Asjaõigus › Omandiasjad

1 (15)

Selline piirikirjeldus vastab 2008. a mais maamõõtja Ingi Roosi poolt Suur 83 kinnistu katastrimõõdistamise käigus kirjeldatud piirile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I MENETLUSE KÄIK

2 (15)

II POOLTE NÕUDED JA VASTUVÄITED

3 (15)

kinnisasjale langevat päikesevalgust. Kostja maja paiknemine ei ole kooskõlas ka tuleohutuseeskirjaga, mistõttu on tuleoht hageja majale suurenenud.

4 (15)

14.03.2013. a vastuses muutis hageja esialgset seisukohta kinnistute piiri kindlaksmääramise osas. Hageja märkis, et asjas esitatud kinnistute plaanimaterjali põhjal ei ole võimalik kinnistute piiri kindlaks määrata. Erineval ajal teostatud mõõdistamiste andmed on erinevad ja seega eksitavad. Hageja leidis, et kinnistute piir on võimalik kindlaks määrata kohapeal paikvaatlusega ning mõõtes. Hageja taotles, et kohus kaasaks eksperdi, kes paikvaatlusel teostaks mõõdistamist ja hindaks detailplaneeringu vastavust.

III KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab maakohtule teistkordseks läbivaatamiseks saadetud Lxxxx-RxxxxxxLxxxxxx hagi Axxxx Pxxxxxx vastu ehitise osa kõrvaldamise nõudes ning alternatiivselt kahjuhüvitise nõudes ning Axxxx Pxxxxxx vastuhagi LxxxxxRxxxxx Lxxxxxx vastu kinnistu piiri kindlaksmääramiseks. Selle vaidluse lahendamisel juhixxxb kohus TsMS § 693 lg.2 alusel muu hulgas Riigikohtu lahendist samas asjas, mille Riigikohus tegi 05.12.2012. a. Pooled olid seisukohal, et vaidluse lahendamiseks tuleks kohtul käsitleda kõiki sama asja varasema menetluse käigus kogutud tõendeid, s.h kohtuistungi protokolle, eksperdiarvamust ja ütlusi kohtuistungil, tunnistaja ütlusi. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejale ja kostjale kuuluvad Jõgeva linnas xxxxxx tänaval kõrvuti asetsevad hoonestatud kinnistud. Hageja Lxxxx-Rxxxxx Lxxxxxxxx kuulub kinnistu xxxxxxxx registriosa numbriga xxxxxx, ja kostja Axxxx Pxxxxxxxx kuulub kinnistu xxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx. Hageja LxxxxxRxxxxx Lxxxx on kantud kinnistusregistrisse xxxxxxx kinnistu omanikuna 20.06.2007. a pärimisõiguse tunnistuse alusel. Enne seda, alates kinnistu moodustamisest 09.11.1998. a, oli kinnistu omanikuks Mxxxxxx Ixxx (kinnistusraamatu kanded I kd, tl 26). Kostja Axxxx Pxxxxx ostis 27.05.1998. a ostu-müügi lepinguga (I kd, tl 198-200) Jõgeva Linnalt ehitise, asukohaga Jõgeva linnasxxxxxxxx, mis koosnes elamust ja kõrvalhoonest. 01.12.1998. a maa ostueesõigusega erastamise ostu-müügi lepingu ja asjaõiguslepinguga omandas kostja xxxxxxx ehitise aluse ja sinna juurde kuuluva maatüki. Kostja kanti xxxxxx kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 17.02.1999. a. (kinnistusraamatu kanded III kd, tl 93-94). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja xxxxxxx elamu kõrvalhoone on ehitatud kinnistu piirides ja vastab detailplaneeringuga ettenähtud nõuetele. Hageja väitel on kostja renoveerinud kinnistul olnud hooned, eirates detailplaneeringut, ehitades kõrvalhoone hageja kinnistule lähemale kui detailplaneeringuga lubatud. Samuti on hoone ehitatud osaliselt üle kinnisasja piiri, ulatudes hageja kinnistule. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on ta ehitanud vastavalt detailplaneeringule ja ehitis ei asetse hageja kinnistul. Kostja leiab, et kinnistute vahelist piiri ei ole võimalik olemasoleva plaanimaterjali alusel üheselt kindlaks määrata ja kostja taotleb vastuhagis kohtult piiri kindlaksmääramist. Kohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb esimese asjana kindlaks määrata xxxxxxx ja xxxxxxx kinnistute vaheline piir. Kinnistute piiri asukohast sõltub hageja nõuete rahuldamine. Hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul hinnata, kas kostja on ehitanud üle kinnistu piiri. Et kohtul tuleb kinnisasjade piir kindlaks teha ja sellest lähtudes lahendada nii hagi kui ka

