Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse asjaolud XXXOÜ ja XXXOÜ (edaspidi ka kostja I) sõlmisid 01.07.2011.a kliendilepingu, mille p.1.1. kohaselt kohustus XXXOÜ osutama kostjale I reklaamiteenuseid lepingus ettenähtud korras ja tingimustel. Lepingu p.4.1. kohaselt oli lepingu maht 8200,00 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 9840,00 eurot (käibemaksuga). Vastavalt lepingu punktile 14 kohustus kostja I tasuma reklaami eest vastavalt XXXOÜ poolt esitatud arvetele 14 päeva jooksul arve esitamisest. Lepingu p.9.2. kohaselt sõlmiti leping tähtajaga 1 aasta alates selle jõustumisest. XXXOÜ täitis kostja I tellimuse, valmistas tellitud reklaami ning korraldas selle esitamise raadiojaamades. Teenuse eest esitas XXXOÜ 05.09.2011.a arve nr 1109021 summas 4010,10 eurot (käibemaksuga), mille kostja I tasus osaliselt, kandes XXX OÜ kontole 1000,00 eurot (käibemaksuga). Lepingu kohaselt pidi XXXOÜ esitama kostjale I arved ka ülejäänud reklaamiteenuse eest, kuid kokkuleppel kostjaga I tehti seda osadena: 31.10.2011.a esitati arve nr 1110195 summas 2000,00 eurot; 30.11.2011.a esitati arve nr 1111188 summas 2000,00 eurot ja 31.12.2011.a esitati arve nr 1112181 summas 2000,00 eurot, millest arvestades lepingu punktis 4.1. sätestatud lepingu mahtu kohustus kostja I tasuma 1829,90 eurot. Nimetatud arved on kostja I poolt tasumata. Lepingu p.4.3. sätestab, et juhul, kui kostja I ei osta 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest punktis 4.1. toodud mahu ulatuses reklaami, esitab XXXOÜ 26.11.2011.a. kasutamata osale ettemaksuarve, mille klient tasub punktis 5.1. toodud tingimustel. 01.07.2011.a sõlmisid XXXOÜ ja XXX(edaspidi ka kostja II) käenduslepingu, mille p.2.1. kohaselt vastutab kostja II kostja I rahaliste kohustuste täitmise eest, mis tulenevad XXXOÜ ja kostja I vahel sõlmitud lepingust, vastutuse piirmääraga 9840,00 eurot. 09.01.2012.a esitas XXXOÜ kostjale I saldoteatise, mille kostja I allkirjastas ega esitanud võlgnevuse osas vastuväiteid. 29.03.2012.a esitas XXXOÜ kostjale I ja kostjale II võlanõuded, milles XXXOÜ esitas nõuded võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 06.04.2012.a. Kostjad I ja II on võlanõuded kätte saanud, need allkirjastanud ega ole esitanud võlanõuete osas vastuväiteid, kuid võlgnevust tasunud ei ole. 11.12.2012.a sõlmisid XXXOÜ ja XXXOÜ (edaspidi hageja) nõudeõiguse loovutamise lepingud, millega hageja omandas kõik lepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded kostjate I ja II vastu. Nõudeõiguse loovutusest on teatatud kostjatele I ja II kirjalikult. 24.01.2013.a esitas hageja hagiavalduse kostjate I ja II vastu. 21.05.2013.a esitas hageja taotluse XXXOÜ (edaspidi ka kostja III) kaasamiseks tsiviilasja nr 2-13-4069 menetlusse kostja poolel. Harju Maakohtu 05.06.2013.a. kohtumäärusega kaasati menetlusse kostjana Kostja III. Hageja taotles kostja III kaasamist põhjusel, et kostja I muudeti pärast võlgnevuste tekkimist varatuks ning anti majandusüksusena tervikuna üle kostjale III. Seega toimus ettevõtte üleminek VÕS § 180 lg 1 tähenduses ning tulenevalt VÕS §-st 183 lg 1 vastutab kostja III kostja I lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Hageja on seisukohal, et kostjad I ja II on jätnud alusetult täitmata endale lepinguga võetud kohustused. Pooled on lepingut sõlmides kokku leppinud, et reklaamiteenuse eest lepingus fikseeritud mahus tasub kostja I 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hageja on esitanud kooskõlas lepinguga kostjale I arved, kuid kostja I ei ole mistahes õigusliku aluseta oma kohustusi täitnud. Kuna kostja II on käendanud lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmist ning lepingust ja käenduslepingust tulenev nõudeõigus on loovutatud hagejale, on hagejal õigus nõuda ka kostjalt II kui käendajalt lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist.

