lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-69/46

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-69/46
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-13-69

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2014. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal IH hagi Astangu Kortermaja OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. märtsi 2014. a. määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IH määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja IH (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX

XXX XX XXXXX XXXXXXX)

Kostja Astangu Kortermaja OÜ (RK 12167649, asukoht Sõpruse pst. 170 - 33, 13424 Tallinn), lepinguline esindaja adv. Viktor Särgava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 18. märtsi 2014. a. menetluskulude kindlaksmääramise määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Harju Maakohtu 14. juuni 2013. a. otsusega jäeti IH hagi Astangu Kortermaja OÜ vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 29. jaanuaril 2014. a. Astangu Kortermaja OÜ avaldus Kostja esitas 6. veebruaril 2014. a. maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 4644 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldusele lisas kostja

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

arved, mis sisaldavad selgitust õigusteenuse osutamise kohta ja mille kohaselt õigusabi on osutatud

32.25 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksu arvestamata). IH vastuväited Hageja palus jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, 2494 euro ulatuses rahuldamata, ning rahuldada see 2150 euro ulatuses. Kostja arvetel kulude nimekirjas toodud ajakulu tuleb vähendamisele. Mõistlik ajakulu kliendiga esmakordseks kohtumiseks ja konsultatsiooniks on maksimaalselt 45 minutit. Kirjest (materjalidega tutvumine ja IH kirja (jaanuar 2013) koostamine 2, 5 tundi summas 300 eurot) ei nähtu, millal selline toiming on tehtud ega ka see, millega seoses. Kuivõrd see toiming on arvel toodud enne hagimaterjalidega tutvumist, siis saab järeldada, et tegemist on muude kui kohtumaterjalidega tutvumisega ning et koostatud on kohtuväline kiri hagejale. Sellised toimingud on tehtud kohtuväliselt ega kuulu kohtusjaga seotud menetluskulude alla. Seega on tegemist põhjendamatute kuludega, mis tuleb õigusabikuludest maha arvestada koos käibemaksuga. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks mõistlik aeg on 0, 5 tundi; kostja vastuse tekstilist mahtu ja sisu ning asjaolu arvestades, et selle on koostanud advokaat, on põhjendatud, mõistlik ja vajalik ajakuluks 3, 5 tundi. Kokku on toimingu põhjendatud ajakulu 4 tundi ja õigusabikulu tuleb vähendada vastavalt 3, 5 tunni võrra. Hageja 18. märtsi 2013. a. vastusega tutvumine ei tohiks advokaadil nõuda rohkem aega kui 0, 5 tundi; arvestades menetlusdokumendi sisulist mahtu ja keerukust ning asjaolu, et selle on koostanud erialateadmisi omav advokaat, on mõistlik ja vajalik ajakulu ca 3, 5 tundi, mistõttu tuleb õigusabikulu vähendada vastavalt 3 tunni võrra. Mõistlik ajakulu esimeseks korraldavaks istungiks ettevalmistumiseks oleks 0, 5 tundi, mistõttu tuleb põhjendamata ajakulu õigusabikuludest maha arvata. 27. märtsi 2013. a. kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis vaid 40 minutit, seega tuleb toiminguga seotud õigusabikulu vähendada 20 minuti võrra. Kohtumine kliendiga ja tunnistajatega (16. aprill 2013. a.) ei ole kostjale menetluses osutatava õigusabi raames vajalik ja põhjendatud ning tuleb seetõttu jätta arvestamata. 17. aprilli 2013. a. istungiks ettevalmistumise aeg üle 0, 5 tunni ei ole põhjendatud. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatud 19 tunni ja 25 minuti ulatuses, mis on hageja esindaja tunnihinda (120 eurot, käibemaksuta) arvestades kokku 2150 eurot (käibemaksuta). Kostja on taotlenud käibemaksu 774 euro hüvitamist, kuigi kostja on käibemaksukohustuslane alates 29. septembrist 2011. a. TsMS § 174 lg. 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja väide, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuivõrd õigusabiteenuse sisseostmine ei ole kostja ettevõtluse eesmärkidega seotud, ei ole asjakohane ja on meelevaldne. Pooltevaheline vaidlus toimus 24. oktoobri 2012. a. korteriomandi võlaõiguslikust müügilepingust tulenevate nõuete, s. h. leppetrahvi ja kahjunõude üle. Tegemist oli otseselt kostja kui äriühingu majandustegevuse ja ettevõtlusega seotud vaidlusega sõltumata sellest, kas kostja omab käibemaksuga maksustatavat või mitte maksustatavat müügikäivet. Seega ei kuulu kostja õigusabikuludelt käibemaks hüvitamisele. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagejale vastu ja märkis täiendavalt järgmist. 2013. a. jaanuaris hagejale saadetud kiri on küll koostatud enne kohtumenetluse algust, kuid on vaidlusega otseselt seotud ja on üheks oluliseks tõendiks, millel kostja vastuväited põhinesid. Kirjast nähtuvalt hõlmas kirja koostamine ka notariaalse lepingu analüüsi. Kiri on koostatud 23. jaanuaril 2013. a., kuid hagi on esitatud juba 2. jaanuaril 2013. a., seega tegemist on selgelt kostja menetluskuluga TsMS § 144 punktide 1 ja 4 mõttes.

