Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-12-14164 Tsiviilasi Salomon Lermani hagi Viktor Tepperi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 12 447,298 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Salomon Lerman (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, x.x.xxxxxxxxx xxx xxx/xxxxxxxx xxx xxx-xx, hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm, kostja Viktor Tepper, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxx xxx, kostja esindaja advokaat Jevgeni Šimonjuk Kohtuistungi toimumise aeg 19.02.2014 Resolutsioon Jätta Salomon Lermani hagi Viktor Tepperi vastu 12 447,298 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud Salomon Lermani kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja I.-H.Hõrrak-Nõmm palub kostjalt välja mõista 11 392,808 eurot ja menetluskulud. 31.01.2013 täpsustas hageja esindaja nõuet, suurendades hagi 1054,498 euro võrra ning palub kostjalt välja mõista 12 447,298 eurot alusetu rikastumise sätete alusel juhul, kui laenulepingu sõlmimine ei ole poolte vahel tõendatud. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja vande all antud seletuse kohaselt andis I L kostjale varem laenu. Peale seda küsis kostja hagejalt laenu. Hageja nõustus kostjale laenu andma. Raha kanti kostja arvele. Pooled leppisid kokku, et laenu tagastab kostja vastavalt panga vormistatud maksegraafikule. Kostja pidi tagastama laenu hageja kontole. Kostja tasus 2 aastat. Kui hageja esitas hagi kostja vastu kohtusse, siis enam kostja laenu tagasi ei maksnud. Hageja ei saanud aru, et ta on lepingu sõlminud OOOga Grant-Master. Hageja sõlmis lepingu kostjaga. Hageja ei laenanud raha firmale. Hageja kostjalt laenu ei ole võtnud. Tunnistaja I.L ütlustest nähtub, et tema andis kostjale 2006.a veebruaris laenu 450 000.- kr, pärast andis hageja kostjale 250 000.- kr laenu. OOO Grant-Master on asutatud Vene Föderatsioonis 10.09.2001 ja kantud sisse Vene Föderatsiooni riiklikusse juriidiliste isikute ühisregistrisse 26.11.2002. Põhikiri kehtib alates 06.09.2005. Alates 06.09.2005 olid OOO Grant-Master osanikeks kostja, Ja P, s xxxx, ja V R, s xxxx. OOOil Grant-Master on kõik juriidilise isiku tunnused, õigusvõime ning õigused ja kohustused vastavalt Vene Föderatsiooni seadustele. Vene Föderatsiooni riikliku juriidiliste isikute ühisregistri väljavõtte kohaselt on OOO Grant-Master peadirektoriks A T. Vene Föderatsiooni seaduste alusel tegutseb peadirektor ilma volituseta, sh esindab ühingut ja teeb ühingu nimel tehinguid, annab volitused ühingu esindamise kohta, teeb käskkirju jm. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, mille kohaselt laenusaajaks summade 416 758.- kr ja 190 000.- kr osas oli OOO Grant-Master, mitte kostja. 15.02.2006 volikirja kohaselt OOO Grant-Master peadirektor A T volitas kostjat sõlmima laenulepingud hageja ja I L investeeringute tegemiseks OOO Grant-Master arenguks. Krediidikokkuleppe 19.02.2006 kohaselt I L andis laenu OOO Grant-Master arendamiseks summas 450 000.- kr, kostja arvele pidi kantama 416 758.- kr. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ja I.L vahel allkirjastatud leping tähtsust ei oma, kuna selle alusel kunagi makseid kostjale ei tehtud. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et OOOle Grant-Master laenas tunnistaja I L 19.02.2006 450 000.- kr. Laenuleping nr xxx- xxxxxxxx 16.02.2006, mis on sõlmitud hageja,