Kuna kostja I on majandusüksusena tervikuna üle läinud kostjale III, siis läksid kostjale III üle ka lepingust tulenevad kohustused ning kostja I ja III vastustavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt. Seega on hagejal õigus nõuda lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ka kostjalt III. Kostjad I ja II on oma võlgnevust hageja ees korduvalt kinnitanud nii suuliselt kui ka kirjalikult võlatunnistuses, kinnitades nii kohustuse olemasolu kui ka hageja õigust nõuda vastava kohustuse täitmist. Seega tuleneb hageja nõue täiendavalt kostjate I ja II deklaratiivsest võlatunnistusest, kus kostjad I ja II on tunnistanud võlgnevust hageja ees. Lepingu p.5.2. kohaselt on arvete mitteõigeaegsel tasumisel hagejal õigus nõuda viivist 0,2 % õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 12.juuni 2013 seisuga moodustab hageja viivisnõue 10 177,57 eurot. Hageja vähendab viivisnõuet põhinõude suuruseni ning nõuab kostjatelt viiviste summas 8840,00 euro tasumist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt I ja III võlgnevuse kogusummas 17 680,00 euro tasumist. Arvestades käenduslepingu punktis 2.1. sätestatud kostja II vastutuse ülempiiri on hagejal õigus nõuda kostjalt II võlgnevuse summas 9.840,00 eurot tasumist solidaarselt kostjatega I ja III. Kostjate vastuväited Kostjad I ja II tunnistavad hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja I hageja õiguseellase XXXOÜ-ga kliendilepingu, mille järgi pidi ta kostjale I osutama reklaamiteenuseid XXXvalmistamiseks ja eetris esitamiseks. Selle eest esitati kostjale I arve 1109021 summas 4010 eurot. Kostja I tasus esitatud arvest 1000 eurot. Seega võtab kostja I õigeks hagi summas 3010 eurot. Peale arve mittetasumist kostja I XXXpoolt reklaamiteenust ei saanud, sest eetris seda ei mängitud. Kuivõrd reklaamiteenus on seotud eetriajaga, siis kostja I leiab, et temal puudub kohustus saamatajäänud teenuse eest tasumiseks. Kostja II leiab samuti, et käenduskohustus peab olema seoses põhivõlaga. Kuivõrd teenust osutati vaid 4010 euro eest, millest tasutud on 1000 eurot, on ta nõus vastutama vaid tasumata arve osas summas 3010 eurot. Kostjad I ja II paluvad jätta hagiavaldus rahuldamata 3010 eurot ületavas osas ja jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja III hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole temal võlgnevuse tekkimisel mingit puutumust. Kostja III ei olnud septembris 2011.a veel asutatud ega seotud XXXtellimise ja sellest tekkinud võlgnevusega. Kostja III omanikuks ega juhatuse liikmeks ei ole olnud kostja II. Hageja väide, et kostja I on muudetud varatuks ja on antud majandusüksusena üle kostjale III on täielikult tõendamata ja vale. Kostja I eksisteerib juriidilise isikuna, tema suhtes pole vastu võetud likvideerimisotsust ega algatatud pankrotimenetlust. Ettevõtte majandustegevus on küll praegu peatatud, aga see ei anna alust tema kohustuste eest vastutavaks tegemast kolmandat isikut. Puuduvad igasugused otsustused, mida võiks tõlgendada kostja 1 varatuks tegemist või õiguste ja kohustuste üleminekut kostjale III. Hagejal ja tema õiguseellasel oli ligi kaks aastat aega, et rakendada kõiki lepingust või seadusest tulenevaid õiguskaitsekaitseabinõusid, et välja nõuda võlgnevus kostjalt I ja/või kostjalt II. Samas pole hageja oma nõude esitamisel järjekindel, sest tema käsitluse realiseerumisel ei saaks tal olla nõudeõigust kostja I vastu. Kostja III palub jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et XXXOÜ ja kostja I sõlmisid 01.07.2011.a kliendilepingu, mille kohaselt kohustus XXXOÜ osutama kostjale I reklaamiteenuseid; et teenuse eest esitatud arvetest tasus kostja I arve nr 1109021 osaliselt 1000,00 eurot (käibemaksuga); et kostjad I ja II võlgnevad hagejale 3010,10 eurot; et kostja II käendab kostja I võlga 9840,00 euro ulatuses; et 11.12.2012.