Kohtulahend

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus jättis rahuldamata L.-R.L.se hagi A.P.i vastu ehitise osa kõrvaldamiseks ning alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja XXCC elamu kõrvalhoone on ehitatud kinnistu piirides ja vastab detailplaneeringuga ettenähtud nõuetele. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendeid ei saa arvestada kui kinnisasja piiri kindlaksmääravaid dokumente. Kinnistute piiri kulgemine on vaidluse all ja see on vastuhagi esemeks. Maakohus lähtus asjaolust, et poolte kinnistute piiri ei ole kindlaks määratud ja see tuleb kindlaks määrata kohtul. Poolte vahel puudub vaidlus XXC katastriüksuse plaanilt nähtuva üle, et plaanil märgitud kinnistute vaheline piir lõikub kostja abihoonesse. Piir lõikub mitte ainult rekonstrueeritud abiehitusse, vaid ka endisesse abihoonesse, mille kostja omandas Jõgeva linnalt. XXCC katastriüksuse plaani kohaselt kulgeb piir mööda kinnistute vahele paigaldatud aeda ja kostja ehitised jäävad XXCC kinnistu piiridesse. 03.06.1999 Jõgeva Linnavolikogu määrusega (I kd, tl 142) kehtestati XXCC krundi detailplaneering. L.-R.L. andis naaberkinnistu XXC omaniku esindajana detailplaneeringule kooskõlastuse (I kd, tl 28). Detailplaneeringus (II kd, tl 61-72) on ette nähtud XXCC asunud elamu ja kõrvalhoone rekonstrueerimine ja laiendus selliselt, et olemasolevat elamut ja kõrvalhoonet laiendatakse ning need ehitatakse kokku. Kõrvalhoone juurdeehitus on planeeritud XXC kinnistu poolses osas. Detailplaneering näeb veel ette tugimüüri ehitamise XXC poolsele krundi piirile. 20.07.1999 andis Jõgeva Linnavalitsus A.P.ile ehitusloa XXCC ehitise rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Käesolevaks ajaks on elamu ja kõrvalhoone rekonstrueerimise ja laiendamise tööd tehtud. Jõgeva Linnavolikogu vastusest hagejale (I kd, tl 80-XXCC) nähtub, et 2004 sidekanali ja kaablite asendiplaani koostamisel ilmnes viga XXC katastriüksuse moodustamisel. XXC krundi moodustamisel on vanadel plaanidel eiratud XXCC krundil asetseva abihoone olemasolu, krundi piir kulgeb kõrvalhoone nurka lõikavana. Connecto AS poolt koostatud sidekanali ja -kaabli asendiplaanil (II kd, tl 75) on kinnistute vaheline piir märgitud nagu XXC katastriüksuse plaanil. Sellise vea tekkimise põhjus on Jõgeva Linnavalitsuse teate kohaselt (II kd, tl 79) järgmine: Jõgeva linnas Puiestee tn 36 kuni XXXtn 95 asuvate kruntide krundiplaanide, koordinaatide kataloogide ja tegelike koordinaatide vea suurus oli nii ulatuslik, et kõik krundid olid üksteise suhtes ülekattega. Vea allikas ei ole teada, kuid viga oli tehtud juba 1972 krundiplaanide koordineerimisel. Sellisest veast ülesaamiseks tuli teha plaani- ja kaardimaterjali alusel koordinaatide ümberarvutus kogu piirkonna kohta. Kuna XXC ja XXCC katastriüksused on moodustatud plaanimaterjali alusel, on sellisel meetodil moodustatud katastriüksuste puhul fikseeritud ja tõene vaid pindala, koordinaadid on üksnes orientiiriks maaüksuse registreerimiseks Riigi Maakatastris ja on ebatäpsed. Maakohus järeldas eeltoodust, et XXC ja XXCC katastriüksuste plaanid on erinevad ja piirid ei kattu. XXC katastriüksuse plaanil märgitud piiri kaardistamine on toimunud koordinaatide ulatusliku vea tingimustes. Selliste koordinaatide alusel määratud piir