Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2014 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-46400
Tsiviilasi
Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ hagi XXXOÜ, XXX ja XXXvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind kostja I suhtes Tsiviilasja hind kostja II suhtes Tsiviilasja hind kostja III suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
5 274,49 eurot 2 657,24 eurot 2 657,24 eurot
Hageja Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ (registrikood 11067332, asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Rahel Behrsin (Advokaadibüroo GLIMSTEDT, Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXXja lepinguline esindaja XXX Kostja II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) 25.03.2014 osalenud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rahel Behrsin Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja I lepinguline esindaja XXX Kostja II XXX Kostja III XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt põhinõue 4 263,28 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kolm eurot ja 28 senti) eurot, võla sissenõudmiskulud 40 (nelikümmend) eurot, viivis 286,46 (kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja 46 senti) eurot ja viivis põhinõudelt (4 263,28 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ kasuks.
3.Välja mõista XXX põhinõue 2 131,64 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend üks eurot ja
2-13-46400 64 senti) eurot, viivis 143,22 (ükssada nelikümmend kolm eurot ja 22 senti) eurot ja viivis põhinõudelt (2 131,64 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ kasuks.
4.Välja mõista XXX põhinõue 2 131,64 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend üks eurot ja 64 senti) eurot, viivis 143,22 (ükssada nelikümmend kolm eurot ja 22 senti) eurot ja viivis põhinõudelt (2 131,64 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja oli tsiviilasjas nr 2-08-4366 kostjate esindajaks õigusabi lepingu alusel ajatasu põhimõttel. 29.03.2010 sõlmis hageja kostjatega tsiviilasja nr 2-08-4366 esindamiseks tulemustasu kokkuleppe (edaspidi tulemustasu kokkulepe), millega hageja kohustus alates 29.03.2010 osutama kostjatele õigusabi eelnimetatud tsiviilasjas jõustunud kohtuotsuse saavutamiseni, sh menetluskulude määramises ning kostjad kohustusid maksma hagejale selle eest tulemustasu põhimõttel (kostja I 1⁄2 tulemustasust, kostja II ja III kumbki 1⁄4) (I kd tl 7).
2.Tsiviilasjas 2-08-4366 olid kostjad hageja positsioonil. Nimetatud tsiviilasjas jättis Harju Maakohus 24.11.2009 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.04.2010 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas 05.01.2011 otsusega 3-2-1-116-10 ringkonnakohtu otsuse, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise kohta ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule (I kd tl 36-51). Harju Maakohus jättis 30.05.2012 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi (II kd tl 177-185). Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 22.04.2013 määrusega menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas asjas menetluse. Kuna kostjad loobusid hageja õigusabi teenusest, siis Tallinna Ringkonnakohtus esindas neid Advokaadibüroo Sorainen advokaadid.
3.28.06.2013 esitas hageja kostjale I arve nr 015-06-13 summas 4 736,98 eurot, kostjale II arve nr 016-06-13 summas 2 368,49 eurot ja kostjale III arve nr 017-06-13 summas 2 368,49 eurot (I kd tl 8, 10 ja 12), koos õigusabitoimingute spetsifikatsioonidega (I kd tl 9, 11 ja 13). Nimetatud spetsifikatsioonide kohaselt osutas hageja kostjatele õigusabi ajavahemikul 05.04.201021.06.2012. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt I välja mõista põhinõude 4 736,98 eurot, viivise 94,87 eurot, viivise põhinõudelt (4 736,98 eurolt) alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni
2-13-46400 seadusjärgse viivisemääraga, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja menetluskulud. Hageja palub kostjalt II välja mõista põhinõude 2 368,49 eurot, viivise 47,43 eurot, viivise põhinõudelt (2 368,49 eurolt) alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja menetluskulud. Hageja palub kostjalt III välja mõista põhinõude 2 368,49 eurot, viivised 47,43 eurot, viivise põhinõudelt (2 368,49 eurolt) alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 63 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 619.