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingutega loovutas XXXOÜ nõuded kostjate I ja II vastu hagejale. Pooled vaidlevad 4010,10 eurot ületava võlasumma üle ja selle üle, kas kostja I ettevõte on üle läinud kostjale III. Lepingu p.4.1. nähtuvalt oli lepingu maht 8200,00 eurot (käibemaksuta) ehk 9840,00 eurot (käibemaksuga). Vastavalt lepingu punktile 14 kohustus kostja I tasuma reklaami eest esitatud arved 14 päeva jooksul arve esitamisest. Arvete ärakirjadega on tõendatud, et kostjale I esitati 31.10.2011.a arve nr 1110195 summas 2.000,00 eurot, 30.11.2011.a nr 1111188 summas 2.000,00 eurot ja 31.12.2011. a nr 1112181 summas 1829,90 eurot. Lepingu p.4.3. sätestab, et juhul, kui kostja I ei osta 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest punktis 4.1. toodud mahu ulatuses reklaami, esitab XXXOÜ 26.11.2011.a kasutamata osale ettemaksu arve, mille klient tasub punktis 5.1. toodud tingimustel. Seega on pooled lepingus kokku leppinud, et reklaamiteenuse eest lepingus fikseeritud mahus tasub kostja I 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hageja on esitanud kooskõlas lepinguga kostjale I arved, mille kostja I on jätnud tasumata. Kostja I ei ole lepingu punkt 6.3. alusel XXXOÜ-le kirjalikult pretensioone 7 päeva jooksul esitanud. 09.01.2012.a saldoteatise ärakirjaga on tõendatud, et 09.01.2012.a esitas XXXOÜ kostjale I saldoteatise, mille kostja I allkirjastas. Kostja I ei ole ka esitatud saldoteatist vaidlustanud. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja I jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostjate I ja II vastuväited lepingu täitmise kohta ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna kostja I on lepingu punktis 4.3. kohustunud tasuma ettemaksu arve alusel ka reklaami kasutamata osa eest, kusjuures kasutamata reklaamimahtu oli kostjal I õigus kasutada järgneva kuue kuu jooksul alates ettemaksu arve esitamisest. Leping ei sätesta, et juhul kui klient jätab ettemaksu arve tasumata ega kasuta lepingus ettenähtud reklaamimahu, siis vabaneb ta selles osas lepingu täitmise kohustusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse täitmise rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitseabinõusid, mida saab üheaegselt kasutada. Seoses kohustuse täitmise nõudega täpsustab VÕS § 108 lg 1, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingu p.5.2. kohaselt on hagejal arvete mitteõigeaegsel tasumisel õigus nõuda viivist 0,2 % õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas viivise nõude põhinõude ulatuses summas 8840,00 eurot. Viivise arvestus põhineb lepingul. Kostjad ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja I võlgnevuse kogusumma 17 680,00 eurot. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS §-le 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning tulenevalt VÕS §-st 145 lg 2 vastutab käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 01.07.2011.a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II kostja I rahaliste kohustuste täitmise eest, mis tulenevad XXXOÜ ja kostja I vahel sõlmitud lepingust. Kostja II vastu esitatud nõue ei ületa käenduslepingus märgitud kostja II vastutuse piirmäära 9.840,00 eurot. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt II kui käendajalt lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist solidaarselt kostjaga I. Hageja väidet, et kostja I on majandusüksusena tervikuna üle läinud kostjale III vastavalt VÕS § 180 lg 1, tõendavad alljärgnevad tõendid: Väljavõtted suhtlusvõrgustikust facebook, millelt nähtub, et kostja XXXOÜ registreeris domeeninime XXX, XXXOÜ uueks veebileheks on XXX, kostja XXXOÜ asukoht kattub XXXOÜ aadressiga ja kontaktisikuks on kostja XXX, Kostja XXXOÜ kodulehe ärakiri, millelt nähtub, et XXXOÜ-le toodab betoon aiaposte ja puitalamooduleid kostja XXXOÜ, Väljavõte ehitusfoorumist, kus XXXOÜ soovitab küsida aedade pakkumisi XXXOÜ-lt ja näitab kodulehe aadressina XXX, Väljavõte otsingumootorist Google, kus on ära näidatud, et otsingusõna XXXOÜ annab viited XXXOÜ-le, XXXOÜ e-posti aadressiks on XXX, XXXOÜ kodulehe väljavõtted, millelt nähtub, et 21.05.2013.a seisuga oli XXXOÜ kodulehel olevate kontaktide hulgas kostja XXX nimi, mis 30.10.2013 seisuga on eemaldatud, Äriregistri teabesüsteemi väljavõte, mille kohaselt kostja XXXOÜ ei ole esitanud enam majandusaasta aruandeid, Hinnapakkumine, millelt nähtub, et kostja XXXkoostas ja esitas kostja XXXOÜ nimel klientidele hinnapakkumisi ja sama telefoni number, mida kasutas varem kostja XXXOÜ, Facebooki väljavõtted, millelt nähtub, et kostja XXXreklaamib kostjat XXXOÜ-d,

Väljaande Paikuse Postipaus 20.11.2013.a ärakiri, milles on avaldatud kostja III reklaamkuulutus ning kontaktisikuna on märgitud kostja II ja kontaktnumbrina 5611 1146, Suhtlusvõrgustiku twitter leheküljel olev kasutajanimi „XXX“, mis on kombineeritud kostja I ja kostja III ärinimedest, 21.08.2012.a e-kiri, milles Poola äriühing „XXX“ XXXkinnitab, et nende koostööpartner Eestis on XXXOÜ ning „XXX“ XXXvastus 30.09.2013.a kirjale pultide kohta, millest nähtub, et nende koostööpartneriks on XXXOÜ, Tunnistaja XXXütlused, millest nähtub, et tal olid tööalased suhted kostjaga III, kusjuures kontaktisikuteks olid XXXja kostja XXX, Kostja I mobiiltelefoninumbri lõpetamise kokkulepe ja XXXAS arved, millest nähtuvalt on XXXAS esitanud kostjale I arveid kuni 2012.a augustini ning leping kostja I ja XXXAS-i vahel lõpetati 02.07.2012.a ning, et kostja I lõpetas mobiiltelefoninumbri 5611 1146 kasutamise ja vastavat numbrit kasutab kostja III, XXXAS-i arved nr 2003587046, 2003747873, 2003932392, 2004099411, 20045252201, 2004431707, 2004599984 ja 2004793209, millest nähtuvalt kasutab kostja III edasi kostja I kasutatud kontorinumbrit 6840046, XXXAS-i ja kostja III vahel sõlmitud liitumislepingud telefoninumbrite 5688 4885, 5611 1146, 5697 2600 ja 528 3431 kasutamiseks, millest nähtub, et need sõlmiti samal päeval, kui sõlmiti kostja I mobiiltelefoninumbri lõpetamise kokkulepe, Maksu- ja Tolliameti tõend kostjale II kostja III poolt tehtud maksete kohta, millest nähtub, et kostja II oli kostja III töötaja alates asutamisest. Eeltoodud tõenditega kogumis on hageja tõendanud hagiavalduse asjaolu, et kostja I ettevõte läks 2012.a üle kostjale III, kuna kostja III jätkas kostja I toodete müüki, kostjad I ja III kasutasid kontaktisikuna kostjat II, sama postiaadressi ja telefoninumbreid, kostja I e-postiaadress viitas kostja III ärinimele, kostja I registreeris kostja III domeeninime, kostjad I ja II tegid reklaami kostjale III, kostja I klient OÜ XXX ja koostööpartner „XXX“ XXXläksid üle kostjale III. Ettevõtte üleminekut tõendab ka asjaolu, et pärast kostja III registreerimist on kostja I aktiivne tegevus lõppenud ning ta ei ole enam esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid. VÕS § 182 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja I ettevõte läks üle kostjale III, siis läksid üle ka kostja I ja XXXsõlmitud lepingust tulenevad kohustused ning kostja I ja III vastustavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt. Seega on hagejal õigus nõuda lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ka kostjalt III.

Kostja III vastuväited ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks kostja III suhtes. Kuna kostja III vastutus tuleneb VÕS §-st 183 lg 1, siis ei oma tähtsust väited selle kohta, et ta ei ole lepingu pooleks ega tellinud teenuseid XXXOÜ-lt. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.