5 (15)

vastuhagi nõuded, märkis Riigikohus oma lahendis p.17. Selline seisukoht on kohtule kohustuslik TsMS § 693 lg.2 tulenevalt. Hageja on menetluse kestel esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistute vaheline piir on juba tema algatusel kindlaks määratud. Hageja on esitanud 03.02.2009. a protokollixxxxxxxx ja xxxxxxx kruntidel asuvate hoonete ja nende vahel oleva aia vahekauguse fikseerimiseks (I kd, tl 74). Samuti on hageja esitanud tema tellimusel OÜ Metricus poolt 2013. a augustis koostatud kontrollmõõdistuse dokumendid (III kd, tl 88-92). OÜ Metricus on koostanudxxxxxxx ja xxxxxxx kinnistute kontrollmõõdistuse skeemi, kus märgitud ära kinnistute vaheline piir. Kohus leiab, et nimetatud tõendeid ei saa arvestada kui kinnisasja piiri kindlaksmääravaid dokumente. Kinnistute piiri kulgemine on poolte vaidluse all ja see on vastuhagi esemeks. Seega lähtub kohus asjaolust, et poolte kinnistute piiri ei ole kindlaks määratud. See tuleb kindlaks määrata kohtul. Hageja nõuded (I kd, tl 12) kostja ehitise vastavusest kooskõlastatud detailplaneeringule ja ettenähtud tuleohutusnõuetele leiavad käesolevas asjas kajastamist määral, mis on vajalik hageja omandiõiguse rikkumise hindamiseks. Ehitise detailplaneeringule vastavuse hindamine toimub haldusmenetluses. Tulenevalt ehitusseaduse § 59 lg-st 2 on ehitusjärelevalve teostamine, muu hulgas ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine, kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ehituslike nõuete mittetäitmisel on järelvalveorganil õigus teha ettekirjutusi ja alustada väärteomenetlus. Tuleohutuse seaduse § 38 lg 1 kohaselt teostab tuleohutusnõuete üle järelevalvet Päästeamet. Tuleohutusnõuete rikkumise korral on võimalik haldusmenetluse käigus teha kostjale ettekirjutisi ja nõuete täitmata jätmisel määrata karistus. Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui Päästeamet on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa andmise kirjalikult heaks kiitnud ehitise kohta, mille suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Seega, kui kostja ei täida ettenähtud tuleohutusnõudeid, võib see olla takistuseks ehitisele kasutusloa saamisel. Tsiviilkohtupidamise korras eraõigusliku vaidluse lahendamisel ei saa teha otsustust ehituslike ja tuleohutusnõuete täitmise kohta. Asjas kogutud tõendite alusel tuvastas kohus alljärgnevad tähtsust omavad asjaolud: xxxxxxx katastriüksus ja xxxxxxx katastriüksus on mõlemad moodustatud 1998. aastal. xxxxxxx katastriüksus on kantud maakatastrisse 07.10.1998. a katastritunnusega 24901:003:0380 (I kd, tl 8) jaxxxxxxxx katastriüksus on kantud maakatastrisse 22.10.1998. a katastritunnusega 24901:003:0400 (I kd, tl 9, 167). Katastriüksused on moodustatud ilma katastrimõõdistamiseta olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel. MaaKatS § 20 lg 5 alusel võis maa erastamisel katastriüksusi moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta ja maa ostueesõigusega erastamisel kasutada ka olemasolevaid plaane (krundiplaan vms). Jõgeva Linnavolikogu on 05.11.2008. a kirjas (I kd, tl 80-83) hagejale selgitanud xxxxxxx ja xxxxxxx katastriüksuste moodustamise asjaolusid. Linnavolikogu teatel kasutati xxxxxxx katastriüksuse moodustamisel alusena 1966. aastal koostatud ja 1998. aastal Jõgeva

6 (15)