5.Hageja märgib, et: • tulemustasu kokkuleppe punkti 2 viimase lause kohaselt pidid kostjad kompromissi sõlmimise korral tasuma hagejale alates apellatsioonkaebuse esitamisest ajatasu põhimõttel; • kostjate eesmärgid tulemustasu kokkuleppe sõlmimisel ei oma tähendust; • hageja poolt osutatud õigusteenus oli õigeaegne, asjatundlik ja põhjalik; • kostjate varasem esindamine kohtumenetlustes on viinud vaid positiivsete lahenditeni. Kostja I vastuväited
6.Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja I hinda alandada.
7.Kostja I märgib, et: • hageja on tulemustasu kokkuleppe punkti 2 viimast lauset tõlgendanud meelevaldselt; • kostjatel ei ole tasu maksmise kohustust, kuna tulemustasu kokkuleppes märgitud kostjatele soodsaid tingimusi ei saabunud; • vaatamata kostjate palvele ei esitanud hageja kirjalikke vastuväiteid ega kohtukõne teese tsiviilasjas 2-08-4366 XXXOÜ poolt 23.03.2011 esitanud seisukohtadele; • pärast Riigikohtu poolt tsiviilasja 2-08-4366 tagasi saatmist esimese astme kohtule soovisid kostjad esitada uusi tõendeid, kuid hageja seda ei teinud; • vandeadvokaat Indrek Leppik ei kasutanud kõiki seaduses sätestatud võimalusi tsiviilasja 208-4366 raames õigusteenuse osutamisel. Kostja II vastuväited
8.Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja II hinda alandada.
9.Kostja II märgib, et: • hageja on tulemustasu kokkuleppe punkti 2 viimast lauset tõlgendanud meelevaldselt; • kostjatel puudub ajatasu maksmise kohustus; • kostjate kommentaarid jäid tsiviilasjas 2-08-4366 hagejal tähelepanuta, dokumendid olid koostatud miinimumile vastavana, dokumentidega tutvumiseks aega ei jäänud, vastaspoole argumentidele ei vaieldud vastu kirjalikult ega kohtuistungil; • hageja ei töötanud läbi 23.03.2011 vastust hagiavalduse terviktekstile; • hagiavalduse terviktekst ja apellatsioonkaebus on koostatud copy-paste meetodil; • hagejal puudub alus nõuda võla sissenõudmiskulusid, kuna kostja II on tarbija; • viivisenõue on põhjendamatu. Kostja III vastuväited
10.Kostja III hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja III hinda alandada.
11.Kostja III märgib, et:
2-13-46400 • hageja on tulemustasu kokkuleppe punkti 2 viimast lauset tõlgendanud meelevaldselt; • kostjatel puudub tasu maksmise kohustus; • kostjate kommentaarid jäid tsiviilasjas 2-08-4366 hagejal tähelepanuta, dokumendid olid koostatud miinimumile vastavana, dokumentidega tutvumiseks aega ei jäänud, vastaspoole argumentidele ei vaieldud vastu kirjalikult ega kohtuistungil; • hageja ei töötanud läbi 23.03.2011 vastust hagiavalduse terviktekstile; • hagiavalduse terviktekst ja apellatsioonkaebus on koostatud copy-paste meetodil; • hagejal puudub alus nõuda võla sissenõudmiskulusid, kuna kostja II on tarbija; • viivisenõue on põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
13.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad, kostja I esindaja, kostja II ja kostja III, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 629 lg 1 esimese lause kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust.
16.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 29.03.2010 sõlmis hageja kostjaga I, kostjaga II ja kostjaga III tsiviilasjaga nr 2-08-4366 seoses tulemustasu kokkuleppe, millega hageja kohustus alates 29.03.2010 osutama kostjatele õigusabi eelnimetatud tsiviilasjas jõustunud
2-13-46400 kohtuotsuse saavutamiseni, sh menetluskulude määramises ning kostjad kohustusid maksma selle eest tulemustasu põhimõttel (kostja I 1⁄2 tulemustasust, kostja II ja III kumbki 1⁄4) (I kd tl 7). Tsiviilasjas 2-08-4366 olid kostjad hageja positsioonil. Nimetatud tsiviilasjas jättis Harju Maakohus 24.11.2009 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.04.2010 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas 05.01.2011 otsusega 3-2-1-116-10 ringkonnakohtu otsuse, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise kohta ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule (I kd tl 36-51). Harju Maakohus jättis 30.05.2012 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi (II kd tl 177-185). Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 22.04.2013 määrusega menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas asjas menetluse. 28.06.2013 esitas hageja kostjale I arve nr 015-06-13 summas 4 736,98 eurot, kostjale II arve nr 016-06-13 summas 2 368,49 eurot ja kostjale III arve nr 01706-13 summas 2 368,49 eurot (I kd tl 8, 10 ja 12), koos õigusabitoimingute spetsifikatsioonidega (I kd tl 9, 11 ja 13). Nimetatud spetsifikatsioonide kohaselt osutas hageja kostjatele õigusabi ajavahemikul 05.04.2010-21.06.2012.
