselt esitas kostja hageja vastu menetlusliku tasaarvestuse avalduse.
47.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et ta täitis kostja ees oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt. Kohus selgitas hagejale 16.10.2013.a eelistungil vajadust tõendada töövõtutasunõude sissenõutavaks muutumist (toimiku lk 110-111). Kohus selgitas hagejale vajadust oma väiteid tõendada. Vajadust tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist selgitas kohus hagejale täiendavalt kohtu 10.02.2014.a määruses (toimiku lk 139-140).
48.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks siis, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse mittekohane täitmine või täitmisega viivitamine kujutab endast VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumist, millisel juhul on võlausaldajal muuhulgas VÕS § 101 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
49.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 järgi muuhulgas tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Taganemine toimub taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). VÕS § 188 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
50.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu. Hageja nõuab kostjalt töövõtutasu väljamaksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
51.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 08.07.2010.a ehituse töövõtulepingu (toimiku lk 9-13), mille objektiks olid XXXkatusekatte renoveerimistööd. Tööde nimekiri oli lisatud lepingule lisana 2 (toimiku lk 14). Lepingu punkt 2.6. nägi ette, et töövõtja võimaldab tellija volitatud esindajal igal ajal teostada kontrolli ja tehnilist järelevalvet tehtavate tööde mahu ja kvaliteedi üle, samuti tööde käigu, kvaliteedi ja kasutatavate materjalide nõuetele vastavuse üle. Juhul, kui töövõtja ei arvesta tellija märkusi, on tellijal õigus määrata töövõtjale tehnoloogiliselt põhjendatud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, tähtajaks puuduste mittekõrvaldamisel aga leping lõpetada ja töövõtja süü läbi tekkinud kahju töövõtjalt sisse nõuda. Lepingu punktis 2.10 kohustus hageja töövõtjana tagama, et töö teostamisel ei rikuta olemasolevaid konstruktsioone, teostatud ja teostamisel olevaid töid, ladustatud materjale ja seadmeid. Rikutud tööde taastamisväärtuse kulud kannab süü korral töövõtja. Lepingu punkti
2.12.järgi pidi hageja tööde teostamist nõuetekohaselt dokumenteerima.
52.Lepingu punkti 3.5. järgi pidi tellija tasuma õigeaegselt teostatud kvaliteetsete tööde eest ulatuses ja korras, mis on lepinguga ette nähtud. Lepingu punkt 4.3. nägi ette, et töövõtja pidi tööd lõpetama ja tellijale üle andma hiljemalt 10.09.2010.a. Lepingu punktist 5.3. tulenes, et kui tööde tegemise ajal on ilmselt selge, et töövõtja ei tee neid antud lepingu nõuete kohaselt, on tellijal õigus määrata töövõtjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selle nõude määratud tähtajaks mittetäitmisel on tellijal õigus ühepoolselt loobuda lepingust ja nõuda leppetrahvi või teha töö jätkamine ja parandamine ülesandeks kolmandale isikule töövõtja kulul.
53.Lepingu punkti 5.4. järgi kohustus töövõtja tasuma oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest leppetrahvi 0,1% lepingu maksumusest iga valmimisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 1% lepingu summast. Lepingu punkti
5.5.järgi kohustus tellija tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 1% tähtajaks tasumisele kuuluvast summast.
54.Lepinguga ettenähtud tööde maksumus oli lepingu punkti 6.1. kohaselt 574 380 krooni. Lepingu punkt 6.3. nägi ette, et tellija-poolne makseetappide aktsepteerimine toimub töövõtja esitatud kaetud tööde aktide allkirjastamise alusel. Töövõtja ja tellija poolt allkirjastatud kaetud tööde aktid on aluseks makseetapi maksukõlbulikuks tunnistamisele. Lepingu punkti 6.4. järgi kuulus viimane makse summas 200 000 krooni (mis sisaldas käibemaksu) tasumisele peale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist tellija poolt.
