Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2014.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-2663
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi Tallinna linna vastu Tallinna Kommunaalameti kaudu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
305,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Indrek Sirk (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ; Vabaduse pst 59, Tallinn 11211; telefon 5136991; e-post: [email protected]); Kostja: Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (asukoht Mündi 2, Tallinn 10123).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt Tallinna Kommunaalameti kaudu hageja XXXOÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 283,33 (kakssada kaheksakümmend kolm eurot ja 33 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt Tallinna linnalt Tallinna Kommunaalameti kaudu hageja XXXOÜ kasuks välja alates 20.01.2014.a viivis protsendina põhinõude summalt (283,33 eurot) kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna Tallinna Kommunaalameti kaudu kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt 10.11.2013 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas, Pärnu mnt 16 maja juures, kus XXXsõitis mööda Pärnu maanteed II sõidurajal Viru väljaku suunas. Umbes Pärnu mnt 16 maja ees tundis XXX tugevat lööki ning tajudes juhitavuse muutumist peatas esimesel võimalusel oma auto. Selgus, et vigastada oli saanud esimene parem ratas – velg kahjustatud ning rehv küljelt puruks. XXX läks vaatama rehvi purunemise põhjust ning avastas trammitee liiprite vahetus läheduses II sõidurajal ca 1,5 meetri pika ja sügava augu, mis asus sõidurajal täpselt parempoolsete rataste liikumise alal. Samas oli ka ühe teise sõiduauto juht, kes oli samas kohas oma sõidukit vigastanud. Üheskoos teavitati politseid. Sündmuskohale saabunud politseinikud mõõtsid augu ja registreerisid juhtunu. Ühtlasi selgitasid politseinikud, et selles augus on juba palju autosid oma rehve lõhkunud. XXXOÜ esitas kahjunõude Tallinna linnale, kuid sai keelduva vastuse.
2.Hageja viitas majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud tee seisundinõuetele ja märkis, et määruse § 9 kohaselt on Pärnu mnt näol tegemist tänavaga ning määruse lisa 2 kohaselt peab Pärnu mnt vastama vähemalt seisunditasemele 3, kuna tegemist on põhitänavaga. Hageja tõi välja, et määruse lisa 3 kohaselt auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm ei või esineda ning määruse § 12 sätestab, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Hageja märkis, et politsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodelt nähtub küll ebatasase tee märk, kuid see on mitukümmend meetrit varem ning paikneb kahe sõidurajaga teel teest paremal. Liikudes mööda teist sõidurada ei ole seda madalat ajutist liiklusmärki võimalik näha. Konkreetset auku tähistatud ei olnud.
3.Hageja märkis, et politsei on teostanud ka augu mõõtmised – auk oli pikliku kujuga ning pikkusega ca 1,5 meetrit, laius ca 25 cm. Augus sügavus oli ca 12 cm. Teekate on selles piirkonnas korduvalt parandatud, paranduskohad ning märjad alad on erineva värviga sõidutee katte tavapärasest värvist. Trammitee äär on täis tumedaid pragusid, mis ei ole sõidukitele ohtlikud, kuna on kitsad ja madalad. Seetõttu ei olnud võimalik musta värvi trammiliipri kõrval paiknevad sügavat süvendit märgata. Auk asus sõiduraja ääres, kus sellest möödapõikamise võimalus puudus, kuna oleks sundinud sõitma üle kahekordse pidevjoone vastassuunavööndisse või naaberrajale, kus liikusid teised sõidukid.
4.Hageja tõi välja, et sõiduki juht XXXkutsus sündmuskohale politsei. Põhja prefektuur registreeris sündmuse. Järgnevalt pöördus XXXOÜ 18.11.2013 kirjalikult Tallinna Kommunaalameti poole tekkinud kahju hüvitamiseks. 13.12.2013 keeldus Tallinna Kommunaalamet kahju hüvitamisest. Hageja märkis, et kostja oli teadlik, et tee ei vasta seisundinõuetele ning teel olevad augud ei taga ohutut liiklust. Kostja oli isegi tähistanud teelõigu ebatasase tee märgiga, kuid ei olnud tähistanud konkreetset auku ega piiranud ka teel liikumist, mistõttu hagejal puudus igasugune informatsioon sellest, et tee seisund on liiklemiseks
nii ohtlik, et see võib kahjustada tema sõidukit. Hageja leidis, et kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest. Hageja asus seisukohale, et liiklusmärgi ebatasane tee kasutamine ei vabasta teeomanikku kahju hüvitamise kohustusest.