17.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjatel on hagejale tulenevalt tulemustasu kokkuleppest ajatasu maksmise kohustus ja kas hageja rikkus käsunduslepingut ebakohase täitmisega.
18.Puudub vaidlus, et hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud käsundusleping õigusabi teenuse osutamiseks tsiviilasjaga 2-08-4366 seoses ning kuni tulemustasu kokkuleppe sõlmimiseni osutas hageja õigusabi ajatasu põhimõttel. Tulemustasu kokkuleppe punkti 1 kohaselt osutas hageja alates 29.03.2010 kostjatele õigusabi tsiviilasjas 2-08-4366 jõustunud kohtuotsuse saavutamiseni, sh menetluskulude määramiseni, tulemustasu põhimõttel. Punkti 2 viimase lause kohaselt kui tsiviilasi lõppes kostjate soovil kokkuleppe või loobumisega, tuli kostjatel maksta hagejale alates apellatsioonkaebuse koostamisest tehtud töö eest ajatasu põhimõttel (I kd tl 7). Puudub vaidlus, et hageja osutas kostjatele tsiviilasja 2-08-4366 raames õigusteenust kuni 2012.a juunini, pärast mida esindas kostjaid nimetatud tsiviilasjas Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat Urmas Volens ja vandeadvokaadi vanemabi Kädi Sacik-Korn (II kd tl 20-49). Tsiviilasi 2-08-4366 lõppes Tallinna Ringkonnakohtu poolt 22.04.2013 kompromissi kinnitamisega. Seega lõppes hageja ja kostjate vahel sõlmitud käsundusleping enne käsundi täitmist, so enne jõustunud kohtulahendi saavutamist. Poolte vahel on vaidlus tulemustasu kokkuleppe tõlgendamise üle. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, millise kohaselt puudub kostjatel hagejale ajatasu maksmise kohustus. Kohus märgib, et kuigi 29.03.2010 sõlmitud tulemustasu kokkuleppe punktiga 2 määratleti hagejale makstava tulemustasu suurus juhuks, kui kostjate kasuks mõistetakse tsiviilasjaga nr 2-08-4366 välja vähemalt põhinõue 800 000 krooni, sätestab punkti 2 viimane lause, et kui tsiviilasi lõpeb kostjate soovil kokkuleppega, maksavad kostjad hagejale alates apellatsioonkaebuse koostamisest tehtud töö eest ajatasu põhimõttel (I kd tl 7). Kohus leiab, et kuigi tulemustasu kokkuleppe punkti 2 viimane lause asetseb kokkuleppe struktuuri arvestades ebaloogilises asukohas, on tulemustasu kokkuleppest arusaadav, et kompromissi sõlmimise korral tuleb kostjatel tasuda ajatasu põhimõttel ning tulemustasu kokkuleppe eesmärk ei ole kompromissi korral ajatasu maksmise välistamine. Samas ei ole tulemustasu kokkuleppes selgelt sätestatud olukorda juhuks, kui poolte vahel sõlmitud käsundusleping lõppeb enne käsundi täitmist. Kohus leiab, et ebamõistlik oleks sellises olukorras jätta käsundi täitjat senise töö tegemise eest tasust ilma. Vastavat seisukohta toetab ka VÕS § 629 lg 1, mille kohaselt käsunduslepingu lõppemise korral enne käsundi täitmist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Seega eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul kostjatel kohustus tasuda hagejale osutatud õigusteenuse eest
2-13-46400 ajatasu põhimõttel alates apellatsioonkaebuse koostamisest. Kuivõrd tulemustasu kokkulepe on sõlmitud 29.03.2010, on arusaadav, et osapooled on silmas pidanud tsiviilasjas 2-08-4366 Harju Maakohtu 24.11.2009 otsusele esitatud apellatsioonkaebust. Kohus märgib, et kostjate eesmärgid tulemustasu kokkuleppe sõlmimisel ei oma tähendust ning kostjate poolt lisatud tõendid varasema õigusteenuse osutamisega jätab kohus asjassepuutumatuse tõttu tähelepanuta (I kd tl 109-119, II kd tl 11-18). Kostja väited, millise kohaselt tekkis neil täiendav kulu seoses uue esindajaga lepingu sõlmimisega, ei ole asjassepuutuvad ning kohus jätab sellekohased tõendid tähelepanuta (II kd tl 19).