Linnavalitsuse muudetud krundiplaani. Katastriüksuse moodustamisel arvestati Maakatastri ettepanekul selles piirkonnas 1980-ndatel tehtud kruntide ümberjaotusi. Nimetatud ümberjaotuste teostamisel ei viidud läbi kruntide mõõdistamisi ning ümberjaotused teostati ainult plaanimaterjali alusel. xxxxxxx katastriüksuse moodustamisel on linnavalitsuse poolt 1998. a koostatud katastriüksuse plaan, mille alusplaanina on kasutatud Jõgeva linna graafilist M 1:500 kaardiplanšetti 5-B-13. 1998. a koostatud xxxxxxx jaxxxxxxxx katastriüksuste plaanidel (I kd, tl 8 ja 9) on kinnistute vaheline piir märgitud erinevalt. xxxxxxx kinnistu katastriüksuse plaanil kulgeb piir mööda kinnistute vahelist aeda. Hiljem koostatud xxxxxxx katastriüksuse plaanil on kinnistute vaheline piir Suure tänava poolt nihutatud xxxxxxx kinnistu poole ja teisel pool xxxxxxx kinnistu poole. Hageja on 25.05.2010. a teinud Maa-ametile taotluse (I kd, tl 213)xxxxxxxxx ja xxxxxxx vana aia ja piiripunktide vahelise viilu-maa-ala ruutmeetrite kohta. Katastrikontrolli osakonna juhataja kt S. Püss on hagejale antud vastuses (I kd, tl 214) märkinud, et xxxxxxxxkatastriüksuse plaanilt määrates sai ta järgmised pindalad: kolmnurk piiripunktide IC-E vahel on suurusega ca 27,1 m2 (selle võrra suureneb xxxxxxx krunt võrreldes 1966. a krundi plaaniga) ning kolmnurk punktide E-51-D vahel on suurusega ca 1,4 m2 (selle võrra väheneb xxxxxxx krunt võrreldes 1966. a krundi plaaniga). Poolte vahel puudub vaidlus xxxxxxx katastriüksuse plaanilt nähtuva üle, et märgitud kinnistute vaheline piir lõikub sellel plaanil kostja abihoonesse. Piir lõikub mitte ainult rekonstrueeritud abiehitusse vaid ka endisesse abihoonesse, mille kostja omandas Jõgeva Linnalt. xxxxxxx katastriüksuse plaani kohaselt kulgeb piir mööda kinnistute vahele paigaldatud aeda ja kostja ehitised jäävad xxxxxxx kinnistu piiridesse. 20.05.1999. a Jõgeva Linnavolikogu otsusega (I kd, tl 143) algatati Axxxx Pxxxxxx avalduse alusel xxxxxxx krundi 2362 m2 suurusele maa-alale detailplaneering. 03.06.1999. a Jõgeva Linnavolikogu määrusega (I kd, tl 142) kehtestati xxxxxxx krundi detailplaneering. LxxxxxRxxxxx Lxxxx andis naaberkinnistu xxxxxxx omaniku esindajana detailplaneeringule kooskõlastuse (I kd, tl 28). Detailplaneeringus (II kd, tl 61-72) on ette nähtud xxxxxxx asunud elamu ja kõrvalhoone rekonstrueerimine ja laiendus selliselt, et olemasolevat elamut ja kõrvalhoonet laiendatakse ning need ehitatakse kokku. Kõrvalhoone juurdeehitus on planeeritud xxxxxxx kinnistu poolses osas. Detailplaneering näeb veel ette tugimüüri ehitamise xxxxxxx poolsele krundi piirile. 20.07.1999. a andis Jõgeva Linnavalitsus Axxxx Pxxxxxxxx ehitusloa xxxxxxx ehitise rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Käesolevaks ajaks on elamu ja kõrvalhoone rekonstrueerimise ja laiendamise tööd tehtud. Jõgeva Linnavolikogu vastusest hagejale (I kd, tl 80-83) nähtub, et 2004. a sidekanali ja kaablite asendiplaani koostamisel ilmnes viga xxxxxxx katastriüksuse moodustamisel. xxxxxxx krundi moodustamisel on vanadel plaanidel eiratud xxxxxxx krundil asetseva abihoone olemasolu, krundi piir kulgeb kõrvalhoone nurka lõikavana. Connecto AS poolt koostatud sidekanali ja –kaabli asendiplaanil (II kd, tl 75) on kinnistute vaheline piir märgitud nagu xxxxxxx katastriüksuse plaanil. Sellise vea tekkimise põhjus on Jõgeva Linnavalitsuse teate kohaselt (II kd, tl 79) järgmine: Jõgeva linnas Puiestee tn. 36 kuni Suur tn. 95 asuvate kruntide krundiplaanide, koordinaatide kataloogide ja tegelike koordinaatide vea suurus oli nii ulatuslik, et kõik krundid olid üksteise suhtes ülekattega. Vea allikas ei ole teada, kuid viga oli tehtud juba 1972. aastal krundiplaanide

7 (15)

koordineerimisel. Sellisest veast ülesaamiseks tuli teha plaani- ja kaardimaterjali alusel koordinaatide ümberarvutus kogu piirkonna kohta. Kuna Sxxxxxx ja xxxxxxxxx katastriüksused on moodustatud plaanimaterjali alusel, on sellisel meetodil moodustatud katastriüksuste puhul fikseeritud ja tõene vaid pindala, koordinaadid on üksnes orientiiriks maaüksuse registreerimiseks Riigi Maakatastris ja on ebatäpsed. Eeltoodust nähtub, et xxxxxxx ja xxxxxx3 katastriüksuste plaanid on erinevad ja piirid ei kattu. Katastriüksuste plaanid ei ole koostatud katastrimõõdistamise alusel, arvestades situatsioonielemente, ning xxxxxxx katastriüksuse plaanil ei ole arvesse võetud xxxxxxx asuvaid hooneid. xxxxxxx katastriüksuse plaanil märgitud piiri kaardistamine on toimunud koordinaatide ulatusliku vea tingimustes. Selliste koordinaatide alusel määratud piir on kantud katastrikaardile seda looduses tähistamata ja võrdluseta looduses tuvastatavate punktidega. Selle tulemuseks on, et xxxxxxx katastriüksuse plaanil märgitud piir lõikub osaliselt xxxxxxx hoonesse. Hooned olid xxxxxxxx kinnistul juba enne katastriüksuse moodustamist 1998. aastal. Kostja on küll hageja kinnistu piiri kõrval asetseva kõrvalhoone rekonstrueerinud ning ehitist laiendanud, kuid xxxxxxx katastriüksuse plaanil lõikub piir ka juba katastriüksuse moodustamise ajal olemasolevasse hoonesse. Maareformi seaduse (MRS) § 7 lg 5 kohaselt tuli ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid määrata kindlaks vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998. a määrusega nr 144 kinnitatud ehituse teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 kohaselt tuli ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Arvestades MRS § 7 lg-s 5 ja VV 30.06.1998. a määruse nr 144 p-s 4 sätestatut, ei saadud kostja poolt xxxxxxx ehitise aluse ja sinna juurde kuuluva maa erastamisel ning vastava katastriüksuse moodustamisel määrata krundi piire selliselt, et kinnistute piir lõikuks olemasolevasse hoonesse. Seega xxxxxxx katastriüksuse plaan ja sellel märgitud kinnistute piir ei arvesta tegelikke asjaolusid ning võib järeldada, et piir on plaanil valesti märgitud. Arvestades xxxxxxx ja xxxxxxx katastriüksuste plaanide erinevust ja katastriüksuse kaardistamisel tekkinud eksimust, ei saa kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramisel lähtuda üksnes maakatastri andmetest. Kohus märgib, et kinnistutevaheline piir ei ole arvutuste-mõõdistamiste või tehniliste konstruktsioonide alusel tõmmatud joon, vaid eraõiguslike subjektide vaheline maakasutussuhe. Kohtul tuleb hinnata kõiki piiriandmeid kogumis, muu hulgas arvesse võtta tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. Ka Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses nr 3-2-1-143-12 (p 15) ja ka varasemas otsuses nr 3-2-1-67-12 (p 23) asunud seisukohale, et piirivaidluse puhul ei saa lähtuda üksnes maakatastri andmetest. Riigikohus on leidnud, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata

8 (15)

AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Seega tuleb sisuliselt hinnata kostja esitatud väiteid ja tõendeid piiri asukoha ja selle vale kaardistamise kohta, mitte üksnes lähtuda maakatastri andmetest. Otsuses nr 3-2-1-67-12 (p 25) on kolleegium märkinud, et piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus. Vähemalt maakorraldustoiminguna tuleb piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg 2 järgi arvestada ka mh kinnisasja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks (p 3), kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamist (p 4), kinnisasja terviklikkust ja otstarbeka kuju tagamist, lihtsate ja selgete piiride loomist ning looduslikke piire (p 5), samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimist (p 6). Asja eelneval läbivaatamisel maakohtus määras kohus kinnistute vahelise piiri määramiseks ekspertiisi (I kd, tl 154-156). Eksperdiks määrati Maa-ameti maakorralduse ja maamõõdu alal tegutsev spetsialist asutuse juhi määramisel. Maa-amet esitas 11.03.2010. a eksperdiarvamuse (I kd, tl 163-166). Ekspertiisi teostaja leidis kokkuvõttes, et kinnistute xxxxxxx ja xxxxxxx vaheline piir on katastriüksuste plaanidelt üheselt määratav. Samas leiti, et oleks mõistlik selgeks teha, kas katastriüksuste moodustamisel selliselt määratud piir on põhjendatud ja kas omanikele on maakasutuse piiridest erineva piiri määramine olnud arusaadav. Kohtu hinnangul ei ole kinnistute vahelist piiri võimalik kindlaks määrata Maa-ameti 11.03.2010. a eksperdiarvamuse alusel ehk üksnes katastriüksuste plaanide järgi. Ekspert on hinnanud katastriüksuste moodustamisel plaanide koostamist, katastriüksuste plaanidele kantud koordinaatide vastavust ning täpsust, plaanide ja xxxxxxx detailplaneeringu vastavust, samuti kostja poolt tellitud katastrimõõdistamise nõuetele vastavust. Arvamuses on võetud seisukoht tehniliste asjaolude kohta, mis iseenesest ei ole vaidluse all. Kohus leiab, et ekspert ei saagi vastata küsimusele, kus kulgeb kinnistute vaheline piir. See on eraõiguslik küsimus, mis on poolte vaidluse all ning tuleb lahendada kohtul piiri kindlakstegemise menetluses. Ekspertiisi tulemusi on võimalik kasutada faktiliste asjaolude kindlakstegemisel, mis on piiri kindlaksmääramisel vajalikud. Vastuhagis on nõutud piiri kindlaksmääramist. MaaKatS § 20 lg 13 sätestab, et kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid looduses ei lange kokku või, vastupidi, ning on tuvastatav, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, võetakse aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir. Plaanija kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride muudatus kantakse mõõdistamisandmete alusel katastrikaardile, olemasolevaid katastriüksuse plaane ei muudeta ning edaspidi on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist. Kostja Axxxx xxxxx on 2008. a mais tellinudxxxxxxxx katastrimõõdistamise, mille käigus paigaldati kinnistu piirimärgid. xxxxxxx katastriüksuse toimikus (I kd, tl 84-103) olevas seletuskirjas on katastrimõõdistamist teostanud maamõõtja I. Roos märkinud, et piirimärgid paigaldati lähtudes xxxxxxx olemasolevast katastriüksuse plaanist ja võttes aluseks looduses kulgevad aiad ja omandis olevad hooned. 23.05.2008. a koostas maamõõtja I. Roos piiriprotokolli, märkides ära xxxxxxx kinnistu piirimärkide ja piiri kulgemise. Hageja LxxxxRxxxxx Lxxxxxei nõustunud mõõdistamise tulemusena saadud piiride asukohaga. Ta ei allkirjastanud piirinaabrina piiriprotokolli ja esitas sellele vastuväite kirjutatuna piiriprotokollile (I kd, tl 95). Hageja hinnangul ei saa xxxxxxx ja xx vahel kulgevat aeda ja hooneid käsitleda tegelike looduslike piiridena.