5.Hageja märkis, et Löökaugust läbi sõitmise tagajärjel said vigastada sõiduki parempoolne rehv ja velg. XXXOÜ on tasunud sõiduki remondikuludena 340 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis on talle tekitatud kahju suuruseks 283,33 eurot. Hageja lisas, et ta esitab kõrvalnõude rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks. Viiviste sissenõutavaks muutumist loeb hageja alates 20.01.2013, so hagi esitamise kuupäevast. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 283,33 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised nõude täitmiseni.
6.Hageja märkis oma 24.01.2014.a menetlusdokumendis, et kahju tekkimise ajal 10.11.2013 oli liiklusõnnetuses osalenud ja kahjustada saanud sõiduki Peugeot registreerimismärgiga XXX omanik hageja, ent käesolevaks ajaks on sõiduk võõrandatud. Hageja täpsustas oma nõuet ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 283,33 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis (hagi esitamise ajal 8,25% aastas) põhisummalt 283,33 eurot alates 20.01.2014 kuni nõude täitmiseni.
7.Hageja märkis oma 10.03.2014.a menetlusdokumendis, et hageja ei vaidlusta, et enne õnnetuse kohta oli paigaldatud liiklusmärk ebatasane tee ning kiirusepiirangu märk 30. Need märgid olid madala posti küljes, mis ei paista üle esimesel sõidurajal liikuvate sõidukite. Hageja ei näinud neid liiklusmärke, kuna liikus teisel sõidurajal. Hageja lisas, et kui hageja oleks näinud hoiatavat liiklusmärki, siis oleks ta kindlasti olnud veel ettevaatlikum. Hageja märkis, et hageja sõiduki kiirus oligi suurusjärgus ca 30 km/h, kindlasti mitte üle 40 km/h. Hageja sõiduk ei olnud ainuke sõiduk, liiklus oli tihe. Kuna oli ka teisi sõidukeid ning arvestades Tatari tänava ristmikul olevat järsku kurvi, siis oli liiklus aeglasem, kui üldiselt linnatingimustes. Hageja ei näinud ilmselt samal põhjusel ka kiirusepiirangu 30 lõpumärki. Hageja märkis, et need asjaolud said hagejale teatavaks alles politsei sündmuskohale saabudes.
8.Hageja leidis, et kostja ei ole täitnud ohtliku koha tähistamise nõudeid. Liiklusmärgi paigutus ei võimaldanud teisel sõidurajal liikuval autojuhil saada teavet tee seisundi kohta, konkreetne ohtlik auk ei olnud üldse tähistatud. Märk ja auk olid teineteisest rohkem kui 100 meetri kaugusel. Selline tähistamine ei taga autojuhile võimalust õnnetust ära hoida. Hageja lisas, et kahju ei tekkinud mitte sellest, et hageja sõiduki juht oleks liiga kiiresti sõitnud teeauku. Rehv purunes küljelt ning velje vigastused on ainult küljelt. Selline rehvi küljelt vigastamine saab tekkida üksnes olukorras, kus rehvi külg riivab augu külgmist serva. Sõiduki kiirusel võiks olla tähtsust olukorras, kus auto sõidab hooga löökauku ning kahjustused tekivad löögist augu tagumise küljega. Mida väiksem kiirus, seda väiksem löök. Antud juhul ei mänginud aga kiirus rolli, kuna sõltumata kiirusest oleks rehvi veerepinnast õhem ja nõrgema konstruktsiooniga külg lõigatud puruks. Hageja leidis, et seega ei ole antud kahju tekkimisel kiirusel tähendust. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja märkis, et jääb oma seisukoha juurde ka kohtumenetluses. Kostja märkis, et tuginedes politsei poolt tehtud liiklusõnnetuse fotodele, leiab kostja, et kõnealune teelõik oli tähistatud liiklusmärkidega nr 152 „Ebatasane tee“ ja nr 351 „Suurim kiirus 30“. Mõlemad eelpool nimetatud liiklusmärgid on visuaalselt fikseeritud politsei fotodel.