on kantud katastrikaardile seda looduses tähistamata ja võrdluseta looduses tuvastatavate punktidega. Selle tulemuseks on, et XXC katastriüksuse plaanil märgitud piir lõikub osaliselt XXCC hoonesse. Hooned olid XXCC kinnistul juba enne katastriüksuse moodustamist 1998. Kostja on küll hageja kinnistu piiri kõrval asetseva kõrvalhoone rekonstrueerinud ning ehitist laiendanud, kuid XXC katastriüksuse plaanil lõikub piir ka juba katastriüksuse moodustamise ajal olemasolevasse hoonesse. Arvestades MaaRS § 7 lg-s 5 ja VV 30.06.1998 määruse nr 144 p-s 4 sätestatut, ei saadud kostja poolt XXCC ehitise aluse ja sinna juurde kuuluva maa erastamisel ning vastava katastriüksuse

moodustamisel määrata krundi piire selliselt, et kinnistute piir lõikuks olemasolevasse hoonesse. Seega XXC katastriüksuse plaan ja sellel märgitud kinnistute piir ei arvesta tegelikke asjaolusid ning võib järeldada, et piir on plaanil valesti märgitud. Maakohus leidis, et arvestades XXC ja XXCC katastriüksuste plaanide erinevust ja katastriüksuse kaardistamisel tekkinud eksimust, ei saa kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramisel lähtuda üksnes maakatastri andmetest. Maakohus märkis, et kinnistute vaheline piir ei ole arvutuste-mõõdistamiste või tehniliste konstruktsioonide alusel tõmmatud joon, vaid eraõiguslike subjektide vaheline maakasutussuhe. Kohtul tuleb hinnata kõiki piiriandmeid kogumis, muu hulgas arvesse võtta tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses nr 3-2-1-143-12 (p 15) ja ka varasemas otsuses nr 3-2-1-67-12 (p 23) asunud seisukohale, et piirivaidluse puhul ei saa lähtuda üksnes maakatastri andmetest. Riigikohus on leidnud, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Seega tuleb sisuliselt hinnata kostja esitatud väiteid ja tõendeid piiri asukoha ja selle vale kaardistamise kohta, mitte üksnes lähtuda maakatastri andmetest. Otsuses nr 3-2-1-67-12 (p 25) on kolleegium märkinud, et piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus. Vähemalt maakorraldustoiminguna tuleb piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg 2 järgi arvestada ka mh kinnisasja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks (p 3), kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamist (p 4), kinnisasja terviklikkust ja otstarbeka kuju tagamist, lihtsate ja selgete piiride loomist ning looduslikke piire (p 5), samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimist (p 6). Maakohus leidis, et kinnistute vahelist piiri ei ole võimalik kindlaks määrata Maa-ameti 11.03.2010 eksperdiarvamuse alusel ehk üksnes katastriüksuste plaanide järgi, sest piiri kindlakstegemine on eraõiguslik küsimus, mis on poolte vaidluse all ning tuleb lahendada kohtul piiri kindlakstegemise menetluses. Ekspertiisi tulemusi on võimalik kasutada faktiliste asjaolude kindlakstegemisel, mis on piiri kindlaksmääramisel vajalikud. Maakohus asus seisukohale, et kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks tuleb aluseks võtta kostja poolt tellitud ja 2008 teostatud katastrimõõdistamisel määratud piir. 22.05.2008 katastrimõõdistamisel paika pandud kinnistute piir arvestab tegelikkusele vastavaid piirisuhteid looduses. XXCC katastriüksuse mõõdistamise on teostanud maamõõtja I.R.. Mõõdistamise tulemuste kohta on koostatud XXCC