55.Lepingu punkti 8.1. järgi pidi töövõtja andma töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu punkt 8.2. nägi ette, et üleandmise-vastuvõtmise aktis on kohustuslik fikseerida töö või tööosa kirjeldus koos juurde lisatud digifotodega. Lepingu punktist 8.3. tulenevalt loeti lepinguline töö töövõtja poolt lõpetatuks ja tellija poolt vastu võetuks sel kuupäeval kui lepingu mahus ette nähtud tööd on tervikuna teostatud, töövõtjale kuuluvad seadmed ja inventar on töömaalt eemaldatud, koristustööd on lõpetatud, vaegtööd puuduvad ja tellija poolt on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.
56.Lepingu punkti 9.3 järgi oli tellijal õigus leping lõpetada muuhulgas siis, kui töövõtja teeb töid aeglaselt ning tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks või kui töövõtja ei arvesta tellija õigustatud märkusi ehitustööde või materjalide mittevastavuse kohta lepingule, ehitusprojektile, Eesti Vabariigi õigusaktidele, kehtestatud kvaliteedinõuetele, ehituseeskirjadele, standarditele ning normatiividele.
57.Seega tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust, et hagejal tuli kostjale tööde vastuvõtmiseks esitada üleandmise-vastuvõtmise akt koos digifotodega ning kostjal tekkis tasu maksmise kohustus pärast tööde aktiga vastuvõtmist. Vaidlus puudub selle üle, et 08.10.2010.a saatis hageja kostjale teostatud tööde akti nr 4 (toimiku lk 16-17), mida kostja ei allkirjastanud ning millega ta töid vastu ei võtnud. Akt oli koostatud perioodi kohta 09.07.2010.a kuni 20.10.2010.a. Akti alusel soovis hageja kostjale üle anda töid maksumusega 194 660,4 eurot (koos käibemaksuga). Aktile ei olnud lisatud lepingus ette nähtud digifotosid.
58.Riigikohus on leidnud, et töövõtulepingulise tasu sissenõutavaks muutumise esmane eeldus on tööde vastuvõtmise tellija poolt. Tööde vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust viidata töödes esinevatele puudustele, vaid see muudab pooltevahelise tõendamiskoormuse jaotust, sest tööde vastuvõtmisel tuleb tellijal tõendada puuduste olemasolu (RK TKo 3-2-1-80-08, p 21). Kui tellija töid vastu ei võta, peab töövõtja VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest ning töövõtja peab tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane (samas, p 22). Ühtlasi on Riigikohus öelnud, et lepingust taganemisel vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest (samas, p 32). Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et kuigi VÕS § 655 järgi võib tellija alati lepingu üles öelda, ei saa tellija VÕS § 655 lg 2 järgi vabaneda tasunõudest juba tehtud töö eest ning VÕS § 655 ei sätesta tasu saamist juba tehtud töö ees (RK TKo 3-2-1-59-13, p 14). Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus lepingust taganeda (samas, p 14).
59.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et tema poolt tehtud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks. Hageja ei ole tõendanud, et aktis nr 4 kajastatud tööd olid lepingukohaselt ja täielikult tehtud. Kostja viitas korduvalt töödes esinevatele puudustele ning andis hagejale täiendavaid tähtaegu tööde lõpetamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendamatud hageja väited, et kostja ei kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt.
60.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
61.Kohus märgib siinkohal, et ei nõustu kostja käsitlusega, mille järgi tuleks korteriühistust
tellija suhtes kohaldada tarbijatöövõtu regulatsiooni. Antud juhul telliti töö elamu katuse renoveerimiseks. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Teenust ei osutatud vallasasja suhtes ega tellitud vallasasja valmistamist. Riigikohus on leidnud, et kui ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, ei saa ehitise töövõtuleping olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes (RK TKo 3-2-1-80-08, p 15). Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kostja teavitas hagejat puudustest ja andis talle täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mida hageja aga ei järginud.