10.Kostja tõi välja, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 17 sätestab järgmist: märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Määruse § 9 lg 1 p 30 sätestab liiklusmärgi nr 351 tähenduse. Keelumärk nr
351 „Suurim kiirus“ keelab sõita suurema sõidukiirusega, kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.
11.Kostja märkis, et antud tsiviilvaidluses oli kõnealusele teelõigule paigaldatud lisaks liiklusmärgile nr 351 ka liiklusmärk nr 152, mille paigaldamist seadus teeomanikku ei kohusta. Sellele vaatamata oli kõnealusele teelõigule paigaldatud ka liiklusmärk, mis põhjendab liikluspiirangu kohaldamise põhjust. Kostja leidis, et teeomanik on täitnud talle seadusega pandud kohustust ning ohtlik teelõik oli tähistatud nõuetekohaselt, liikumiskiirust oli piiratud ning teeomanik on teinud omalt poolt kõik selleks, et vältida kahju tekkimist kõnealusel teelõigul.
12.Kostja leidis, et käesoleval juhul on kõnealusel teelõigul liiklust piiratud, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 351 „Suurim kiirus 30“. Kostja asus seisukohale, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku kahju hüvitamise kohustusest, kuna kõnealusel teelõigul oli liikumiskiirust oluliselt piiratud (liikumiskiirust oli piiratud 20km/h väiksemaks).
13.Kostja märkis oma 12.03.2014.a menetlusdokumendis, et jääb oma senise seisukoha juurde ning märkis et keskmise hoolsusega sõidukijuht oleks pidanud märkama sõidutee äärde paigaldatud liiklusmärke. Kostja kordas oma varasemaid seisukohti. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 10.11.2013 juhtis XXXhagejale kuuluvat sõidukit Peugeot registrimärgiga XXX mööda Pärnu maanteed II sõidurajal Viru väljaku suunas ning sõitis Pärnu mnt 16 maja juures läbi löökaugu, mille tagajärjel sai kahjustada hageja sõiduki parem esiratas (velg kahjustatud ning rehv küljelt puruks); 2) õnnetuse toimumise fikseeris politsei, kelle tehtud fotodest nähtub, et õnnetuskohal oli löökauk; 3) õnnetuse põhjustanud löökauk oli 150 cm pikk, 25 cm lai ja 12 cm sügav; 4) õnnetus leidis aset kostja hallataval teelõigul; 5) hagejale tekkis löökauku sõitmise tagajärjel kahju summas 283,33 eurot; 6) enne õnnetuse toimumise kohta oli Pärnu maanteele samas sõidusuunas paigaldatud märk nr 152 „Ebatasane tee“ ning märk nr 351 „Suurim kiirus 30“.
16.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas märkide „Ebatasane tee“ ja „Suurim kiirus 30“ olemasolu Pärnu maanteel vabastab kostja kohustusest hüvitada hagejale tekkinud kahju. Kostja märkis, et antud tsiviilvaidluses oli kõnealusele teelõigule paigaldatud lisaks liiklusmärgile nr 351 ka liiklusmärk nr 152, mille paigaldamiseks seadus teeomanikku ei kohusta. Kostja leidis, et käesoleval juhul on kõnealusel teelõigul liiklust piiratud, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 351 „Suurim kiirus 30“. Kostja asus seisukohale, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku kahju hüvitamise kohustusest, kuna kõnealusel teelõigul oli liikumiskiirust oluliselt piiratud (liikumiskiirust oli piiratud 20km/h väiksemaks).
17.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik
(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
18.Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerivad tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § 51 järgi loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele ning avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee seisundinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega (TeeS § 10 lg 2).
19.Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 näeb ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Seega tuleneb eeltoodud õigusaktidest, et Tallinna linnal oli kohustus tagada linna tänavate vastavus teeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning teostada selleks regulaarset teede ülevaatust. Tee korrashoiu tagamiseks ette nähtud kohustuste rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju.