9 (15)

Kuna hageja ei ole andnud vastavat nõusolekut, siis teostatud katastrimõõdistamise alusel katastriüksuse piiride muudatust maakatastrisse kantud ei ole. Kohus leiab, et kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks tuleb aluseks võtta kostja poolt tellitud ja 2008. a teostatud katastrimõõdistamisel määratud piir. Kohtu hinnangul arvestab 22.05.2008. a katastrimõõdistamisel paika pandud kinnistute piir tegelikkusele vastavad piirisuhteid looduses. xxxxxxx katastriüksuse mõõdistamise on teostanud maamõõtja Ingi Roos. Mõõdistamise tulemuste kohta on koostatudxxxxxxxx katastriüksuse toimik (I kd tl 84-103), kus on muu hulgas koostatud katastriüksuse plaan, katastrimõõdistamise seletuskiri, mõõdistamiskäigu ja -punktide skeem, mõõtmisandmed ja piiriprotokoll. Katastrimõõdistamise seletuskirja (I kd, tl 89) põhjal on mõõdistamise tulemusena xxxxxxx krunt tähistatud piirimärkidega 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10. Piirimärkideks 1, 2, 11, 9 on aiaposti tsentrid. 3 ja 4 ehitise nurk. 5, 6, 7, 8, 10 on metalltorud. Maamõõtja on selgitanud, et looduses on säilinud piirimärk nr 6 (metalltoru). Ülejäänud piirimärgid paigaldati lähtudes olemasolevast katastriüksuse plaanist ja võttes aluseks looduses kulgevad aiad ja omandis olevad hooned. Piiriprotokolli (I kd, tl.95, originaal tl. 172) järgi on maamõõtja xxxxxxx piirid kinnistu omanikule ja piirinaabritele looduses kätte näidatud. xxxxxxx ja xxxxxxx vahelist piiri tähistavad piirimärgid nr 2, 3, 4 ja 5. Mõõdistamise tulemusena on xxxxxxx kinnistu pindala vähenenud võrreldes 1998. a tehtud katastriüksuse plaaniga. Kui 1998. katastriüksuse plaani järgi on xxxxxxx krundi pindala 2362 m2 , siis mõõdistamise tulemusena on xxxxxxx kinnistu pindala 2156 m2 . Kohus teostas xxxxxxx ja xxxxxxx kinnistute vahelise piiriga seotud asjaolude kindlakstegemiseks 09.05.2013. a paikvaatluse kohapeal (III kd, tl 35-36). Kohus tegi kindlaks 22.05.2008. a katastrimõõdistamise alusel kinnistute vahel kirjeldatud piirimärgid ja piiripunktid ja võrdles piire xxxxxxx ja xxxxxxx katastriüksuse plaanidega. Kohus tegi kindlaks, et xxxxxxx ja xxxxxxx kinnistute vahele on paigaldatud võrkaed. Võrkaia post ja selle taga asuv elektripost (foto I kd, tl 101), sellest edasi kulgev võrkaed (foto I kd, tl 102) kulgevad visuaalselt sirgjooneliselt kuni hagejale kuuluva kõrvalhoone (foto I kd, tl 103) otsani (nurgani). Seejuures ei ole poolte vahel vaidlust xxxxxxx ja xxxxxxx vahelise piiri kulgemise üle kinnistute tagumises ehk Vainu tänava poolses otsas- vaidlust ei ole, et piir kulgeb siin piiripunktist nr . 51 (ehk Vainu tänava poolsest punktist) Suure tänava suunas sirgjooneliselt ja seejuures peaaegu mööda hagejale kuuluva kõrvalhoone seina (I kd, tl 9, 167). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kust kulgeb piir piiripunktide nr . 1-51 vahel (Maamõõtja Ingi Roosi plaanil tl.93 punktide 2-5 vahel) alates hagejale kuuluva kõrvalhoone Suure tänava poolsest nurgast (kõrvalhoone tähistatud I kd, tl 167 PK-puitkõrvalhoone, rohelise värviga) kuni Suure tänavani ehk vaidlus on selles, kus asub looduses piiripunkt nr . 1 (Ingi Roosi plaanil tl.93 punkt nr. 2) : kas see asub I kd, tl 167 märgitud punktis nr . 1 (nagu soovib hageja) või see asub I kd, tl 167 märgitud punktis C (nagu soovib kostja). Nende kahe punkti (1-C) vahe on looduses mõõdetuna 1,7 meetrit. Punktis C asub looduses aiapost. 09.05.2013. a. teostatud paikvaatluse ajal oli p.1 asukoht hageja poolt kriidiga märgistatud xxxxxxxxxx garaažiesisel platsil tänavakivile. Asjaosaliste selgituste põhjal oli varem võrkaia asemel puitaed, mis eraldas kahte krunti. Aed ehitati aastal 1986 ja xxxxxxxxxx kõrvalhoone 1980-ndatel aastatel. Hageja selgitas, et