19.Kostjate väidete kohaselt ei osutanud hageja vandeadvokaat Indrek Leppik asjakohast õigusteenust, so kostjate kommentaarid jäid tsiviilasjas 2-08-4366 tähelepanuta, dokumendid olid koostatud miinimumile vastavana, dokumentidega tutvumiseks aega ei jäänud, vastaspoole 23.03.2011 esitatud argumentidele ei vaieldud vastu kirjalikult ega kohtuistungil ning hageja ei esitanud Riigikohtust asja tagasisaatmisel uuele ringile tõendeid, mida kostjad soovisid. Advokatuuriseaduse § 40 lg 2 kohaselt peab õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid. Kohus märgib, et VÕS § 620 lg-st 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundi täitmisel täitma lojaalsus- ja hoolsuskohusust ning VÕS § 621 lg-st 1 tulenevalt järgima käsundiandja juhiseid. Võlaõigusseaduse 8. ja 10. osa (§§ 619916 ja 1005-1067) kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Tallinn 2009, komm. § 620 p. 3.1 ja p 3.2) kohaselt on käsundisaajal lähtudes VÕS § 24 lg-st 2 kohustus teha tulemuse saavutamiseks, so teenuse osutamiseks, kõik mõistlikult võimalik. Ta peab tegema selliseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Oma põhikohustust täites peab käsundiandja järgima ühtlasi kahte üldist kohustust – lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust. Käsundisaaja lojaalsuskohustus tähendab seda, et ta peab käsundi täitmisel arvestama eelkõige käsundiandja huvidega ja neid huve igati kaitsma. Puudub vaidlus, et kostjad soovisid tsiviilasja 2-08-4366 uuel arutamisel esitada kohtule uusi tõendeid (II kd tl 186), millised kostja I sai hiljem seoses teise menetlusega ja varem neid tõendeid esitada ei olnud võimalik (III kd tl 70). Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väiteid, mille kohaselt keeldus hageja uusi tõendeid esitamast põhjusel, et tõendeid enam esitada ei saanud. Kohus märgib, et kui kohtuasi saadetakse uuele arutamisele, jätkub TsMS § 658 lg 1 ja § 693 lg 1 kohaselt menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. See tähendab, et maakohus võib teha kõiki menetlustoiminguid, mis tal oli võimalik teha esimese astme menetlusreeglite kohaselt enne otsuse tegemist. Seega ei olnud menetluslikke takistusi uute tõendite esitamiseks. Kohus märgib, et kõnealuste tõendite asjakohasusele hinnangu andmine oli kohtu kohustus asja lahendamisel. Võttes arvesse, et kostjad olid andnud konkreetsed juhised vastavate tõendite esitamiseks, varasem kohtumenetlus ei olnud kostjatele positiivset tulemust andnud ja neid tõendeid ei olnud varem võimalik esitada, rikkus hageja kohtu hinnangul VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust ja ei täitnud käsundit VÕS § 620 lg 2 kohaselt vastavalt oma eriala teadmistele. Puudub vaidlus, et tsiviilasja 2-08-4366 uuele arutamisele saatmisel esitas nimetatud asjas kostja poolel olev XXXOÜ 23.03.2011 vastuse hagiavalduse terviktekstile (I kd tl 131-143). Puudub vaidlus, et hageja ei esitanud nimetatud vastusele kirjalikke vastuväiteid, kuigi kostjad seda soovisid. Tsiviilasjas 2-08-4366 toimunud 18.04.2012 kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja kandis ette hagi tervikteksti ning XXXOÜ 23.03.2011 seisukohtadele ei ole vastanud ning kirjalikke kohtuteese ei esitanud (II kd tl 122-124). Kohus leiab, et kostjate juhised, milliste kohaselt soovisid nad 23.03.2011 seisukohale kirjaliku vastuargumentide esitamist, ei olnud sellised üksikasjalikud juhised, milliseid kostjad ei oleks võinud advokaadile anda või milliste täitmist advokaadilt nõuda. Puudub vaidlus, et kostjate huvides oli nimetatud 23.03.2011 seisukohale vastuargumentide esitamine. VÕS § 621 lg-st 2 tulenevalt kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama. Kohus leiab, et hagejal kui käsundisaajal lasus ühtlasi VÕS § 621 lg-st 2 tulenev
