Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukooseis
Kohtunikud Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
25.04.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-741
Tsiviilasi
OÜ Favorte hagi MB vastu võla nõudes.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MB ́i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Favorte (registrikood 10040012, asukoht Villardi 22-5, Tallinn 10136), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post [email protected])
Menetluse liik
Kostja MB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 18.03.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja kostja avaldus Harju Maakohus rahuldas 15.04.2013 otsusega OÜ Favorte hagi MB ́i vastu võla nõudes ning jättis menetluskulud täies ulatuses MB ́i kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.10.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna
Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud apellandi MB ́i kanda. Riigikohus jättis 15.01.2014 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu määrus 17.02.2014 määrusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1111,55 eurot ja viivise menetluskulult alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määruse kohaselt hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 858 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele ja vastuseks apellatsioonikaebusele kulutatud aeg, arvestades dokumentide mahtu, kuulub vähendamisele. Arvelt 38-R nähtub, et hageja esindajal kulus hagiavalduse koostamiseks kostja vastu aega 2,5 tundi (130 eurot/tund). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 05.01.2012 hagiavalduse pikkusega 6 lehekülge (sisuline osa ca 5 lehekülge) ja 11 lisa. Kohtu hinnangul oli kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 2,5 tundi, mis hõlmas endas materjalide läbitöötamist, Riigikohtu praktika analüüsi ning õigusliku positsiooni kujundamist. Võttes arvesse esindaja teostatud õigusabitoiminguid, istungitel osalemist ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 5,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsmisel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 130 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegium märkis, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leidis, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul oli teenuse hind (130 eurot/tund) ülemäära kõrge. Eeltoodut aluseks võttes leidis kohus, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute osas on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 660 eurot (5,5 tundi x 120 eurot/tund). Seega on hageja vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks õigusabitoimingutele kokku 792 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1413,6 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduse esitamise summas 319,55 eurot. Kuna riigilõivu tasumine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mõistis kohus kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu summas 319,55 eurot. Kohus märkis, et TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
Sama paragrahvi lõike 5 esimese lause kohaselt kui kostja või menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, mh kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigi tuludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kostja märkis üldsõnaliselt, et tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda kehva majandusliku olukorra tõttu. Kohus leidis, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega kostja menetluskulude tasumisest riigituludesse vabastamiseks. Kohus mõistis kostjat hageja kasuks välja 1111,55 eurot (792 eurot koos käibemaksuga + 319,55 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata summas 66 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamise kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus MB palub tühistada maakohtu määruse. MB on seisukohal, et Riigikohus on tema kassatsioonkaebuse jätnud ebaseaduslikult menetlusse võtmata järgimata TsMS § 679 lg-s 3 toodud nõudeid. Asjas on kostja seisukohalt rikutud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Nimetatud lähenemine on vastuolus seaduse nõudega selle kohta, et kohtulahend peab olema motiveeritud. Seoses tekkinud olukorraga, kui kohtuotsused on kostja seisukohalt ilmselgelt ebaseaduslikud, pöördus kaebaja Riigikohtu esimehe ning Justiitsministeeriumi poole, kuid siiani ei ole vastuseid saanud. Seega leiab kaebaja, et antud olukorras ei saa hageja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada ning tuleb oodata tekkinud ebaseadusliku situatsiooni lahendamist vastavate instantside poolt. Vastus määruskaebusele Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, sest hageja on seisukohal, et kostja ei ole määruskaebuses esile toonud ühtegi asjaolu või maakohtu rikkumist, mille alusel Harju Maakohtu 18.03.2014 määrust tühistada saaks. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 üle. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist menetluskulu, sealhulgas lepingulise esindaja tasu, suuruse kindlaksmääramisel ning seega määruskaebuse
rahuldamiseks alust ei ole. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Määruskaebuses ei ole ka esile toodud, millist kulu loeb kostja põhjendamatuks. Määruskaebuses olevad väited sellest, et kostja ei ole jõustunud kohtuotsusega nõus, ei ole aluseks menetluskulu kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmiseks. Määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebuse menetluse peatamiseks. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtule menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eelnimetatud sätte alusel ongi maakohus esitatud avaldust menetlenud.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.