I L ja ASi Sampo Pank vahel 28 760,24 euro laenamiseks, laenulepingu üldtingimused, laenu tagastamise ja intresside maksmise graafik, laenulepingu muudatus 20.09.2006 kinnitavad, et hageja ja tema abikaasa võtsid pangast laenu summas 28 760,24 eurot ja summat suurendati 14 060,56 euro võrra ning I L vabastati laenulepingu kaastaotleja rollist. Laenulepingus pangaga on kokku lepitud, et laen kantakse hageja kontole nr xxxxxxxxxxxx. Hageja kontoväljavõte kinnitab, et kostja kontole on 19.02.2006 üle kantud hageja ja I.L Sampo Pank ASst laenatud raha summas 416 758.- krooni ehk 26 635,69 eurot. Seega eelpoolnimetatud tõendite kohaselt olid Lermanid kokku leppinud, et I L laenatud raha OOOle Grant-Master kantakse kostja kontole hagejale kuuluva konto kaudu. Kohus leiab, et hageja kandis kostja kontole 416 758.- krooni I.L ja OOO Grant-Master vahel 19.02.2006 sõlmitud kokkuleppe alusel. Tunnistaja I.L kinnitas kohtuistungil, et 19.02.2006 kokkuleppel on tema allkiri. 19.02.2006 krediidikokkuleppes olev lause, et kokkulepe on sõlmitud kostja ja I.L vahel, ei tähenda, et laenusaajaks on kostja. Kostja on allkirjastanud kokkuleppe OOO Grant-Master peadirektori 15.02.2006 volikirja alusel. Kokkulepe jõustus laenusumma laekumisega kostja arveldusarvele xxxxxxxxxxx. Laenusumma 416 758.- krooni laekus kostja kontole 19.02.2006. Samuti leiab kohus, et hageja teostatud raha ülekanne oma kontolt kostja kontole ei tee hagejast 19.02.2006 sõlmitud kokkuleppe osalist. Seega puudub hagejal seaduslik alus hageda I L laenatud raha OOOle Grant-Master. Krediidikokkuleppe lisa kohaselt hageja andis laenu OOOle Grant-Master summas 220 000.- kr. Kokkulepe jõustub peale laenu laekumist OOO Grant-Master arveldusarvele või kassasse. Laenulepingu muudatus 20.09.2006 kinnitab, et laenusummat suurendati 14 060,56 euro võrra ning I L vabastati laenulepingu kaastaotleja rollist. Hageja kontoväljavõte kinnitab, et kostja kontole on laekunud 21.09.2006 50 000.- kr ehk 3195,582 eurot, 17.10.2006 140 000.- kr ehk 8947,63 eurot. Kohus leiab, et kokkuleppe lisas on hageja ja OOO Grant-Master, keda esindas kostja, kokku leppinud, et hageja laenas 220 000.- kr OOOle Grant-Master. Kohus ei pea veenvaks hageja seletust, et tema ei saanud aru, et laenas raha just OOOle Grant-Master. Kohus ei tuvastanud ühtegi põhjust, mis oleksid tinginud kirjalikust kokkuleppest erineva arusaamise. Pooled on kokkuleppe lisas kokku leppinud, et raha ülekandmise vahendajaks on kostja ning laen kantakse kostja kontole nr xxxxxxxxxxx. Hageja on laenu kandnud vastavalt kokkulepitud kontole. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud kokkulepet ei ole hageja allkirjastanud. Ekspertiisiakti nr xxx-xxxxxx 24.05.2013 kohaselt mõlemad allkirjad krediidikokkuleppe lisal kuupäevaga 19.02.2006 on kirjutatud samaliigilise musta värvainega kirjutusvahendiga - pastapliiatsiga trükitekstiga paberile, seega ei ole neid reprodutseeritud tehnikavahendeid kasutades. Allkirjade paberile andmise absoluutset aega ei ole võimalik määrata. Krediidikokkuleppe lisa on allkirjastatud pärast trükiteksti paberile printimist. Kas dokument allkirjastati kohe vahetult pealse selle trükiseadmest väljundamist või hiljem, ei ole võimalik määrata. Ekspertiisiakti nr xxx-xxxxxx 10.06.2013 kohaselt krediidikokkuleppe lisal allkiri Salomon Lermani nimelt tõenäoliselt on kirjutatud Salomon Lermani poolt. Kohus loeb riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse usaldusväärseks tõendiks ning seega leiab kohus, et krediidikokkuleppe