20.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
21.Liikluskorraldusvahendite paigaldamist ja nende tähendust reguleeris õnnetuse toimumise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.02.2011.a määrusega nr 12 kehtestatud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Määruse § 4 lg 2 nägi ette, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Määruse § 4 lg 3 järgi võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Vastavalt määruse § 5 punktile 17 hoiatavad märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus
sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis. Vastavalt määruse § 9 lg 1 punktile 30 märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Sama määruse § 21 reguleerib lisatahvlite tähendusi ning see näeb ette, et tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust.
22.Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muuhulgas arvestama sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
23.Eeltoodud normidest tuleneb, et ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja – teedel olla ei tohtinud ning sellise augu ilmnemisel tuli see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahenditega. Kui oli tegemist aukudega alaga, siis tee seisundinõuetest tulenes selgelt, et aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust näitava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kuigi juht peab oma sõidukiiruse kohandama teeoludele vastavaks, saab juht arvestada siiski etteaimatavate takistustega. Kohus leiab, et ainuüksi märk „Ebatasane tee“ ei hoiatanud juhte sellest, et Pärnu mnt 16 maja juures on ülisuur löökauk. Kostja ei ole tõendanud, et märk „Ebatasane tee“ oleks asunud vahetult enne löökauku. Kohus juhib tähelepanu, et hagiavaldusele lisatud fotost (toimiku lk 5) nähtub, et märk „Ebatasane tee“ ei asunud Pärnu mnt 16 maja vahetus läheduses. Pärnu mnt 16 maja (majal asub vertikaalselt paigutatud ettevõtte nimi „Salva Kindlustus“, mis on selgelt loetav toimiku lk-l 12 esitatud fotolt) asub toimiku lk-l 5 asuvast fotost nähtuvalt märgist „Ebatasane tee“ võrdlemisi kaugel.
24.Kohus selgitas hagejale oma 19.02.2014.a pöördumises (toimiku lk 48), et hagejal tuleb põhjendada, kas õnnetuse kohal oli sõidukiirus vähendatud ning milline oli hageja sõiduki kiirus õnnetuse toimumise hetkel. Kohus märkis, et kohtule esitatud fotodest nähtub, et vahetult enne õnnetuse toimumise kohta (ehk enne Pärnu mnt 16 maja) oli paigaldatud märk, mis kiirusepiirangu märgi mõju lõpetas. Seega ei nähtu esitatud tõenditest, et õnnetuse kohal oleks sõidukite kiirus olnud vähendatud. Kohus selgitas, et kui kostja arvates oli sõidukiirus piiratud ka õnnetuse toimumise kohal, tuleb kostjal oma väiteid tõendada. Kohus selgitas, et kui õnnetuse põhjustas kostja arvates hageja sõiduki ebaõige kiirus, tuleb kostjal vastavaid väiteid põhistada ja tõendada.
25.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kahju põhjustanud liiklusõnnetus toimus Pärnu mnt 16 maja vahetus läheduses. Lisaks hagejale on eelnevat sõnaselgelt kinnitanud kostja oma 18.02.2014.a vastuses hagile (toimiku lk 42). Kohus selgitas kostjale, et kui kostja arvates oli sõidukiirus piiratud õnnetuse toimumise kohal, tuli kostjal oma väiteid tõendada. Hagiavalduse lisana esitatud fotolt (toimiku lk 12) nähtub selgelt, et liiklusmärgi „Suurim kiirus 30“ mõjupiirkond lõppes enne Pärnu mnt 16 maja vahetut lähedust. Pärnu mnt 16 on nimetatud fotol maja, mille külge kinnitatud valgetest tähtedest moodustub ettevõtte nimi „Salva Kindlustus“. Fotolt toimiku lk 12 on näha, et Viru väljaku suunas sõites asub Pärnu mnt 16 maja pärast liiklusmärki 371 „Suurima kiiruse piirangu lõpp”, mis lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole ja kostja jättis tõendamata, et õnnetuse toimumise kohal oli sõidukiirus piiratud. Hageja märkis, et hageja sõiduki kiirus oli suurusjärgus 30 km/h, kindlasti mitte üle 40 km/h. Kohus selgitas kostjale, et kui õnnetuse põhjustas kostja arvates hageja sõiduki ebaõige kiirus, tuli kostjal vastavaid väiteid põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et õnnetuse põhjustas hageja sõiduki ebaõige sõidukiirus.