2-13-46400 selgituskohustus juhuks, kui ta soovis kostjate juhistest kõrvale kalduda. Asja materjalidele ei ole lisatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on kostjatele selgitanud, miks hageja ei pidanud vajalikuks vastavale seisukohale kirjalikult vastata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja rikkus VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust ja VÕS § 621 lg-st 1 tulenevat käsundiandja juhiste järgimise kohustust. Kohus märgib, et asjaolu, milliste tulemusteni on kohtumenetlused jõudnud teistes kohtuasjades, kus hageja on kostjaid esindanud, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Kohus märgib, et kuna hageja pidi täitma käsundi oma erialastele teadmistele ja võimetele tuginedes, ei võinud kostjad tulenevalt VÕS § 621 lg 1 teisest lausest anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Võlaõigusseaduse 8. ja 10. osa (§§ 619-916 ja 1005-1067) kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Tallinn 2009, komm. § 621 p. 3.2.1) kohaselt saab käsundiandja advokaadilt nõuda hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmist, kuid advokaat peab saama ise otsustada, milliste tõendite ja väidete esitamise kohustus on käsundiandjale kõige kasulikum. Asja materjalidele lisatud vandeadvokaat Indrek Leppiku e-kirjast nähtub, et viimane ei soovinud teatavaid kirjavahetuse tekste menetlusdokumenti lisada, märkides, et need viivad niigi mahuka teksti raskemini jälgitavaks (I kd tl 153). Kohus märgib, et õigusteenuse osutamine põhineb advokaadi eriteadmistel, mistõttu on advokaat käsundi täitmisel vaba otsustama, milliseid argumente peab ta põhjendatuks esitada. Seetõttu ei ole asjakohased kostjate väited, et hageja ei võtnud arvesse nende poolt antud kommentaare, hageja ei tuginenud õigetele õigusnormidele või et dokumendid olid koostatud miinimumtasemel. Samas kohus märgib, et hageja selgitus, et asi läheb liiga mahukaks, ei olnud ilmselgelt kostjate jaoks piisav, võttes arvesse varasemaid aruandeid tehtu kohta, kui tasustamine baseerus aja arvestusel. Hageja poolt tsiviilasjas 2-08-4366 esitatud menetlusdokumentidest (I kd tl 19-35, I kd tl 52-78) võib järeldada, et need vastavad vähemalt keskmisele õigusteenuse osutamise tasemele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks õigusteenuse osutamisel suuremas ulatuses käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kui kohus eelpool tuvastas. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kostjad on esitanud kohtumenetluses taotluse hinna alandamiseks ja palunud väärtuse suuruse kindlaks teha kohtul. Kohus leiab, et väärtuse suuruse kindlaks tegemine on kohtu ülesanne sõltumata taotluse esitamisest. Kohus tuvastas eelnevalt hageja poolt õigusteenuse osutamisel käsunduslepingust tulenevate kohustuste rikkumise. Arvestades rikkumise osakaalu võrreldes õigusteenuse toimingute spetsifikatsioonis märgitud toimingutega (I kd tl 9, 11 ja 13) ning arvestades rikkumiste kaalu, peab kohus põhjendatuks vähendada õigusabi tasu 10% võrra eelpool nimetatud põhjendustel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus põhinõudeid arvestades hagi kostja I osas 4 263,28 euro ulatuses, so 90% 4 736,98 eurost, kostja II osas 2 131,64 euro ulatuses, so 90% 2 368,49 eurost ja kostja III osas 2 131,64 euro ulatuses, so 90% 2 368,49 eurost.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist alates kostjatele esitatud arvete sissenõutavaks muutumisest, so alates 11.07.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 04.10.2013 seadusjärgse viivisemäära alusel kostja I osas summas 94,87 eurot, kostja II osas summas 47,43 eurot ja kostja III osas summas 47,43 eurot (I kd tl 3). Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. Kuna hageja