lisa allkirjastas Salomon Lermani nimelt hageja. Vastupidist tõendav ekspertarvamus puudub. Hageja viidatud 01.03.2006 krediidilepinguid, mille väidetavalt sõlmisid I.L ja kostja ning pooled ise, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hageja pangast võetud laenu, ei ole kohtule esitatud, seega nende olemasolu ei ole tõendamist leidnud. N V selgituskirja ei loe kohus lubatud tõendiks, kuna kinnituskiri ei asenda tunnistaja ütlusi, kuna kinnituskirja allkirjastanud isikut ei ole hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest, mille kohta võetakse allkiri, ning menetlusosalistel ei ole olnud võimalust kinnituskirja esitanud isikule esitada küsimusi. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud usaldusväärsete tõenditega tõendamist, et 19.02.2006 krediidikokkuleppe lisa on sõlmitud 19.02.2006. Laenulepingu muudatus on sõlmitud 20.09.2006 ning hageja on teinud ülekanded 21.09.2006 ja 17.10.2006 vastavalt summade 50 000.- kr ja 140 000.- kr
kandmiseks kostja kontole. I.L ja OOO Grant-Master sõlmisid lepingu 19.02.2006 ning raha kanti kostja arvele 19.02.2006, siis on alust arvata, et hageja toimis OOOga Grant-Master kokkuleppe lisa sõlmides sarnaselt, s.o lisa sõlmiti 2006.a septembris, mil toimusid ka lepingu sõlmimine pangaga ja esmane raha ülekanne kostjale kokkuleppe lisa alusel. Kostja kontole üle kantud summad langevad täpselt kokku 19.02.2006 kokkuleppes ja selle lisas kajastuvate summadega. Kohus ei pea loogiliseks, et hageja sõlmis laenulepingu 2006.a veebruaris, kuna selleks ajaks ei olnud hagejale teada, kas pank annab talle 2006.a septembris laenu või mitte. Hagejal endal 220 000.- kr ei olnud. Hageja vande all antud seletus ja tunnistaja I.L ütlused ei lükka ümber kohtule esitatud kirjalikke dokumente laenude sõlmimise kohta. Seega ei loe kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe laenu andmiseks kostjale summas 38 778,902 eurot. Sõlmitud on OOOga Grant-Master laenuleping ja selle lisa, s.o sisuliselt kaks lepingut, erinevatel aegadel ning erinevate laenuandjatega. Kviitungi veebruar 2006.a kohaselt OOO Grant-Master peadirektor A T kinnitab, et sai kätte kostjalt 416 758.- kr OOO Grant-Masteri arendamiseks. Kviitungi oktoober 2006.a kohaselt OOO Grant-Master peadirektor A T kinnitab, et sai kätte kostjalt 190 000.- kr OOO GrantMasteri arendamiseks. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis kviitungitega tõendamist, et nendes nimetatud summad on laekunud OOO Grant-Master kassasse. Seega krediidikokkuleppe lisa on jõustunud käesolevaks ajaks, kuna lisas toodud summa 220 000.- kr on laekunud OOO Grant-Master kassasse 2006.a oktoobri kviitungi alusel. Tunnistaja A T ütlustest nähtub, et ta oli OOO Grant-Master peadirektor 2006.a ning tema ei organiseerinud raha laenamist hagejalt. 2006.a veebruaris ei saanud tunnistaja hagejalt 400 000.- kr ega ole sellist summat hagejalt kunagi saanud. Samuti ei saanud tunnistaja hagejalt 2006.a oktoobris 190 000.