katastriüksuse toimik, kus on muu hulgas koostatud katastriüksuse plaan, katastrimõõdistamise seletuskiri, mõõdistamiskäigu ja -punktide skeem, mõõtmisandmed ja piiriprotokoll. Maakohus leidis, et kahe kinnistu vaheline aed on tähistanud ajalooliselt kruntide vahelist piiri. Maakohus, hinnates 09.05.2013 paikvaatlusel situatsiooni, sh nende ehitiste paiknemist, mis olid rajatud enne pooltevahelise vaidluse algust ehk siis vähemalt enne 1998 (mil XXX tn XXCC maaüksuse ostis kostja), oli veendumusel, et kummalgi kinnisasjal asuvate objektide ehk valduse ulatus tegelikkuses (looduses) osutab selgelt, et kinnisasjade omanikud on aastate kestel pidanud loomulikuks piiri kulgemist XXX tn ääres asuvast aiapostist visuaalselt sirgjooneliselt kuni kinnistute tagumisse otsa (ehk punkti nr 51, I.R.i plaanil p 5), lõikumata XXXtn XXCC hoonetesse. See tähendab, et kinnistute XXXtn XXC ja XXXtn XXCC vahelise piiri XXX tn poolne piiripunkt (I.R.i piiriprotokollis I kd, tl 172 ja plaanil tl 171 p 2, katastriüksuse plaanil tl

8 p 1, XXXtn XXC plaanil tähistatud nr-ga 1, I kd, tl 168 ja C-ga tl 167) asub võrkaiapostis. Katastrimõõdistamise piiriprotokolli järgi on selleks piirimärgiks p 2 aiaposti tsenter. Ehkki puuduvad andmed selle kohta, et kahe kinnistu vaheline aed (aiapostid) oleks rajatud kui piirimärk, vastab aed selles olukorras oma tähenduselt piirimärgile. Kummagi kinnisasja valduse ulatust kajastavad aastakümneid tagasi rajatud kõrvalhooned – nii XXXtn XXC poolel puitkõrvalhoone kui ka XXXtn XXCC kivikõrvalhoone, mille nurgad (piirimärgid 3 ja 4 – ehitise nurgad piiriprotokollis I kd, tl 172) on piirimärkideks. Sellisena vastab XXXtn XXC ja XXXtn XXCC vahelise piiri kindlaksmääramine MaaKS § 15 lg-s 1 kehtestatud kinnisasja piiri kindlaksmääramise nõuetele ja Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra (VV määrus nr 264 23.10.2003) § 7 lg 2 nõuetele. MaaKatS § 20 lg 5 sätestab plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuste moodustamise korra. MaaKatS § 20 lg 54 järgi kui viiakse läbi katastrimõõdistamine ja kui katastriüksuse mõõdistamisel selgub, et plaanil olev piir ja piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku, võetakse aluseks piiriprotokolliga määratud piir. Kohtuistungil küsitletud ekspert Siiri Püss kinnitas ütlustes, et looduses toimub piiride taastamine arvestades situatsioonielemente, plaanimaterjali alusel määratud katastriüksuse koordinaadid on tehniline küsimus ja need ei pea olema aluseks piiri määramisele. XXXtn XXC katastriüksuse plaanil on piir määratud mitmes kohas erinevalt 1966 plaanil olevast piirdeaiast. Tegelikkuses tuleb piir määrata AÕS § 128 ja § 129 alusel. Ekspert S. Püss on ekspertarvamuses märkinud, et XXXtn XXC katastriüksuse plaanilt on näha, et piiri asukoht on määratud 1966 koostatud majavalduse krundi plaani piiridest (krunti piiravast aiast) erinevalt piiripunktides nr 1, 54, 52, 51. Sellest järeldub, et juba aastal 1966 on olnud krundi plaanilt kindlaks tehtav krunti piirava aia olemasolu ja XXXtn XXC plaanil on punkt nr 1 määratud sellest aiast erinevasse kohta. Maakohus leidis, et see asjaolu kinnitab veelkord, et aiapost (aed) on piirimärgina olnud käsitletav juba ajalooliselt aastast 1966 ja märgistanud kinnistute omanike valduse ulatust. Seetõttu