62.VÕS § 647 lg 1 näeb ette, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
63.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta sõlmis 08.07.2010.a lepingu XXX OÜ-ga ehituse omanikujärelevalve teostamiseks XXXkatuse renoveerimistöödel (toimiku lk 37-39). Lepingu punkti 9 järgi oli objektil ehituse järelevalve teostajaks XXX, kes oli samaaegselt kostja juhatuse liige. XXX saatis hagejale perioodil 30.07.2010.a kuni 25.10.2010.a mitmeid e-kirju erinevate märkustega seoses katuse renoveerimistööde tegemisega (toimiku lk 40-52). Selliste märkuste tegemiseks oli tellijal õigus vastavalt töövõtulepingu punktidele 2.6. ja 3.2.
64.30.07.2010.a e-kirjas (toimiku lk 40) tegi ta märkusi seoses kasutatud naelühendustega. 13.08.2010.a (toimiku lk 41) tegi ta märkusi seoses ehitustööde tähtaegsusega ning samad märkused on kordunud 24.08.2010.a (toimiku lk 42). 25.08.2010.a teavitas ta hagejat sellest, et seoses vihma ja rahega on avatud katus jäänud katmata (toimiku lk 43). 31.08.2010.a e-kirjas (toimiku lk 44) on XXX taas teinud märkusi erinevates ehituslikes küsimustes, samuti on ta viidanud tööde teostamise tähtaegadele. 03.09.2010.a e-kirjas (toimiku lk 45) on ta muuhulgas juhtinud tähelepanu mitmetele lõpetamata töödele. Samad märkused on kordunud 15.09.2010.a e-kirjades (toimiku lk 46-47).
65.23.09.2010.a e-kirjas (toimiku lk 48) on kostja esindaja toonud ära tööde kirjelduse 20.09.2010.a, 21.09.2010.a, 22.09.2010.a ning 23.09.2010.a, kus hageja töötajad lahkusid mitmel korral poole tööpäeva jooksul või ei saanud töid teostada materjali puudumise tõttu. Samas kirjas on ta viidanud, et tööde teostamise lõpptähtaeg on möödunud ning ta palus hagejal teatada, kuidas planeeritakse töö lõpule viia. Kohus osundab, et lepingulised tööd pidid lepingu punkti 4.3. järgi valmima 10.09.2010.a, kuid asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et hageja ületas oluliselt tööde tähtaega.
66.Kostja 23.09.2010.a kirjale vastates on hageja teatanud 08.10.2010.a (toimiku lk 49), et katuse valtsplekitööd saavad valmis 08.10.2010.a õhtuks (v.a. karniis), maja tagune külg 15.10.2010.a ning roovitus ja katusekivi paigaldus 30.10.2010.a. Tähtaja ületamise eest pakkus hageja viivise maksmist 5700 kroomi, mida ta soovis tasaarveldada. Samas kirjas on hageja küsinud, kas katuseosa plekitööd, aluskatuse ja paigaldatud materjalid saaks nimetatud päeva seisuga ära akteerida. Seda, kas 08.10.2010.a hageja kostjale akti saatis või mitte, antud e-kirjast järeldada ei saa.
67.Kui võrrelda hageja 08.10.2010.a e-kirja (milles on toodud täiendavad tähtajad teatud tööde tegemiseks) ja hageja poolt kohtule esitatud 08.10.2010.a kuupäevaga akti (toimiku lk 16-17), võib järeldada, et akt sisaldab töid, mis tegelikult 08.10.2010.a seisuga ei olnud hageja enda ekirja järgi veel tehtud. Hageja 08.10.2010.a e-kirjas on märgitud, et katuse valtsplekitööd saavad valmis 08.10.2010.a, kuid selleks ajaks ei saa valmis karniis. 08.10.2010.a akti punktis 23 on
toodud karniispleki paigalduse tööd, mis oleksid akteeritud perioodil täielikult tehtud. 08.10.2010.a e-kirjas on hageja väitnud, et roovituse tööd tehakse ära 30.10.2010.a, kuid akti punkti 9 järgi on enamik roovituse töid juba akti koostamise ajaks tehtud. Seega võib kohtule esitatud tõenditest järeldada, et neid töid, mida hageja soovis kostjale aktiga nr 4 üle anda, akti koostamise ajaks 08.10.2010.a täies ulatuses veel tehtud ei olnud.