- kr. Tunnistaja võttis omaks, et kviitungitel 2006.a veebruaris ja oktoobris on tema allkirjad, kuid selliseid dokumente ta ei allkirjastanud. Tunnistaja andis allkirjad puhastele lehtedele. Pitsat oli kostja käes. Tunnistaja allkirjastas niiviisi pabereid kostja jaoks lepingute sõlmimiseks. See oli firmas tavapärane käitumine. Tunnistaja andis allkirjad puhastele paberitele 2005.a, mitte 2006.a. Firmal oli 2006.a teistsugune pitsat ja see oli raamatupidaja käes. 2006.a allkirjastas tunnistaja dokumendid ainult raamatupidaja käes oleva pitsatiga. See pitsat oli ainus. Tunnistaja ütluste kohaselt OOO Grant-Master ei ole nendes kviitungites märgitud summasid saanud. Tunnistaja nägi neid dokumente esimest korda paar nädalat enne kohtusse tulemist. Firmal olid arved pangas olemas, kassat firmal ei olnud. Pangas olevatel arvetel raha ei olnud. Kostja ei ole summasid firmale üle andnud ega üle kandnud. Firmas oli tavapärane, et kostja esitas dokumendi, mis näitas kulu suurust ning raamatupidaja vormistas dokumendid, et on saanud kostjalt raha dokumentide alusel, mis olid saadud kostjalt. Tunnistaja kirjutas nendele dokumentidele alla. Firma ei ole sellist raha ka I L saanud. Kui kostja oleks andnud raha firma arendamiseks, siis tunnistaja oleks sellest teadlik. OOO GrantMaster ei ole hagejale laenu tagasi maksnud, sest ta ei ole raha saanud. Tunnistaja oleks teadlik asjaolust, kui I L oleks laen tagasi makstud. Raamatupidaja oleks vormistanud laenu tagastamise. Raha ei oleks saanud laekuda ilma tunnistaja teadmata firma kassasse. OOO Grant-Master ei ole kassasse saanud 220 000.- kr ega sellises väärtuses raha rublades. Kostja tahtis, et kõik dokumendid temale üle antaks, tunnistaja ei teinud seda. Tunnistaja sai aru, et kostjal oli raskusi laenu tasumisega. Tunnistaja V R ütluste kohaselt töötas ta OOOs GrantMaster 3 kuud septembrist kuni detsembrini 2005. OOO Grant-Master osanike koosolekul võeti vastu otsus laenuvõtmise kohta. 2006.a sõlmiti kaks laenulepingut. Kostja andis raha üle A T. Kostja sai raha hagejalt. Esimesel korral u 300 000.- kr (veebruaris) ja oktoobris üle 200 000.- kr. Tunnistaja teab seda teiste sõnade järgi, ta ei ole ise raha lugenud. Raha pidi tagastama pool aastat hiljem pärast kasumi saamist. Raha pidi tagastama OOO Grant-Master. Kostja sõnade kohaselt kui raha ei laeku, siis kostja maksab laenu tagasi oma vahenditest. Tunnistaja nägi vahetult, kuidas kostja kandis OOO Grant-Master kassasse sularaha. Autos
anti A T raha üle. A T luges raha üle. 2006.a veebruaris ja oktoobris toimus raha üleandmine autos. Tunnistaja ei tea, kuidas OOO Grant-Master saadud raha kasutas. Raha vahetati rubladeks. Raha anti remondi teostamiseks, pisiseadmete ostmiseks. Tunnistaja T T ütlustest nähtub, et 2006.a pakkus OOO Grant-Master koostööd L, sest oli vajadus suurendada töömahtu. Kostjale anti volitus sõlmida lepingud L. Kostjal oli volitus pakkuda 30% firma osast L. Laenulepingud vormistas OOO Grant-Master. Tunnistaja oli lepingute allkirjastamise juures ja lepinguid täiendati I.L tahte kohaselt. L andsid raha. Ruumide rentimise probleemide tõttu kaotas firma kõik, mis tal oli. Seega ei olnud võimalik krediiti tagastada. Laenusaaja oli OOO Grant-Master. Lepingud on kõik firmaga sõlmitud. Hageja kandis raha kostja arvele, kuna firmal puudus valuutaarve. Kostja andis raha firmale edasi. Kostja andis raha A T. Kuid A T ei andnud dokumente selle kohta, et raha on firmale üle kantud. Tunnistaja osales ka raha firmale üleandmises. Ka V.R oli kaasas. Kostjale anti tõend, et raha on vastu võetud. Summa oli enne teada ja paber oli varem valmis tehtud. Lepingud tehti mõlema L. Kostja andis raha direktorile ja direktor andis kassasse, esimene kord oli raha 416 000.- kr, teine kord 190 000.kr. Firma pidi hakkama tagasi maksma kasumist 6 kuu pärast. Lepiti kokku, et kostja aitab rahaliselt L, kui neil tekivad raskused laenu tasumisel, s.o kostja annab neile võlgu, kuni firma hakkab kasumit teenima ja siis L tagastavad raha kostjale. Kostja oma arvelt hageja laenatud raha välja ei võtnud, kuna Tepperitel oli sel hetkel 600 000.