määras kohus XXC ja XXCC kinnistute vahelise piiri kindlaks vastavalt tegelikele piirisuhetele looduses, valduste ulatusele ja see kujuneb vastavalt 2008 mais maamõõtja I. R. poolt teostatud XXCC katastrimõõdistamisel paika pandud piirile (XXCC katastriüksuse toimik ja piiriprotokoll I kd, tl 84-103). Arvestades kohtu poolt kindlaksmääratud piiri, asetseb XXCC hoone kostja kinnistu piirides ega ulatu üle piiri XXC hageja kinnistule, mistõttu ei esine AÕS § 148 lg-s 3 ette nähtud ehitise osa kõrvaldamise nõude eeldust ehk asjaolu, et ehitis ulatub naaberkinnisasja piiridesse. Seega ei ole hageja nõue kostja ehitise osa kõrvaldamiseks põhjendatud ning hagi selles osas tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja alternatiivne nõue kahjuhüvitise saamiseks. Arvestades kohtu poolt kindlaksmääratud piiri, asetseb XXCC hoone kostja kinnistul. Seega ei ole täidetud AÕS § 148 lg-s 4 sätestatud hüvitise nõudmise eeldus ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on lisaks viidanud, et isegi kui kostja hoone ei ületa kinnisasja piire, on see ehitatud hageja kinnistule liiga lähedale, millega kaasnevad negatiivsed mõjutused hageja kinnistule. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahjulike mõjutuste levimist kostja kinnistult tema kinnisasjale, mis kahjustaks tema kinnisasja kasutamist sedavõrd, et õigustaks hüvitise väljamõistmist mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult. Omandi kaitse nõuded, mis esitatakse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral, eeldavad nõude alusena omandiõiguse rikkumist. Hageja väide, nagu oleks kostja ehitanud hoone hageja kinnistule lubatust lähemale, ei leidnud tõendamist.

Jõgeva Linnavalitsus on 05.11.2008 arvamuses märkinud, et XXCC krundi detailplaneering ning selle alusel koostatud ehitusprojekt on kooskõlas seadusega. Hageja on detailplaneeringu vaidlustanud ja esitanud 25.07.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohus jättis 10.09.2008 määrusega hageja kaebuse rahuldamata. 05.10.2010 vastuses on Jõgeva Linnavalitsus leidnud, et XXCC krundil on ehitamine toimunud kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seda kinnitas ka 18.10.2010 kohtuistungil (protokoll I kd, tl 249) tunnistajana ära kuulatud Jõgeva Linnavalitsuse arhitekt A.Ö.. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks detailplaneeringus ja ehitusprojektis ette nähtud nõudeid rikkunud. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks hoone laiendamise ja rekonstrueerimise käigus ehitanud hageja kinnistule lähemale kui lubatud. Hageja ei ole tõendanud, et vihma- ja lumesulamisveed voolavad kostja majalt tema kinnistule, kahjustades oluliselt hageja kinnistut või selle kasutust. Kostja poolt esitatud fotolt (II kd, 21) ja ka paikvaatlusest nähtus, et kostja XXCC hoonele on paigaldatud vihmavee äravoolu renn ja toru, mis suunduva kostja enda kinnistule. Samuti ei ole hageja tõendanud, et XXCC kinnistul asuv kostja hoone varjab XXC kinnistule langevat päikesevalgust, kahjustades sellega hageja õigusi olulisel määral. Kohus tuvastas, et ala, millele päikesevalguse langemist kostja ehitis piirab, kasutab hageja sissesõiduteena. Hageja ei ole tõendanud, et õhtuse päikese mittelangemine sissesõiduteele kahjustaks kuidagi tema kinnistu kasutust. Päikesevalguse