68.19.10.2010.a kostja esindaja e-kirjast (toimiku lk 50) nähtub, et vaatamata hageja esindaja 08.10.2010.a e-kirjale objektil mitte keegi töid 15.10.2010.a, 17.10.2010.a, 18.10.2010.a ja 19.10.2010.a ei teinud, kuigi ilm seda võimaldas. Samuti algas 15.10.2010.a õhtul sadu, katusekiled olid lahti tulnud ning mitu korterit said vihmavee tõttu kannatada. Samas e-kirjas esitas kostja esindaja nõude, et kaks uut katuseakent toodaks objektile 21.10.2010.a ja paigaldataks hiljemalt 26.10.2010.a. Nõude põhjuseks oli olukord, kus hageja oli senistelt katuseakendelt kiskunud ära nende plekid ning need hävitanud, mille tõttu katuseaknad ligunesid läbi.
69.20.10.2010.a teatas hageja (toimiku lk 51, keskel), et karniisiga seotud tööd lõpetatakse neljapäeval-reedel ning katusekivi roovituse paigaldus algab esmaspäeval. Katuseakende paigalduse lubas hageja teha järgmise nädala teises pooles. Seega nähtub hageja 20.10.2010.a ekirjast, et selle saatmise ajaks ei olnud veel tehtud kõiki neid töid, mis olid kirjas aktis nr 4.
70.21.10.2010.a saatis kostja esindaja hagejale e-kirja (toimiku lk 51), milles ta teatas, et suure korstna ümber on katussein märgunud ja vett tilgub tuppa põrandale. Sellele vastuseks saatis hageja 25.10.2010.a kostjale hoopis e-kirja (toimiku lk 52), milles ta küsis, millises osas on kostja nõus töid akteerima ja millal saab alla kirjutada aluskatuse kaetud tööde akti, et jätkata katusetöid.
71.Kostja esindaja teatas oma 25.10.2010.a e-kirjas (toimiku lk 52), et akt nr 4 kajastab tegemata töid. Tegemata on varikatuse ehitus, ehituspraht on ära viimata, katuseluugid on restaureerimata, valtspleki tööd lõpetamata ning immutusmaterjali kulu tegelikkusega võrreldes on aktis oluliselt suurem. Samas kirjas on kostja toonud ka välja, et tegemata on katuseakende tõstmise ja nende põskede tööd, lõpetamata korstnapitside tööd ja vihmaveesüsteemi on paigaldatud ebaõige läbimõõduga vihmaveetorud. Kostja palus lõpetada tööd kahe nädala jooksul ehk lõpptähtajaga 08.11.2010.a. Seega andis kostja hagejale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks ja kirjeldas selgelt ning detailselt töödes esinevaid puudusi ning töid, mis aktis olid märgitud, kuid olid tegelikult tegemata.