Vaatamata kohtu
19.02.2014.a pöördumisele ei
toonud
kostja välja,
millisele
seisunditasemele pidi vastama Pärnu maantee kohas, kus õnnetus toimus. Kohus märgib, et kostja ei vaielnud vastu, et õnnetuse põhjustanud löökauk oli 150 cm pikk, 25 cm lai ja 12 cm sügav ning eelnev nähtub hagiavaldusele lisatud fotodelt (toimiku lk-d 8-10). Kuna hagiavaldusele lisatud fotodelt (toimiku lk-d 5-16) nähtub, et õnnetuspaik toimus kattega teel, siis tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ §-st 12 pidi õnnetuse põhjustanud ülisuur löökauk igal juhul olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga sõltumata sellest, millisele konkreetsele seisunditasemele pidi Pärnu maantee õnnetuse toimumise kohas vastama.
27.Kostja ei ole vastu vaielnud, et sõiduk Peugeot registrimärgiga XXX kuulus õnnetuse toimumise ajal hageja omandisse. Kohus märgib, et hageja varasemat omandiõigust õnnetuses osalenud sõidukile tõendab hageja esitatud sõiduki registreerimistunnistuse koopia (toimiku lk 35). Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk-d 16-18) nähtub, et hageja sõiduki rehv ja velg on kahjustunud ning sõiduki rehv on õhust tühjenenud. Politsei teatises (toimiku lk 19) on märgitud, et 10.11-2013 teatati politseisse liiklusõnnetusest Tallinnas, Pärnu mnt-l, kus sõiduk Peugeot reg märk XXX sõitis löökauku. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaugu mõõdistamise kohta (toimiku lk-d 8-10), samuti fotod kahjustatud sõidukist (toimiku lk 13-18).
28.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et õnnetuse põhjustanud löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. Vahetult enne löökauku ei olnud paigaldatud ühtegi aukude eest hoiatavat liiklusmärki. Samuti ei olnud õnnetuspaigas piiratud asulasisese tee suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h (LS § 15 lg 1 p 2) ning kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kiirust ületanud.
29.Kohus leiab, et löökauk oleks tulnud tähistada hoiatusmärgiga nr 153, kusjuures märk oleks pidanud asuma vahetult enne löökauku. Alternatiivselt oleks tulnud piirata õnnetuse toimumise kohas suurimat lubatud sõidukiirust 30 km/h või alla selle. Kuivõrd löökauk oli tähistamata ja suurimat sõidukiirust ei olnud piiratud 30 km/h või alla selle, siis ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida.
30.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et löökauk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda TeeS § 37 lg 2 alusel. Kohus märgib, et õnnetuse toimumise kohas ei olnud liiklust suletud ega ümber suunatud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.
31.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samuti sätestab VÕS § 132 lg 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
32.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 283,33 eurot. XXX OÜ remondiarve nr 2242 (toimiku lk 24) järgi oli hageja sõiduki rehvi- ja veljetööde maksumus 340 eurot. Hageja
esitas nimetatud arve tasumise kohta maksekorralduse (toimiku lk 25). Hageja märkis, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis on talle tekitatud kahju suuruseks 283,33 eurot. Kostja ei ole hageja kahju nõude suurusele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 283,33 eurot.
33.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 järgi, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
34.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise (hagi esitamise ajal 8,25% aastas) põhisummalt 283,33 eurot alates 20.01.2014 kuni nõude täitmiseni. Kohus märgib, et kuna hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada, siis tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Seetõttu tuleb Tallinna linnalt välja mõista hageja XXXOÜ kasuks alates hagi esitamisest 20.01.2014.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis protsendina põhinõude summalt (283,33 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
35.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.