10 (15)

juba xxxxxxxxxx eelmiste omanike ajal olid mõlema krundi kõrvalhooned kruntide tagumises ehk Vainu tänava poolses osas peaaegu külgepidi koos, omanikel sellest lahkhelisid ei olnud. Seega on kahe kinnistu vaheline aed tähistanud ajalooliselt kruntide vahelist piiri. Kohus, hinnates paikvaatlusel situatsiooni, s.h nende ehitiste paiknemist, mis olid rajatud enne pooltevahelise vaidluse algust ehk siis vähemalt enne aastat 1998 (mil xxxxxxxxxx maaüksuse ostis kostja), on veendumusel, et kummalgi kinnisasjal asuvate objektide ehk valduse ulatus tegelikkuses (looduses) osutab selgelt, et kinnisasjade omanikud on aastate kestel pidanud loomulikuks piiri kulgemist Suure tänava ääres asuvast aiapostist visuaalselt sirgjooneliselt kuni kinnistute tagumisse otsa (ehk punkti nr . 51, Ingi Roosi plaanil punkt 5) lõikumata xxxxxxxxxx hoonetesse. See tähendab, et kinnistute xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx vahelise piiri Suure tänava poolne piiripunkt (Ingi Roosi piiriprotokollis I kd, tl 172 ja plaanil tl 171 p.2, katastriüksuse plaanil tl. 8 p.1, xxxxxxxxxx plaanil tähistatud nr-ga 1, I kd, tl 168 ja C-ga tl 167) asub võrkaiapostis. Katastrimõõdistamise piiriprotokolli järgi on selleks piirimärgiks p.2 aiaposti tsenter. Ehkki puuduvad andmed selle kohta, et kahe kinnistu vaheline aed (aiapostid) oleksid rajatud kui piirimärgid, vastab aed selles olukorras oma tähenduselt piirimärgile. Kummagi kinnisasja valduse ulatust kajastavad aastakümneid tagasi rajatud kõrvalhooned- nii xxxxxxxxxxxx poolel puitkõrvalhoone kui kaxxxxxxxxxxxxx kivikõrvalhoone, mille nurgad (piirimärgid 3 ja 4 – ehitise nurgad piiriprotokollis I kd, tl 172) on piirimärkideks. Sellisena vastab xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxvahelise piiri kindlaksmääramine maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg-s 1 kehtestatud kinnisasja piiri kindlaksmääramise nõuetele ja Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra (VV määrus nr . 264 23.10.2003. a) § 7 lg 2 nõuetele. MaaKS § 20 lg 5 sätestab plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuste moodustamise korra. MaaKS § 20 lg 54 järgi kui viiakse läbi katastrimõõdistamine ja kui katastriüksuse mõõdistamisel selgub, et plaanil olev piir ja piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku, võetakse aluseks piiriprotokolliga määratud piir. Kohus on esmases menetluses kohtuistungil küsitlenud ekspert Siiri Püssi (I kd, tl 185-187). Ekspert kinnitas ütlustes, et looduses toimub piiride taastamine arvestades situatsioonielemente, plaanimaterjali alusel määratud katastriüksuse koordinaadid on tehniline küsimus ja need ei pea olema aluseks piiri määramisele.xxxxxxxxxxx katastriüksuse plaanil on piir määratud mitmes kohas erinevalt 1966. a plaanil olevast piirdeaiast. Tegelikkuses tuleb piir määrata AÕS § 128 ja § 129 alusel. Eksperdiarvamuses (I kd, tl 163-166) p.3.2. märgib ekspert S. Püss, et xxxxxxxxxx katastriüksuse plaanilt (I kd, tl 167) on näha, et piiri asukoht on määratud 1966. a koostatud majavalduse krundi plaani piiridest (krunti piiravast aiast) erinevalt piiripunktides nr . 1, 54, 52, 51. Sellest järeldub, et juba aastal 1966 on olnud krundi plaanilt kindlaks tehtav krunti piirava aia olemasolu ja xxxxxxxxxx plaanil (I kd, tl 167) on punkt nr . 1 määratud sellest aiast erinevasse kohta. Selline asjaolu kinnitab veelkord, et aiapost (aed) on piirimärgina olnud käsitletav juba ajalooliselt aastast 1966 ja märgistanud kinnistute omanike valduse ulatust.

11 (15)

