Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-18088
Tsiviilasi
BBP Kaubandus Grupp OÜ hagi OÜ Meraleks vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2971,50 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. septembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Meraleks apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
8. aprill 2014
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Meraleks (rk: 10855501), esindaja Oleg Nišajev Vastustaja (hageja): BBP Kaubandus Grupp OÜ (rk: 11907298), esindaja advokaat Kaspar Noor Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Olegs Baikovs (ik: XXX), esindaja advokaat Kaspar Noor
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. septembri 2013 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Meraleks kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja kohtule tõenditena esitanud 15.02.2010 nõudeõiguste loovutamise lepingu koopia ja koopia 14.11.2008 arve/saatelehest nr A011131. Tunnistajana kuulati üle OÜ Kadrion Grupp juhatuse liige ja töötaja (hulgikaubanduse osakonna korraldaja) L.P., kes kinnitas, et ei ole kunagi saanud kostjalt sularaha, kogu arveldus kostjaga käis ülekandega. Tegemist oli suurte summadega. Samuti kuulati tunnistajana üle OÜ Kadrion omaaegne ajutine pankrotihaldur M.P.. M. P loovutas ajutise pankrotihaldurina OÜ Kadrion nõude kostja vastu OÜ-le Kadrion Grupp. Pankrotimenetlus rauges, kuna puudus piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tegemist oli sissenõutava nõudega. Kostjalt ajutine haldur mingit raha ei saanud. Keegi hageja ega tema õiguseellaste seaduslikest esindajatest ei ole kinnitanud sularaha saamist. Samuti ei ole antud kolmandatele isikutele volitust teha rahalisi tehinguid kostjaga. Kostja poolt kohtule esitatud kassa väljamineku orderit nr 336 ei saa lugeda tõendiks, mille alusel võiks asuda seisukohale, kostja on saadud kauba eest tasunud OÜ Kadrion seaduslikule esindajale või volitatud esindajale sularahas. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et OÜ Kadrion on kostjale üle andnud 14.11.2008 arve/saatelehe nr A011131 alusel toidukaubad. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks saadud toidukaupade eest tasunud ülekandega või sularahas. Arvel näidatud maksetähtajaks on 21.11.2008. Hageja nõue on sissenõutav ja ei ole aegunud. Poolte vahel puudub vaidlus põhivõla suuruse ja viivisearvestuse üle. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ning on õiguslikult põhjendatud lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 101 lg 1; § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 sätetest.
oma esindusõigust apellatsioonkaebuse esitamiseks. 30.10.2013 edastatud kaebuse on 28.10.2013 digitaalselt allkirjastanud kostja seaduslik esindaja Alexander Shustov; 2) menetles kohus asja igakülgselt, põhjalikult ja objektiivselt ning kohtu järeldused on kooskõlas tõenditega. Arusaamatuks jääb, millisest tunnistajast ja taotlusest apellant räägib. Kohus kuulas kostja taotlusel üle tunnistajad L. P ja M. P. Lisaks andis vande alla selgitused kolmas isik. Viimasel kohtuistungil, s.o 22.08.2013, esitatud tunnistaja S.R. ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist on kohus piisavalt põhjendanud. Kostja esitas taotluse üllatuslikult viimasel istungil, ignoreerides kohtu poolt tõendite esitamiseks määratud tähtaega. Isegi pärast määratud tähtaja möödumist järgnenud kohtuistungil (07.03.2013) ei esitanud kostja seda taotlust. Ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja, kes on seoses nõudega koostanud kassa väljamineku ordereid, tekib ca 4 aastat peale probleemi ilmnemist. Kostja on korduvalt muutnud oma selgitusi – kord on raha antud autojuhile, siis kellelegi naissoost laotöötajatest, siis ilmub välja kviitung sularaha saamise kohta, mille olevat allkirjastanud hageja juhatuse liige (see väide lükati tõenditega ümber) jms. Samas on tunnistaja temaatika ainetu, sest apellant ei ole juhindudes TsMS § 633 lg-st 6 mingit taotlust tunnistaja osas esitanud (mis oleks ka ilmselgelt põhjendamatu ja esitatud hilinemisega); 3) nähtub tõenditest üheselt, et mingit vaidlust ei ole tasumata arve ega viivise määra üle. Kostja on kogu menetluse vältel väitnud, et arve on sularahas tasutud, kuid kostja väidet ei toeta ükski tõend. Väidet, et kostjal on vastuväiteid arve/saatelehe alusel saadud toidukaupade kättesaamise osas, pole senise menetluse jooksul esitatud. Ka viimasel kohtuistungil 22.08.2013 kinnitas kostja esindaja, et „kostja on algusest peale võtnud omaks, et kaup sai kostjale kunagi toimetatud.“ Seega on tegemist uue asjaoluga, mille esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjust ei ole apellant aga märkinud, mistõttu tuleb väide jätta tähelepanuta; 4) ei oma kostja seadusliku esindaja eesti keele oskus ja arusaamine istungite sisust tähendust. Kostjal on olnud erinevad lepingulised esindajad, kelle kohustuseks on esindatavaga suhelda ning talle toimuvat selgitada. Samas ei ole hagejal kujunenud siseveendumust selles, et kostja seadusliku esindaja eesti keele oskus ei ole piisav – kostja seaduslik esindaja on esitanud kohtule hulgaliselt eestikeelseid menetlusdokumente; 5) ei ole kostja võlga tasunud rohkem kui nelja aasta jooksul ja pea neli aastat on üritatud kostjalt võlga nõuda kohtumenetluse teel. Kostja on kogu menetluse vältel kohut eksitanud erinevate vastuoluliste väidetega, venitanud menetlust (nii seaduslik esindaja kui ka lepingulised esindajad on vältinud suhtlemist nii kohtu kui vastaspoole esindajatega, seadusliku esindaja leidmiseks on kasutatud isegi politsei abi). Apellatsioonkaebuse esitamisega seotud asjaolud näitavad, et kaebus on esitatud üksnes menetluse venitamise eesmärgil. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja soovitab võla tasumisega viivitada nii kaua kui võimalik ning endale kahjuliku tagajärje saabumisel on ta jõudnud piisavalt ette valmistuda selleks, et kostjal poleks vara, mille arvelt nõue rahuldada.
Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 sätestatuga ning apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks vaidlusaluse 14.11.2008 arve/saatelehe nr A011131 alusel saadud kauba eest hagejale tasunud. Tunnistajate L. P ja M. P ütlustega on kummutatud kostja väide, et ta tasus saadud kauba eest sularahas. Maakohus määras 16.10.2012 kohtuistungil viimaseks tõendite esitamise tähtajaks 16.11.2012. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus TsMS § 237 lg 1 alusel põhjendatult rahuldamata kostja 22.08.2013 kohtuistungil esitatud taotluse tunnistaja S. R ülekuulamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui taotlus oleks esitatud õigeaegselt, siis oleks see tulnud jätta rahuldamata TsMS § 238 lg 1 alusel. Taotlusest (II kd, t.l 61) nähtuvalt on kostja kinnitanud, et tunnistaja arvatavasti mäletab ja oskab kirjeldada isikut, kes raha vastu võttis. Isiku nime, kellele kostja väidetavalt saadud kauba eest raha üle andis, ei ole kostja nimetanud. Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud vastuväiteid vaidlusaluse arve alusel saadud kauba kättesaamise ega võlgnevuse suuruse osas. Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud esmakordselt väite, justkui oleks poolte vahel vaidlus kauba kättesaamise ja võlgnevuse suuruse osas. Samas ei ole kostja TsMS § 633 lg 5 kohaselt märkinud põhjust, miks ta ei esitanud sellekohast vastuväidet maakohtus. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja nimetatud väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Maakohtu istungitel on kostjat esindanud nõustaja ja lepinguline esindaja. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja seadusliku esindaja ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ei saanud kostja seaduslik esindaja aru kohtuistungitel toimunust ning see võis mõjutada ebaõige kohtuotsuse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.