2-13-46400 rikkus käsunduslepingut ning kostjatel esines alus hinna alandamiseks, oli hageja õigustatud nõudma viivist mitte kogu arvete ulatuses, vaid ulatuses, mida kohus pidas pärast hinna alandamist põhjendatuks. Seega kostja I osas summalt 4 263,28 eurot, kostja II osas summalt 2 131,64 eurot ja kostja III osas summalt 2 131,64 eurot alates arvete sissenõutavaks muutumisest. Ajavahemikul 01.07.2013-31.12.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,5% aastas. Alates arvete sissenõutavaks muutumisest, so 11.07.2013 kuni hagi esitamiseni, so 04.10.2013 oli 86 päeva. Seega oli hageja õigustatud arvestama arve 015-06-13 tasumisega viivitamise eest kostja I osas viivist summas 85,38 eurot, so 8,5/365/100x4263,28x86, arve nr 016-16-13 tasumisega viivitamise eest kostja II osas viivist summas 42,69 eurot, so 8,5/365/100x2131,64x86 ja arve nr 017-06-13 tasumisega viivitamise eest kostja III osas viivist summas 42,69 eurot, so 8,5/365/100x2131,64x86. Kostjad olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest. Kostjad ei saanud eeldada, et hageja osutab tasuta teenust. Hageja on lisaks palunud kostjatelt välja mõista viivis edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduse esitamisest, so 05.10.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 28.04.2014 oli 206 päeva. Alates 01.01.2014 on seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Seega lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni kostja I osas summas 201,08 eurot (so 8,5/365/100x4263,28x88+8,25/365/100x4263,28x118), kostja II osas summas 100,53 eurot (so 8,5/365/100x2131,64x88+8,25/365/100x2131,64x118) ja kostja III osas summas 100,53 eurot (so 8,5/365/100x2131,64x88+8,25/365/100x2131,64x118). Seega kuulub kostjalt I kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 286,46 eurot (so 201,08+85,38) ning edasi viivis põhinõudelt 4 263,28 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Kostjalt II kuulub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 143,22 eurot (so 100,53+42,69) ning edasi viivis põhinõudelt 2 131,64 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Kostjalt III kuulub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 143,22 eurot (so 100,53+42,69) ning edasi viivis põhinõudelt 2 131,64 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
21.Hageja on palunud lisaks välja mõista igalt kostjalt võla sissenõudmiskulud 40 eurot juhindudes VÕS § 1131 lg-st 1. Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 4 kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. Kohus leiab, et kostjalt I tuleb lisaks hageja kasuks juhindudes VÕS § 1131 lg-st 1 välja mõista 40 eurot võla sissenõudmiskulu. Kuna kostja II ja kostja III on tarbijast võlgnikud, jääb hageja nõue kostjate II ja III osas võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab hageja kasuks kostjalt I välja põhinõude 4 263,28 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 286,46 eurot, viivise põhinõudelt 4 236,28 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kostjalt II põhinõude 2 131,64 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 143,22 eurot ja viivise põhinõudelt 2 131,64 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni ja kostjalt III välja põhinõude 2 131,64 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 143,22 eurot ja viivise põhinõudelt 2 131,64 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
2-13-46400 Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg-st 1 ja § 165 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.