puudumine teena kasutatavalt alalt ei ole ka üldteadaolevalt kahjustav asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 järgi ei ole vaja tõendada. Hageja väitel ei täida kostja tuleohutuse nõudeid – on ehitanud hooned tema kinnistule liiga lähedale, mistõttu on hageja hoonetele suurem tuleoht. Kohtu hinnangul on olnud poolte piirivaidlus oluline takistus piirile uue rajatise, antud juhul tulemüüri, rajamiseks. Kui kinnistute vaheline piir on kindlaks määratud, on kostjal võimalik ettenähtud tulemüür piiri äärde rajada. Kostja on avaldanud valmisolekut erinevate abinõude tarvitusele võtmiseks, et hoida ära võimalikke negatiivseid mõjutusi hagejale. Maakohus ei tuvastanud hageja poolt tõendatutena selliseid olemasolevaid või potentsiaalseid kahjulikke mõjutusi XXXtn XXCC omaniku poolt, mis väljuksid tavapärase talumiskohustuse piirest ja tingiksid hüvitise väljamõistmise naaberkinnisasja omaniku kasuks. Seetõttu tuleb hageja nõuded ehitiseosa kõrvaldamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3) on maakohus jätnud olulises osas tähelepanuta hageja väited, et kostja hooned olid 1998 maa erastamise aja seisuga XXXtn XXCC krundi sees ja olemasolevad hooned ei lõiganud kruntidevahelist piiri. See on hõlpsasti tuvastatav XXXtn XXCC katastriüksuse plaanilt (I kd, tl 163-166 eksperdiarvamuse lisa nr 2). Kostja ostis 27.05.1998 müügilepinguga need hooned (elamu ja garaaž) Jõgeva linnalt vallasasjadena ja sai õiguse maa erastamiseks 1998 oktoobris, mil kinnistu kanti ka kinnistusraamatusse. Viidatud 1998 katastriüksuse plaanilt nähtuvalt on tegemist küllalt väikeste ehitistega, mis mahuvad krundi piiresse. Läbi erastamise ja sh katastriüksuste plaanide koostamise oli hageja teadlik krundi piiridest, mh sellest, et piir ei ole tähistatud 1986 rajatud võrkaiaga. Pärast maa erastamist on kostja tellinud detailplaneeringu ja saanud ehitusloa (II kd, tl 56-75), mille järgselt on need hooned põhjalikult renoveeritud ja ehitatud olulises osas üle erastamiste käigus määratletud piiri; 4) on maakohus ebaõigesti arvestanud looduslike olude ja piirimärkidena uusehitise, mitte aga 1998 eksisteerinud ehitistega. Sisuliselt on maamõõtja I. Roos tõmmanud kaardil piiri uusehitise järgi, mööda selle seinaäärt (seetõttu on piirijoon saanud ebaloomuliku siksakilise kuju). Maakohtu lahendist tuleneb, et kui olemasolev ehitis rekonstrueeritakse selliselt, et juurdeehituslik osa ületab naabri piiri, siis on hiljem võimalik võtta piiri kulgemise aluseks uusehitise asukoht; 5) on maakohus ühest küljest järeldanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks hoone laiendamise ja rekonstrueerimise käigus ehitanud hageja kinnistule lähemale kui lubatud. Teisalt on maakohus möönnud kostja sellist tegevust, tuues esile Lõuna-Eesti Päästekeskuse õiendi (I kd, tl 120), millest nähtub, et kostja ja hageja ehitiste liigse läheduse tõttu on vajalik tulemüür. Päästekeskuse 26.11.2010 õiendi kohaselt tuleb juhul, kui ehitiste vaheline kuja on alla 8 m, ehituslike või muude abinõudega takistada tule levikut. Puudub vaidlus selles, et XXC ja XXCC hoonete vaheline kuja on väiksem kui 8 m. XXXtn XXCC detailplaneeringu koostamisel andis Päästeamet 1999 (enne uusehitise rajamist) kooskõlastuse XXXtn XXCC katastriüksuse kaardil ja poolte hoonete