72.Kui võrrelda kostja 25.10.2010.a e-kirjas toodud etteheiteid hageja 08.10.2010.a aktiga nr 4 (toimiku lk 16-17), siis aktis on varikatuse tööd (akti punkt 4) märgitud täielikult lõpetatuteks, kuid seda ei kinnita vihma tõttu tekkinud läbijookse puudutav poolte kirjavahetus. Samuti on aktis märgitud, et ehituspraht on täielikult ära veetud (akti punkt 2), mis kostja kirja järgi tõele ei vastanud. Akti punkti 17 järgi on 4400 krooni ulatuses tehtud katuseluukide restaureerimise töid, kuid need tööd olid kostja vastuse järgi tegemata. Akti punkti 21 olid täielikult tehtud valtspleki paigalduse tööd, kuid kostja 25.10.2010.a e-kirja järgi olid need tööd lõpetamata. Akti punkti 19 järgi on korstnapitside taastamise tööd enamuses osas tehtud, kuid kostja sellega oma kirjas ei nõustunud. Akti punkti 24 järgi olid täielikult lõpetatud vihmaveesüsteemi tööd, kuid selles osas on kostja viidanud olulisele puudusele, nimelt vihmaveetorude liialt väikesele läbimõõdule. 24.10.2010.a on kostja saatnud hagejale ka kirja (toimiku lk 53), milles on viidatud lepingu tähtaja olulisele ületamisele ning palutud tööd lõpetada 08.11.2010.a.
73.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostja 24.10.2010.a ja 25.10.2010.a pöördumistele vastanud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostja viidatud puudused kõrvaldanud kostja antud täiendava tähtaja jooksul. 08.11.2010.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 54), milles ta teatas, et reaalne tööde lõpetamise tähtaeg on 23.11.2010.a ning
katusekivide paigaldamise lõpptähtaeg on 19.11.2010.a. Seega leiab kohus, et hageja rikkus oluliselt töövõtulepingut VÕS § 647 lg 1 mõistes, sest ta ei kõrvaldanud puudusi ka kostja poolt täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kas või mida hageja üldse täiendavalt tegi pärast kostja 25.10.2010.a e-kirja, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
74.Hageja väitis käesolevas asjas muuhulgas seda, et kostja etteheited vihmaveetorude läbimõõdu osas on asjakohatud, sest sellise läbimõõduga vihmaveetorud oli kostja varem hagejalt vastu võtnud. Hageja nimetatud väiteid ei tõendanud. Aktist nr 4 nähtub, et vähemalt poole vihmaveesüsteemist soovis hageja nimetatud aktiga üle anda. Kas varasemalt üle antud tööd hõlmasid vihmaveetorusid või mitte, kohtule esitatud tõenditest ei tulene. Küll aga nähtub lepingu lisaks 2 olnud tööde nimekirjast (toimiku lk 14), et vihmaveetorude läbimõõt pidi olema 140 mm (punkt 29). Kuivõrd hageja paigaldas 100 mm läbimõõduga torud, rikkus ta lepingut vaatamata sellele, et lepingu punkti 1.2 järgi puudus lepingu sõlmimise ajal projektlahendus.
75.Hageja esitas kohtule 08.11.2010.a kuupäeva kandva kirja (toimiku lk 18), milles ta teatas kostjale tööde peatamisest XXXobjektil alates 08.11.2010.a. Kohtule esitatud dokumendil puuduvad hageja esindajate allkirjad. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et antud dokument oleks kostjale kätte toimetatud. Antud kiri on vastuolus hageja enda poolt kostjale 08.11.2010.a e-kirjaga (toimiku lk 54), milles ta teatas tööde uutest lõpetamise tähtaegadest. Kohus ei loe hageja 08.11.2010.a teadet tööde peatamise kohta usaldusväärseks tõendiks, sest see on vastuolus hageja enda 08.11.2010.a e-kirjaga ning puuduvad tõendid tööde peatamise teate kostjale edastamise kohta.
76.12.11.2010.a saatis kostja hagejale kirja (toimiku lk 55-59), milles loetles kuude lõikes neid probleeme, mis ehitusel olid tekkinud. Oluline mahajäämus tööde teostamises toimus augustis, millele järgnesid korduvad vihmadest tingitud läbijooksud septembris. Kostja kirja kohaselt oli sagedaseks probleemiks materjalide ja töövahendite puudumine hageja töötajatel. 2010.a oktoobris hageja töötajaid sageli objektil enam ei olnud.