2008. a teostatud xxxxxxx katastrimõõdistamisel on piir paika pandud lähtudes xxxxxxx katastriüksuse plaani andmetest ja arvestades ka kõiki eelpool käsitletud tegelikke piirisuhteid, sh kruntide ajaloolist kasutust, kulgevaid aedu ja omandis olevaid hooneid. Seetõttu määrab kohus xxxxxxx jaxxxxxxxx kinnistute vahelise piiri kindlaks vastavalt tegelikele piirisuhetele looduses, valduste ulatusele ja see kujuneb vastavalt 2008. a mais maamõõtja Ingi Roosi poolt teostatud xxxxxxx katastrimõõdistamisel paika pandud piirile (xxxxxxx katastriüksuse toimik ja piiriprotokoll I kd, tl 84-103). Kohtuotsuse alusel on õigus taotleda katastrimõõdistamise andmete alusel katastriüksuse piiride muudatuse tegemist maakatastris. MaaKatS § 4 lg 2 kohaselt esitab katastripidaja kinnistusosakonnale kinnistu piiri- ja pindala andmete muudatused. Hageja nõuab hagis kostjalt ehitise osa kõrvaldamist lähtudes asjaolust, et kostja ehitis ulatub üle tema kinnisasja piiri. Hageja nõude aluseks on AÕS § 148 lg 3, mis näeb ette, et naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Arvestades kohtu poolt kindlaksmääratud piiri (mis vastab 2008. a katastrimõõdistamisel paika pandud piirile), asetseb xxxxxxx hoone kostja kinnistu piirides ega ulatu üle piiri xxxxxxx hageja kinnistule. Seega ei esine AÕS § 148 lg-s 3 ette nähtud ehitise osa kõrvaldamise nõude eeldust ehk asjaolu, et ehitis ulatub naaberkinnisasja piiridesse. Seega ei ole hageja nõue kostja ehitise osa kõrvaldamiseks põhjendatud ning hagi selles osas tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja alternatiivne nõue kahjuhüvitise saamiseks. Hageja nõuab alternatiivselt kostjalt kahju hüvitist. Hageja peamiseks põhjenduseks on asjaolu, et kostja ehitis ulatub tema kinnistu piiridesse. Selline nõue tuleneb AÕS § 148 lg-st 4, mis näeb ette hüvitise nõude, kui ehitis asub üle naaberkinnisasja piiri. AÕS § 148 lg 4 sätestab, et hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Samuti nagu AÕS § 148 lg-s 3 ette nähtud ehitise osa kõrvaldamise nõude puhul on ka AÕS § 148 lg 4 hüvitise nõudmise eelduseks asjaolu, et ehitis ulatub naaberkinnisasja piiridesse. Nagu eelpool märgitud, ei ulatu kostja hoone hageja kinnistu piiridesse. Arvestades kohtu poolt kindlaksmääratud piiri, asetseb xxxxxxx hoone kostja kinnistul. Seega ei ole täidetud AÕS § 148 lg-s 4 sätestatud hüvitise nõudmise eeldus ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on lisaks viidanud, et isegi, kui kostja hoone ei ületa kinnisasja piire, on see ehitatud hageja kinnistule liiga lähedale, millega kaasnevad negatiivsed mõjutused hageja kinnistule. Hageja väitel voolavad vihma- ja lumesulamisveed kostja majalt hageja kinnisasjale. Samuti variseb kostja maja katuselt hageja kinnisasjale lund ning kostja maja varjab hageja kinnisasjale langevat päikesevalgust. Hageja väitel ei ole kostja maja paiknemine kooskõlas ka tuleohutuseeskirjaga, mistõttu on tuleoht hageja majale suurenenud. Hageja nõuab nimetatud kahjulike mõjutuste eest kostjalt hüvitist summas 32 000 eurot kuni 49 000 eurot hageja enda määramisel

12 (15)

AÕS § 143 lg 1 näeb ette, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. AÕS § 143 lg 2 kohaselt, kui sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahjulike mõjutuste levimist kostja kinnistult tema kinnisasjale, mis oluliselt kahjustaks tema kinnisasja kasutamist sedavõrd, et õigustaks hüvitise väljamõistmist mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult. Omandi kaitse nõuded, mis esitatakse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral, eeldavad nõude alusena omandiõiguse rikkumist. Hageja väide, nagu oleks kostja ehitanud hoone hageja kinnistule lubatust lähemale, ei leidnud tõendamist. Jõgeva Linnavalitsus on 05.11.2008. a arvamuses (I kd, tl 80-83) märkinud, et xxxxxxx krundi detailplaneering ning selle alusel koostatud ehitusprojekt on kooskõlas seadusega. Hageja on detailplaneeringu vaidlustanud ja esitanud 25.07.2008. a Tartu Halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohus jättis 10.09.2008. a määrusega hageja kaebuse rahuldamata. 05.10.2010. a vastuses (I kd, tl 242) on Jõgeva Linnavalitsus leidnud, et xxxxxxx krundil on ehitamine toimunud kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seda kinnitas ka 18.10.2010. a kohtuistungil (protokoll I kd, tl 249) tunnistajana ära kuulatud Jõgeva Linnavalitsuse arhitekt Anne Örd. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on detailplaneeringus ja ehitusprojektis ettenähtud nõudeid rikkunud. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks hoone laiendamise ja rekonstrueerimise käigus ehitanud hageja kinnistule lähemale kui lubatud. Nagu ka juba eelpool märgitud, ei hinda kohus käesoleva asja lahendamise käigus kostja ehitise vastavust detailplaneeringu ja ehitusloa nõuetele. Vaidlus nimetatud asjaolude üle kuulub lahendamisele haldusmenetluse korras. Kostja ehitise vastavuse hindamine saab käesolevas asjas toimuda ainult selles kontekstis, missuguse hageja omandiõiguse rikkumise on see kaasa toonud. Kostja ehitise püstitamist õiguslikul alusel on kostja tõendanud, see asub kostja kinnistu piirides. Hageja ei ole tõendanud, et vihma- ja lumesulamisveed voolavad kostja majalt tema kinnistule, kahjustades oluliselt hageja kinnistut või selle kasutust. Kostja poolt esitatud fotolt (II kd, 21) ja ka paikvaatlusest kohapeal nähtus, et kostja xxxxxxx hoonele on paigaldatud vihmavee äravoolu renn ja toru, mis suunduva kostja enda kinnistule. Samuti ei ole hageja tõendanud, et xxxxxxx kinnistul asuv kostja hoone varjab xxxxxxx kinnistule langevat päikesevalgust, kahjustades sellega hageja õigusi olulisel määral. Nii katastriüksuste plaanide kui ka paikvaatluse põhjal asetseb kostja xxxxxxx hoone hageja xxxxxxx kinnistu suhtes läänes. Seega saab kostja hoone varjata hageja kinnistule langeva õhtuse päikesevalguse. Kohus tuvastas, et ala, millele päikesevalguse langemist kostja ehitis piirab, kasutab hageja sissesõiduteena. Hageja ei ole tõendanud, et õhtuse päikese mittelangemine sissesõiduteele kahjustaks kuidagi tema kinnistu kasutust. Päikesevalguse puudumine teena kasutatavalt alalt ei ole ka üldteadaolevalt kahjustav asjaolu, mida TsMS § 231 lg.1 järgi ei ole vaja tõendada.