vahe oli 7,20 m, pärast uusehitise rajamist jäi kujaks vaid 4,98 m – see tõendab veenvalt uusehitise rajamist üle planeeringuga lubatud piiride ja samuti üle poolte kruntide piiri; 6) ei ole maakohus öelnud midagi selle kohta, et maamõõtja I.R. tõmmatud piirijoone kohaselt jookseb piir jällegi läbi hageja krundil oleva ehitise (puukuuri). See asjaolu on tuvastatav OÜ Metricus kontrollmõõdistustelt (III kd, tl 88-92). Maakohus on vastupidiselt katastrikandele ja erastamise korraldustele määranud kinnistute piiri teisiti, mis tähendab seda, et hageja on jäänud ilma tuntavast osast oma kinnistust. Toimunud on justkui hageja omandi vähenemine ja sundvõõrandamine, ilma selle eest hüvitist saamata. Kinnistusraamatu kanded on muutunud justkui ebaõigeks, kuid hageja ei ole selleks nõusolekut andnud; 7) on vastuhagis nõutud piiri kindlaksmääramist lähtudes 1966 krundiplaanist ja nõutud katastriüksuste moodustamise õigsuse kontrollimist, kuid maakohus on rahuldanud vastuhagi ja määranud piiri lähtudes maamõõtja I.R. mõõdistamisest. See ei olnud vastuhagis esitatud nõue, mistõttu kohus on väljunud nõude piiridest.

Linnavalitsuse vastuse kohaselt ei ole XXCC hooneid rajatud naaberkrundile ning varasema abihoone sein asub endisel kohal. Vastuse kohaselt pole kruntidevaheline piir looduses nihkunud. Järelikult, kui kostja abihoone asub kostja katastriüksusel ning juurdeehitis jääb abihoone vundamendi joonest kostja krundi suhtes sissepoole, siis ei ole võimalik juurdeehitise asumine väljaspool kostja katastriüksust; 2) on maakohus põhjendatult leidnud, et XXC plaanil on piiri kaardistamine toimunud koordinaatide suure vea tingimustes. Piiri pole looduses tähistatud ja on kantud katastrikaardile võrdluseta looduses tuvastatud punktidega. XXCC katastriüksuse mõõdistamisel koostati piiriprotokoll (I kd tl 95), millele hageja esitas vastuväite piiripunktide 2-3-4 osas. Piiripunktid 2-3-4 tähistavad joont XXXtn kostja kõrvalhoone nurgani (I kd tl 93). Paikvaatlusel tuvastatu kohaselt asub XXCC katastriüksusel vastu XXC katastriüksust kostja 27.05.1998 ostetud kõrvalhoone ja hilisem juurdeehitus. Kõrvalhoone asub oma endisel kohal muutumatul kujul. Hageja vastuväide kinnitab seega tõdemust, et vana kõrvalhoone asukoha ja sinnani kulgeva piiri osas vaidlusi pole. Hageja väitel peab kõrvalhoonest kulgev joon kulgema sirgena vaid nurga all suunaga kostja kinnistusse. Maakohus viitab 09.05.2013 paikvaatlusele, kus hageja seisukoht kattus ülalviidatud piiriprotokollis olevaga. Vaidlust polnud piiri kulgemises kinnistute tagumises osas, et see kulgeb sirgena piiripunktist 51 Suure tänava suunas kostja kõrvalhoone XXXtn poolse nurgani; 3) on maakohus õigesti viidanud MaaRS § 7 lg-le 5 ja EVV 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p-le 4, mille kohaselt ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega ning ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise. Peale selle pidi erastamistoimingute läbiviija katastriüksuse moodustamisel arvestama MaaKatS § 5 lg-s 2 sätestatud maakorralduse nõuetega. Osundatud normidest tulenevalt tuli maa erastada nii, et krundil asuvad hooned jääksid katastriüksuse piiridesse. Nimetatud normidest tulenevalt ei ole lubatav piiride määramine nii, et osa hoonest jääks naaberkatastriüksusele. Osundatud normid ei luba piiri määrata läbi ehitise, sest sel juhul ei oleks ehituse kasutamine võimalik. Maakohus on antud juhul lähtunud samas asjas tehtud Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-143-12, et maa mõõdistamisega kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses; 4) rõhutatakse apellatsioonkaebuses S.P. arvamuse tähtsust, kuid selline seisukoht on ebaõige. Maakohus on oma otsuses andnud ka sellekohase hinnangu. 