Hagiavaldus on 10 lk. pikk ja lisasid on ca 30 lk., mistõttu kliendiga asjaolude läbiarutamiseks on 1 tund üldse minimaalne aeg. Kostja vastus on 8 lk. pikk ning tuleb arvestada, et tegemist on juriidilise tekstiga. 4 tunniga ei ole võimalik teha ca 40 lk. juriidilist analüüsi ja kirjutada 8 lk. vastust. Hageja 18. märtsi 2013. a. vastus on 10 lk. pikk ja lisasid on 15 lk., kostja vastus on 9 lk. pikk, seega 7 tundi ajakulu on põhjendatud. Arvestades, et kohtumaterjali hulk oli ca 100 lk., siis kohtuistungi ettevalmistuseks 1, 5 tundi on kõige minimaalsem aeg. Istungil osalemise ajakulu ei saa mõõta vahetult istungiga, alati tuleb enne istungi algust kohale tulla, sest sellel ajal toimub näit. isikute tuvastamine. Protokollis märgitud istung algab siis, kui kohtunik saali tuleb ja ei ole mõeldav, et esindaja tuleks istungile täpselt sellel minutil, kui kohtunik saali astub. Samuti ei ole kostja erinevalt hagejast istungitele kordagi hilinenud. Tunnistajatega oli vajalik kohtuda seetõttu, et välja selgitada, kes mida teab või ei tea, kokkuvõttes oli selle eesmärk kohtu aega säästa. Kui seda kohtumist ei oleks olnud, siis oleks istung selle võrra pikem olnud. Kuivõrd kostja taotlusel kuulati üle 2 tunnistajat, siis 0, 75 tundi ajakulu on põhjendatud.

17.aprilli 2013. a. kohtuistungiks ettevalmistuse ja osalemise ajakulu on põhjendatud, vahepeal oli kohtumaterjalide hulk veelgi suurenenud. Vaidlust ei ole selles, et kohtuasi oli seotud kostja majandustegevusega, kostja on käibemaksukohustuslane ja õigusabiarvetele lisati käibemaks. Samas käibemaksu ei saanud kostja tekkinud kuludelt tagasi arvestada (riigilt tagasi nõuda), kuivõrd need kulud ei toetanud ega teenindanud käibemaksuga maksustavat tulevast müügikäivet (KMS § 29 lg. 4 esimene lause). Sellisel juhul KMS sõnaselgelt keelab käibemaksu tagasiarvestamise. Maksukohustuslane saab ainult sellistelt sisseostetud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu tagasi arvestada, mille tulemusel tekib produkt, mis hiljem käibemaksuga võõrandatakse. Kui sellist produkti ei teki, siis ei tohi ka sisseostetud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu tagasi arvestada (riigilt tagasi nõuda). Maakohtu määrus Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning välja hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4140 eurot, samuti viivise määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a. määruse nr. 137 § 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasjas hinnaga kuni 19.200 eurot maksimaalselt 6400 eurot. Hagiavalduse ja Harju Maakohtu 14. juuni 2013. a. otsuse kohaselt on tsiviilasja hind 16.863, 63 eurot. Kostja poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 4644 eurot on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud piirmääraga. TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Astangu Kortermaja OÜ on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud menetluskulude hüvitamisel ka käibemaksu hüvitamist. Kostja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuivõrd nende teenuste sisseostmine ei ole kostja ettevõtluse eesmärkidega seotud, mistõttu ei või nendelt kuludelt riigilt käibemaksu tagasi nõuda, kuna nimetatud kulud ei toeta ega teeninda käibemaksuga maksustavat tulevast müügikäivet (KMS § 29 lg. 4). Lähtudes kostja eeltoodud kinnitusest, tuleb kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. Kohtumenetlusega ei ole seotud 2. aprilli 2013. a. arvel toodud kostja lepingulise esindaja arutelud ja kohtumised kliendiga 1 tund ja materjalidega tutvumine ning IH 2013. a. jaanuaris kirja koostamine 2, 5 tundi, kokku 3, 5 tundi summas 504 eurot koos käibemaksuga. Toimiku andmetel on hagiavaldus kostjale kätte toimetatud 29. jaanuaril 2013. a. ja hagiavaldusega tutvumise ning analüüsi ajakulu on märgitud arve 3. reas, seega ei ole enne hagiavalduse kostjale kättetoimetamist

