2-12-741/20 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused OÜ XXX esitas Harju Maakohtule hagiavalduse XXXvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja, kostja ja kolmandate kaasomanike kaasomandis Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistu, registriosa nr. XXX, asukohaga XXX, Tallinn. OÜ-le XXX kuulub XXXosa kaasomandist; XXXkuulub XXX osa kaasomandist; XXXkuulub XXX osa kaasomandist; XXX XXX osa kaasomandist; XXX XXX osa kaasomandist; XXX XXX osa kaasomandist. XXX ja XX kaaskasutuses on korter nr 7, mille eluruumi suurus on 45,8 m2. XXX kasutuses on korter 1 suurusega 17,1 m2, XXX kasutuses korter nr 9 suurusega 30,8 m2. OÜ XXX kasutuses on korter nr 2 suurusega 8,7 m2, korter nr 3 suurusega 13,5 m2, korter nr 4 suurusega 24 m2, korter nr 5 suurusega 17,9 m2, korter nr 6 suurusega 46,5 m2 ja korter nr 8 suurusega 33,2 m2, kokku 143,5 m2. Kokku moodustab majas asuvate korterite pindala 237,5 m2. Arvestades omandiosa suurust XXX, peaks OÜ XXX kasutuses olema 186,9 m2 (237,5x XXX) korterite pindalast. Faktiliselt on 143,8 m2. Arvestades omandiosa suurust XXX, peaks XXX kasutuses olema 30,8 m2 (237,5 xXXX) korterite pindalast. Faktiliselt on 30,8 m2. Arvestades omandiosa suurust XXX, peaks XXX kasutuses olema 4,475 m2 (237,5x XXX). Arvestades omandiosa suurust XXX peaks XXX kasutuses olema 6,7125 m2 (237,5x XXX). Arvestades omandiosa suurust XXX peaks XXX kasutuses olema 6,7125 m2 (237,5xXXX). Kokku peaks XXX,XXXja XXX kasutuses olema 17,9 m2 eluruumidest. Faktiliselt on 45,8 m2. Arvestades omandiosa suurust XXX, peaks XXXkasutuses olema 1,9 m2. Faktiliselt on 17,1 m2. Seega nähtub eeltoodud arvestusest, et XXXkasutab tema omandiosale vastava suurusega osa majas asuvate korterite pindalast. Kostja ja kaasomanikud XXX, XXX ja XXX, kasutavad nende omandiosa suurusega võrreldes suuremat pinda ning OÜ XXX kasutab väiksemat pinda. Sellest saab teha järelduse, et kaasomanikud, kes kasutavad enam pinda, kasutavad seda hageja arvel. Eeltoodud asjaoludel kasutab kostja kaasomandi esemeks olevat pinda 15,2 m2 suuruses osas hageja arvel. Hageja esitab käesolevaga kasutuseelise hüvitamise nõude, milline tuleneb asjaolust, et kostja kasutab oma omandiosa suurusega võrreldes suuremat pinda kaasomandis asuvatest korteritest ning nimetatud kasutus toimub hageja arvel. Hageja nõuab kostja enamkasutuses oleva 15,2 m2 eest 45,60 eurot (713,48 krooni), so 3 eurot ruutmeetri kohta kuus alates 01.06.2009 kuni 31.12.2011 (31 kuud). Käesolevaks ajaks on põhivõlgnevuse suurus 1 413,60 eurot. Hageja palub välja mõista XXXOÜ XXX kasuks 1 413,60 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse 138,69 eurot ja edaspidi viivise VÕS § 113 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 02.03.2012 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Hageja ei ole nõus sõlmima lepingut kostja poolt eluaseme üürimiseks ega soovi talle ka müüa elamu mõttelist osa. Kostja soovid selles osas ei oma jällegi puutumust hagi esemega. Hageja ei ole kostjat petnud ning on käitunud heas usus. Hoopis kostja, kes ostis (tähtsust ei oma, millise summa eest) 1,9