26.04.2010 toimunud kohtuistungil vastas S.P., et looduses pole ta piire kontrollinud, arvamus on antud vaid plaanide alusel. Seega ei saa ta väita, kas plaanil tähistatud piir lõikub kostja kõrvalhoonesse või mitte. Oma arvamuse lõpus märkis S.P., et tuleb välja selgitada, kas plaanil olevad piirid on arusaadavad ja kas sellisel kujul määratavad piirid on otstarbekad; 5) on maakohus õigesti viidanud MaaKatS § 20 lg-le 13. Asjas on tuvastamist leidnud, et plaanija kaardimaterjali järgi plaanil märgitud piir ei lange kokku looduses olevate piiridega. Maakorralduse nõuete ning teenindusmaa määramise reeglite kohaselt ei või piirid läbida katastriüksusel olevaid hooneid. Samuti on S.P. 26.04.2010 kohtuistungil antud ütlustega tuvastatud, et kahe krundi vahel oli algselt puitaed, hilisemalt võrkaed. 22.05.2008 on teostatud katastrimõõdistamine ja S.P. on oma arvamuses öelnud, et see vastab kehtestatud nõuetele. Maakohus võttis õigustatult aluseks selle katastrimõõdistamise, sest see lähtub looduslikest piiridest ning kahe krundi vahel asunud ja asuva aia asukohast. Võrkaia asukoht tuvastati ka paikvaatlusel; 6) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise saamiseks. Kostja on ehitanud kehtiva detailplaneeringu kohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja katastriüksuselt leviksid kahjulikud mõjutused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kinnistute vahele paigutatud aeda ja kostjale kuuluval kinnisasjal paiknevad ehitised jäävad XXXtn XXCC asuva kinnistu piiridesse. Samuti on alusetu apellandi väide, et pärast maa erastamist on kostja tellinud detailplaneeringu ja saanud ehitusloa ning hoonete renoveerimise käigus on ta ehitanud need olulises osas üle naaberkinnisasja piiri. Paikvaatluse 18.10.2010 protokollist (I kd tl 247 ja fotolt (II kd tl 21) nähtub, et kostja kinnisasjal paikneva kõrvalhoone juurdeehitus on rajatud XXXtn XXCC kinnisasjal paiknenud vana kõrvalhoone vundamendi joonest sissepoole (s.o täielikult XXXtn XXCC kinnisasjale). Asjaolu, et XXXtn XXCC kinnisasjal paikneva abihoone XXXtn XXC kinnisasja poolse välisseina kaugus ei ole muutunud, tõendab ka Jõgeva Linnavalitsuse 05.10.2010 kiri (I kd tl 242-244). Siinkohal ei ole asjakohane apellandi väide, et uusehitise rajamist üle planeeringuga lubatud piiride ja samuti üle poolte kruntide piiri tõendab asjaolu, et XXXtn XXCC detailplaneeringu koostamisel andis Päästeamet 1999 (enne uusehitise rajamist) kooskõlastuse XXXtn XXCC katastriüksuse kaardil ja selle kohaselt oli poolte hoonete vahe oli 7,20 m, pärast uusehitise rajamist jäi kujaks vaid 4,98 m. Päästeameti kooskõlastusega ei saa siduda piiri kindlakstegemist, samuti ei sõltu piiride kindlaksmääramine asjaolust, kas kostja rikkus või ei rikkunud detailplaneeringuga lubatud piire.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.