77.24.11.2010.a saatis kostja hagejale kirja (toimiku lk 80), milles viidati, et hageja ei ole vaatamata täiendavatele tähtaegadele töid lõpetanud, mida kostja pidas lepingu rikkumiseks. Kostja teatas hagejale lepingu ülesütlemisest, viidates muuhulgas lepingu punktidele 4.3., 5.3. ja
9.3.Sama kuupäevaga saatis kostja hagejale ka teise kirja (toimiku lk 89-90), milles ta teatas, et aktis nr 4 ei saa aktsepteerida tegemata ja lõpetamata töid. Kohus leiab, et kuigi kostja teatas hagejale lepingu ülesütlemisest, võib antud kirja lugeda lepingust taganemise tahteavalduseks. Lepingu punktid 5.3. ja 9.3., millele kostja viitas, ei räägi selgesõnaliselt mitte lepingu ülesütlemisest, vaid tellija õigusest lepingust ühepoolselt loobuda ja see lõpetada, kui töövõtja ei teosta töid täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et sisuliselt soovis kostja lepingulise suhte lõpetada viisil, kus tal ei ole enam kohustust tasuda hagejale töövõtutasu, milline õigus on tellijal lepingust taganemise korral. Kostja viitas lepingu lõpetamisel sellele selgelt ning tugines lepingu lõpetamisel põhjendatult hageja rikkumisele. Seetõttu tuleb kostja 24.11.2010.a kirjas sisalduvat teadet lugeda lepingust taganemise tahteavalduseks. Vaidlus puudub selle üle, et hageja sai kostja tahteavalduse kätte.
78.Kostja esitas kohtule ka XXXOÜ ekspertiisiakti 19.11.2010.a (toimiku lk 60-79) XXXkatuse remondi kohta. Ekspertiisi tegemise käigus vaadati objekt üle ning tuvastati mitmeid puudusi. Ülevaatuse tegemise ajaks olid tööd katusel lõpetamata ning eksperdid leidsid, et tööde käigus on tekitatud hoone konstruktsioonidele ja allolevatele korteritele niiskuskahjustusi. Teostatud töid ei lugenud eksperdid täielikult kvaliteetseteks. Ekspertarvamuses olid kirjeldatud niiskuskahjustused korterites nr 9, 10, 11 ja 12. Lõppkokkuvõttes leidsid eksperdid, et hageja ei täitnud lepingulisi kohustusi tähtaja ja kvaliteedi osas, ehitus ei ole toimunud projektile vastavalt, niiskuskahjustused on tekkinud hageja tegevuse tõttu, ehituskäik on dokumenteerimata ning katuseaknaid ei saa enam endisel viisil paigaldada.
79.Kuigi ekspertarvamuses viidati teistele puudustele, kui kostja varasemates pöördumistes, ei muuda see kohtu hinnangul kostja poolset lepingust taganemist õigusvastaseks. Kostja ei tuginenud oma varasemates pöördumistes ega lepingust taganemisel ekspertarvamusele. Samas nähtub ekspertarvamusest, et teostatud tööd ei olnud nõuetekohased ning hageja lisaks sellele rikkus katuseaknad, mida ei saanud enam endiselt viisil paigaldada ning põhjustas mitmetes korterites olulisi niiskuskahjustusi. Ekspertarvamusest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et selle koostamise ajaks 19.11.2010.a oli hageja teostanud täielikult need tööd, mida ta aktiga nr 4 tahtis kostjale üle anda. Selliseid järeldusi erinevalt hageja väidetest ekspertarvamus ei sisalda.
80.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta sõlmis 25.11.2010.a lepingu XXXAS-ga (toimiku lk 81-87) XXXelamu katusetööde tegemiseks, võttes aluseks 13.11.2010.a hinnapakkumise. Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 263 897 krooni. XXXAS hinnapakkumine (toimiku lk 88) sisaldas muuhulgas katusekive ja katuseroovi, roovi, katusekivide ning katusetarvikute paigaldust, katuseakende paigaldust, vihmaveesüsteemi.