ruutmeetrise pinna ning kasutab ca 10 korda suuremat pinda, kasutab oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega. Isik, kes ostab kahele ruutmeetrile vastava pinna, peab arvestama sellega kaasnevatest kohustustest – sellest, et ülejäänud pinna kasutamine toimub kellegi teise kaasomaniku arvel. 1,9 ruutmeetrit ei ole võimalik reaalselt elamiseks kasutada. Kostja nõuded hagejalt kompensatsiooni küsimises ei ole rahuldatavad ega arvestatavad, sest nende osas ei ole esitatud kohast nõuetele vastavat avaldust ega mistahes muid võlaõiguslikke avaldusi, rääkimata tõenditest. 27.04.2012 esitas hageja kohtule täiendava vastuse. Hageja jääb oma seisukoha juurde selles, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Ka kostja võtab omaks, et ainult kaasomanik XXXkasutab sellise suurusega elamispinda, mis vastab tema kaasomandi osa proportsioonile ja kõik ülejäänud kaasomanikud, va hageja, kasutavad enda kaasomandi osast suuremat pinda. Seega saab kostja (ja teiste kaasomanike peale XXX) poolt kasutatava pinna kasutamine toimuda üksnes hageja omandiosa arvel. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostja korter on tema ainus elamiskoht üldpinnaga 17,1 m2, mis osteti 1996. aastal 7 000 dollari eest. Kostja ostis abikaasadelt XXX ja XXX XXX XXXmõttelist osa kokku 1,9 m2 100 000 krooni eest Tallinna Notari XXXtõestatud lepingu nr. 7690 alusel 06.12.2007. Korteriremondi hind oli umbes 200 000 krooni. Kuna aeg on edasi läinud ja korter on amortiseerunud soovib kostja, et hageja tema remondikulud kompenseeriks. Kostja remontis kapitaalselt 15,2 m2 enda kulude eest OÜ-le XXX kuuluva omandi. Kostja leiab, et reaalne hind on 1 euro ühe ruutmeetri eest. Kostja on seisukohal, et ta ei pea tasuma OÜ-le XXX enda investeeringu eest. Kostja soovib, et hageja võimaldaks kostjal seal elada 3 aastat. Selle aja jooksul leiab kostja endale teise elamispinna. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 26.03.2012 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja jääb oma varasema vastuse juurde, kuid soovib seda täpsustada. Kostja ei vaidle selle vastu, et ta kasutab tema kaasomandi osast suuremat pinda, kuid hageja ei ole tõendanud, et suurema pinna kasutamine toimub just hageja arvel. Vaidlusalusel kinnistul on 6 omanikku. Kõik nendest peale XXX kasutavad nende kaasomandi osast erinevat pinda. Kostja arvates ei piisa kasutuseelise hüvitamise nõude esitamiseks hageja poolt ainult sellest, et viimasele kuulub kõige suurem osa kaasomandist. Kinnistu ei ole reaalosadeks jagatud, seega ei ole võimalik tuvastada, kelle arvel kasutab kostja kaasomandi osast suuremat pinda. Seega on hageja nõue alusetu. Hageja nõutud üüri suurus, so 3 eurot m2 kohta, on täiesti põhjendamata. Hageja nõutav üüri suurus põhineb sellel, et tema on teistelt kaasomanikelt nõudnud üüri 2,40 – 3,60 eurot/m2. Kostja arvates ei saa see olla argumendiks kostjale üüri suuruse määramisel. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hageja, kostja ja kolmandate kaasomanike (XXX X, XXX, XXX, XXX) kaasomandis on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistu, registriosa nr. XXX, asukohaga XXX, Tallinn. • hagejale kuulub XXXosa kaasomandist; XXXkuulub 308/2375 osa kaasomandist; XXXkuulub XXX osa kaasomandist; XXX XXX osa kaasomandist; XXX XXX osa kaasomandist; XXX XXXosa kaasomandist.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama kasutuseelised, mis tulenevad sellest, et kostja kasutab oma omandiosa suurusega võrreldes suuremat pinda kaasomandis asuvatest korteritest ning nimetatud kasutus toimub hageja arvel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 2 kohaselt ei või kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku XXXida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leidis, et XXXkasutab tema omandiosale vastava suurusega osa majas asuvate korterite pindalast. Kostja ja kaasomanikud XXX, XXX ja XXX, kasutavad nende omandiosa suurusega võrreldes suuremat pinda ning OÜ XXX kasutab väiksemat pinda. Kostja oli seisukohal, et kuna kinnistu