- kr sularaha kodus. Kostja ei pea raha hagejale tagasi maksma, raha peab tagasi maksma firma. Kohus leiab, et tunnistaja A T allkirjastatud kviitungid raha saamise kohta on usaldusväärsed tõendid ning tunnistaja A T ütlused kviitungite usaldusväärsust ei kummutanud. Kviitungite võltsimine ei ole kohtuistungil usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud. Kviitungite võltsimise tuvastamiseks oleks pidanud esitama dokumendid mõlema pitsati ja nende kasutuselevõtu aja kohta, et oleks olnud võimalik kontrollida, missugune pitsat mingil ajaperioodil kehtis. Ainult tunnistaja A T ütlustest ei piisa, et lugeda kviitungid võltsituks. Kostja poolt sularaha üleandmist A T tõendavad ka tunnistajad T.T ja V.R. Kviitungid 21.06.2006, 04.07.2006, 19.09.2006 kinnitavad, et 2006.a OOOl Grant-Master oli olemas kassa sularaha jaoks. Tunnistaja T.T tõendas kohtuistungil, et kostja arvelt raha välja ei võtnud. Kostjal oli kodus sularaha ning see raha toimetati firma kassasse. Kostja kontoväljavõtete kohaselt on kostja järjepidevalt kasutanud hagejalt saadud raha igapäevaste kulutuste katmiseks ning on seda sularahana pikema aja jooksul süstemaatiliselt välja võtnud. Müügilepingu 2002 kohaselt sai kostja korteri müügi eest 525 000.- kr. Laenulepingu 2003 kohaselt võttis kostja laenu summas 250 000.- kr. Kinnistu müügilepingu 2005 kohaselt sai kostja kinnistu müügi eest 115 000.- kr. Seega leiab kohus, et kostjal olid rahalised vahendid sularahas OOO GrantMaster kassasse üleandmiseks. Hageja kontoväljavõte kinnitab, et kostja ja T T on tasunud hagejale makseid alljärgnevalt: 14.08.2006 4500.- kr; 11.09.2006 5300.- kr; 15.01.2007 7000.- kr; 23.01.2007 10 000.- kr; 11.04.2007 3000.- kr; 14.05.2007 6400.- kr; 15.06.2007 6400.- kr; 13.07.2007 6400.- kr; 10.08.2007 6400.- kr; 07.09.2007 6850.- kr; 10.10.2007 6850.- kr; 15.11.2007 6850.- kr; 15.12.2007 6000.- kr; 11.01.2008 7500.- kr; 12.02.2008 6850.- kr; 15.03.2008 6850.- kr; 18.04.2008 6800.- kr; 15.05.2008 6700.- kr; 19.06.2008 6850.- kr; 14.07.2008 6850.- kr; 14.08.2008 6850.- kr; 15.09.2008 6800.- kr; 20.10.2008 6850.- kr; 16.12.2008 6850.- kr; 17.12.2008 6400.- kr; 29.12.2010 2000.- kr; 18.01.2011 127,82 eurot; 16.03.2011 127,82 eurot; 18.04.2011 127,82 eurot; 24.05.2011 130.- eurot; 19.06.2011 130.- eurot; 10.10.2011 61.65 eurot; 04.11.2011 65.- eurot; 03.12.2011 130.eurot; 10.03.2012 65.- eurot; 24.04.2012 65.- eurot; 04.06.2012 65.- eurot; 27.08.2012 65.eurot. Kokku 11 776,822 eurot. Maksete selgitusteks on kostja ja T.T märkinud „leping 01.03.2006“, „leping V.Tepper“, „01.03.2006 - Viktor Tepper“. Kohus ei nõustu kostja esindajaga, et kostja ja T.T aitasid hagejat materiaalselt perioodil 14.08.2006 kuni 04.11.2011. Kohus leiab, et loetletud maksed kinnitavad seda, et T tasusid hagejale OOO Grant-Master eest laenu tagasi. Kohtuistungil kohus ei tuvastanud kostja kohustust OOO
Grant-Master eest laenu tagasi hagejale maksta, s.o ükski kohtule esitatud dokument sellist kostja kohustust ei sätestanud. Kohus leiab, et laenude tagasimaksmise kohustus lasub OOOl Grant-Master. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel, kuna kohtuistungil leidis tõendamist laenulepingute sõlmimine hageja ja OOO Grant-Master ja I.L ja OOO Grant-Master vahel. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.