13 (15)

Hageja väitel ei täida kostja tuleohutuse nõudeid - on ehitanud tema kinnistule liiga lähedale, mistõttu on hageja hoonetele suurem tuleoht. Hageja on esitanud kohtule Lõuna-Eesti Päästekeskuse õiendi (I kd, tl 120), millest nähtub, et kostja ja hageja ehitiste liigse läheduse tõttu on vajalik tugimüür. Päästekeskuse 26.11.2010. a õiendi kohaselt (II kd, tl ) tuleb juhul, kui ehitiste vaheline kuja on alla 8 meetri, ehituslike või muude abinõudega takistada tule levikut. Puudub vaidlus selles, etxxxxxxx ja xxxxxxx hoonete vaheline kuja on väiksem kui 8 meetrit. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 17.04.2012. a õiendist (II kd, tl 181) nähtub, et päästekeskus on paikvaatlusel tuvastanud xxxx xxja xxxxxxx hoone vaheliseks kujaks 4,98 m. Päästeameti poolt 04.05.1999. a kooskõlastatud detailplaneeringul on xxxxxxx kinnistul oleva hoone kuja xxxxxxx kinnistu piirile ehitatava tugimüürini 6,20 m ja olemasoleva rekonstrueeritava hooneni 7,20 m. Päästeamet on paikvaatluse tulemusena asunud seisukohale, et xxxxxxx hoone ei vasta kehtivatele tuleohutusnõuetele, sest pole tagatud tuleohutuskuja nõue (tuleneb alla 8 m tuleohutuskujast), mille tõttu ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik hoonele väljastada kasutusluba. Eeltoodust võib järeldada, et hoonete liigse läheduse tõttu võib olla naaberkinnistu hoonetele tavapärasest suurem tuleoht. Kohus leiab aga, et see ei anna alust kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks. Hageja on esitanud tõendina Eesti Standardikeskuse ehitiste tuleohutuse standardnõuded (II kd, tl 65-76). Osa 7 kehtestab tuleohutuse nõuded projekteerimise ja ehitamise käigus. Osa 7 peatükk 12 reguleerib nõudeid tule leviku tõkestamiseks naaberehitistele. Nimetatud peatükis on ette nähtud, et kui ehituste vaheline kuja on alla 8 meetri, tuleb tule levikut tõkestada ehituslike või muude abinõudega. Kui lähestikku ehitatud hooned paiknevad eri kruntidel tuleb nende vahele rajada tulemüür. Seda ei nõuta eramute suhtes. Dokumendi p 12.1.9 sätestab nõuded 4-8 meetrise kuja korral. Lubatakse rajada tavalisi avatavaid maksimaalselt 0,2 m2 suuruseid aknaid. Kostja hoone vastab standardis esitatud nõuetele. xxxxxxx detailplaneeringus (II kd, tl65) on tuleohutusnõuete täitmiseks ette nähtud ka tulemüür kinnistute vahele. Käesolevaks ajaks kostja tulemüüri ehitanud ei ole. Detailplaneeringu järgi kulgeb tulemüür mööda kinnistute vahelist piiri vastavalt xxxxxxx katastriüksuse plaanile. Pooled vaidlevad kinnistute piiri asukoha üle ja hageja leiab, et piir kulgeb xxxxxxx katastriüksuse plaanist erinevalt. Kohtu hinnangul on olnud poolte piirivaidlus oluline takistus piirile uue rajatise, antud juhul tulemüüri rajamiseks. Kui kinnistute vaheline piir on kindlaks määratud, on kostjal võimalik ettenähtud tulemüür piiri äärde rajada. Kostja on avaldanud valmisolekut erinevate abinõude tarvituselevõtmiseks, et hoida ära võimalikke negatiivseid mõjutusi hagejale. Kohus märgib, et hageja nõue hoone lammutamiseks ja alternatiivne nõue hüvitise väljamõistmiseks on esitatud lähtudes eeldusest (veendumusest), et kostja on oma ehitised rajanud ebaseaduslikult ja osaliselt hageja kinnistule. Käesoleval juhul on need eeldused ära langenud. Kohus ei ole tuvastanud hageja poolt tõendatutena selliseid olemasolevaid või potentsiaalseid kahjulikke mõjutusi xxxxxxxxxxx omaniku poolt, mis väljuksid tavapärase talumiskohustuse piirest ja tingiksid hüvitise väljamõistmise naaberkinnisasja omaniku kasuks. Seetõttu tuleb hageja nõuded ehitiseosa kõrvaldamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

IV MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

14 (15)

Kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas kostja vastuhagi. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja võib nõuda kohtult hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.