81.XXXAS esitas kostjale 13.12.2010.a ka teise hinnapakkumise (toimiku lk 91), mis sisaldas hageja varasemate tööde ümbertegemist. Muuhulgas nähti hinnapakkumises ette varem paigaldatud torude demontaaž, vihmaveetorustiku keldrisse ladustamine, olemasoleva roovituse demontaaži ja paigaldus, katuseakende tarnet ja paigaldust koos vanade katuseakende eemaldamisega. Hageja viitas, et osaliselt XXXAS kaks hinnapakkumist kattusid ning uute katuseakende paigaldamise kohustust hagejal töövõtulepingu järgi ei olnud.
82.Kohus märgib, et kostja e-kirjadest hagejale ning samuti XXXOÜ ekspertiisiaktist tuleneb, et hageja rikkus need katuseaknad, mida ta pidi lepingu kohaselt tõstma. Akende rikkumise tõttu ei saanud neid enam paigaldada ja tuli tellida uued aknad. Seega on akende rikkumise näol tegemist kostjale hageja poolt tekitatud kahjuga. Muus osas leiab kohus, et XXXAS kaks hinnapakkumist ei ole otseselt kattuvad, sest 13.12.2010.a hinnapakkumine sisaldas töid, mis olid vajalikud hageja poolt varem tehtud tööde ümbertegemiseks. 13.11.2010.a hinnapakkumine sisaldas töid, mida hageja ei olnud veel ise teinud. Hageja väide, et akti nr 4 koostamise ajaks oli lepingujärgsetest töödest tegemata vaid 10-15%, on jäänud tõendamata. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud täiendavaid tõendeid tööde tegemise kohta (sh kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, digifotod jne).
83.Kostja esitatud tõendeid arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja väite, et tal tekkis seoses lepingust taganemise ja OÜ-ga XXX uue lepingu sõlmimisega VÕS § 135 lg 1 alusel täiendav kulu summas 495,12 eurot. Samuti loeb kohus põhjendatuks kostja väite, et ta kandis seoses ekspertiisi tegemisega kulusid summas 319,56 eurot. XXXOÜ arvest 17.12.2010.a (toimiku lk 156) nähtub, et ekspertiisi koostamise eest tuli kostjal tasuda 159,78 eurot. Sama ettevõte on kostjale 25.11.2010.a esitanud arve summas 159,78 eurot konsultatsioonide ja 50% ettemaksu eest (toimiku lk 158). Kohus nõustub samuti kostja väitega, et lepingulise tähtaja ületamise tõttu oleks hagejal tulnud kostjale tasuda leppetrahvi summas 367,1 eurot, millist kohustust tunnistas hageja ise oma e-kirjas kostjale 08.10.2010.a (toimiku lk 49). Küll aga ei nõustu kohus kostja väitega, et kostjal tekkis ka õigusabi osutamisest tingitud kahju. OÜ Advokaadibüroo Laus & Partnerid arvest (toimiku lk 157) tuleneb, et kostjal tuli hagejale nõude ja vastuse esitamise eest tasuda 792 eurot. Arve oli esitatud 22.02.2011.a. Seda, millise nõude või vastuse advokaadibüroo hagejale esitas, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.
84.Eeltoodut kokku võttes on kostja menetluslik tasaarvestuse avaldus hageja vastu iseenesest põhjendatud summas 1181,78 eurot. Kohus leiab samas, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata, sest hageja töövõtutasunõue kostja vastu ei olnud muutunud sissenõutavaks ning hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, kas või millises osas oleks kostja pidanud tööd vastu võtma. Kostja taganes lepingust õiguspäraselt, sest ta viitas selgelt ning detailselt töödes esinevatele puudustele, andis hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu puuduste
kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud ega lõpetanud töid. Seega rikkus hageja lepingut oluliselt. Lepingust taganemine vabastas kostja lepingu edasise täitmise kohustusest. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.
85.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.