toimunud arutelud ja kohtumised seotud käesoleva kohtumenetlusega. Samuti ei ole seetõttu seotud käesoleva kohtumenetlusega materjalidega tutvumine ja 23. jaanuari 2013. a. kirja koostamine hagejale. Toimiku andmetel on nimetatud kirja 23. jaanuaril 2013. a. hagejale saatnud kostja volitatud esindaja MB, kes on osalenud hiljem kohtumenetluses nõustajana. TsMS § 175 lõigete 1 ja 4 kohaselt kuuluvad hüvitamisele üksnes lepingulise esindaja kulud, TsMS § 175 lg. 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamine 18 tundi ja kulu 2592 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja vajalik. 15. juuli 2014. a. arves märgitud õigusabi osutamine 10, 75 tundi ja õigusabikulu 1548 eurot koos käibemaksuga on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Toimiku andmetel on arvetes sisalduvas menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Samuti on kostjale osutatud õigusabi tunnihind olnud tavapärane ja hageja on sellega nõustunud. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata, tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. Asjas on toimunud kokku 3 kohtuistungit (27. märtsil 2013. a., 17. aprillil 2013. a. ja

25.aprillil 2013. a.) ning toimiku andmetel on vahetu kohtuistungite toimumise aeg 5 tundi 35 minutit, millele lisandub vähemalt 15 minutit iga kohtuistungi eel, mille võrra varem kohtuistungi algusest on kohus kohustanud menetlusosalisi kohtusse ilmuma ja mis on märgitud kohtukutsel. Kostja lepingulise esindaja kohtuistungitel osalemine on tõendatud kohtuistungi protokollidega. Asjas esitatud menetlusdokumendid ja lisad on mahukad ning kohtuistungil on ära kuulatud ekspert ja 4 tunnistajat. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid, asja lahendamine mitmel kohtuistungil) tervikuna arvestades on põhjendatud ja vajalik kostjale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 28, 75 tundi summas 4140 eurot koos käibemaksuga. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada, vähendades kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid vajalikus, põhjendatud ja käibemaksu ulatuses. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude aluseks olevad toimingud ja ajakulu kuuluvad ülevaatamisele, kuna maakohus ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud ega kontrollinud kostja menetluskulude tekkimise vajadust ja põhjendatust. Maakohtu põhjendus käibemaksu osas on lakooniline ja õiguslikult sisustamata. Menetlusseadustikus sätestatud kinnitus ei saa olla paljasõnaline ja õiguslikult korrektselt sisustamata ning peab vajadusel olema ka tõendatud. Kostja põhjendus ei ole kooskõlas maksuseaduses toodud käibemaksu arvestuse ega sisendkäibemaksu kohta käiva regulatsiooniga. Kostja on kandnud kulutusi seoses oma ettevõtlusega. Kostja ettevõtluse eesmärgiks on kinnisvara arendamine ja müük. Seda teenust on ostetud kostja majandustegevusega seoses - seoses kinnisvara müügiga. Pooltevaheline vaidlus toimus 24. oktoobri 2012. a. korteriomandi võlaõiguslikust müügilepingust tulenevate nõuete üle. Tegemist oli otseselt kostja kui äriühingu majandustegevuse ja ettevõtlusega seotud vaidlusega sõltumata sellest, kas kostja omab käibemaksuga maksustatavat või mitte maksustatavat müügikäivet. Kostja ei ole antud teenust ostnud sisse kellegi kolmanda isiku jaoks muu hüvena, vaid seda on tarbitud oma ettevõtluse otstarbeks ja eesmärkideks. Tegemist ei ole ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Sisendkäibemaksu arvestamisel tuleb lähtuda sellest, mis otstarbel teenust tarbitakse. Antud juhul on (sisend)käibemaksu mahaarvamise eeldus (kauba või teenuse soetamine ettevõtluse tarbeks) täidetud, mistõttu on kostjal õigus nõuda kõnealustelt kuludelt käibemaksu tagasi. Vastus määruskaebusele Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis selle TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Sisuliselt ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega kohus avalduse rahuldamata jättis, seega ei kontrolli kolleegium TsMS § 659 ja § 651 lg. 1 koosmõjust tulenevalt määruse õigsust selles osas. Osas, millega avaldus rahuldati, ei anna määruskaebus maakohtu määruse tühistamiseks alust. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning kohtumääruses oma hinnangu põhimõtteid ka selgitanud. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud, nende piiride ületamist kolleegium siiski ei tuvastanud. Ainuüksi asjaolu, et hageja hindab vajalikke ja põhjendatud kulusid väiksemaks kui maakohus, hagejalt väljamõistetud rahasumma vähendamiseks alust ei anna. Kostja lepingulise esindaja kulud sisaldavad ka käibemaksu. TsMS § 174 lg. 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-13 märkinud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Taolise kinnituse on kostja andnud. Vastuseks hageja väidetele kostja selgitanud ka KMS sätteid ja võimalusi sisendkäibemaksu riigilt tagasisaamiseks, hageja ei ole aga esile toonud faktilisi asjaolusid, millele tuginedes võiks väita, et kostjal tegelikult on vastupidiselt tema kinnitusele õigus riigilt vaidlusaluste õigusabiarvete tasumisel makstud käibemaks riigilt tagasi küsida. Kolleegium ei pea võimalikuks ka selles osas maakohtu määrust muuta.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.