ei ole reaalosadeks jagatud, ei ole võimalik tuvastada, kelle arvel kasutab kostja kaasomandi osast suuremat pinda. Kostja oli seisukohal, et hageja peaks talle kompenseerima korteriremondihinna. Kostja omandiosa suuruseks on XXXkaasomandist, millest tulenevalt peaks kostja kasutuses olema 1,9 m2. Tegelikkuses kasutab kostja võrreldes oma omandiosa suurusega suuremat pinda kaasomandis- 17,1 m2. Kohus on seisukohal, et kaasomanikud (sh kostja), kes kasutavad enam pinda, kasutavad seda hageja arvel. Kuna kostja kasutab suuremat pinda kaasomandis asuvatest korteritest ja nimetatud kasutus toimub hageja arvel, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kasutuseeliste hüvitamist. Remondikulude hüvitamise osas leiab kohus, et kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on oma korterit remontinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 4 kohaselt kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Antud säte eeldab, et konkreetsel isikul on õigus asja või õiguse viljale. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-149-10 jõudnud seisukohale, et AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda (vt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Sama seisukohta on kolleegium kinnitanud ka varem, nt

käsitlusega AÕS § 71 lg 2 ja § 72 lg 2 kohta ning märkis, et ka TsÜS § 62 lg-st 4 tuleneb kaasomaniku õigus saada vilja kogu ajavahemiku eest, mil teine kaasomanik oma kaasomandi osast suuremat pinda kasutas. 9. oktoobri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-97 märkis kolleegium järgmist: "Elamu planeeringust sõltuvalt kasutavad kaks kaasomanikku (kostjat) suuremat pinda, kui on neile mõtteliselt kuuluv osa ühises elamus. Kasuks, mille kostjad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. Seega saavad nad kaasomandisuhtest alusetult tulu, mis ei vasta nende osale ühises asjas. Kuna seadus näeb ette, et kaasomaniku (selles vaidluses hageja) osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või vähendada, siis tuleb tunnustada hageja õigust saada kostjalt tasu hagejale kuuluva vara kasutamise eest. Seejuures ei olene tasu saamise õigus sellest, kas kostjad ise said renti kolmandatelt isikutelt." Hageja leidis, et kostja peab enamkasutuses oleva 15,2 m2 eest tasuma 45,60 eurot (713,48 krooni), so 3 eurot ruutmeetri kohta kuus alates 01.06.2009 kuni 31.12.2011 (31 kuud). Käesolevaks ajaks on põhivõlgnevuse suurus 1 413,60 eurot. Kostja oli seisukohal, et hageja nõutav üüri suurus põhineb sellel, et tema on teistelt kaasomanikelt nõudnud üüri 2,40 – 3,60 eurot/m2. Kostja arvates ei saa see olla argumendiks kostjale üüri suuruse määramisel. Korterite XXX-3, Tallinn (lepingu tähtaeg 25.05.2010-25.11.2010) (tl 18-19), XXX-5, Tallinn (lepingu tähtaeg 15.02.2010-15.02.2011) (tl 20-21), XXX-4, Tallinn (lepingu tähtaeg 06.05.2009-06.05.2010) (tl 22-23) ja XXX-6, Tallinn (lepingu tähtaeg 11.07.201111.07.2012) (tl 24-25) üürilepingutest nähtuvalt on hageja samal perioodil samas majas andnud üürile kortereid hinnaga 2,40-3,60 eurot /m2 kohta, seega kujuneb keskmiseks ruutmeetri hinnaks 3 eurot, mida hageja on õigustatud kostjalt nõudma. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegium, kes on lahendis 3-2-1-136-05 jõudnud seisukohale, et kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 1 413,60 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivisvõlgnevuse suurus hagi esitamise seisuga (periood 21.01.2010-04.01.2012) on 138,69 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 05.01.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust