Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-42166
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi OÜ XXXja XXXvastu võla saamiseks 16 378,06 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ XXX(registrikood 10668331, asukoht Silikaltsiidi 8, esindajad 11216 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts (Advokaadibüroo Parts & Co, Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, epost [email protected]) Kostja I OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
20.03.2014 osalenud Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX ja XXXsolidaarselt põhinõue 15 332,85 (viisteist tuhat kolmsada kolmkümmend kaks eurot ja 85 senti) eurot ja viivis 1 045,01 (üks tuhat nelikümmend viis eurot ja 1 senti) eurot OÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista OÜ-lt XXX ja XXX solidaarselt menetluskulud 100% ulatuses OÜ XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks
1.16.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu nr 211/2012 (edaspidi töövõtuleping nr 211/2012), mille alusel kohustus hageja valmistama kostja I tellimusel ja tema etteantud joonistele vastavaid metalltooteid ning kostja I kohustus hagejale töö eest tasuma 82 531 eurot (tl 5-7, tõlge 57-59). Töövõtulepingu lisa nr 1 järgi oli tellimuse täitmise tähtpäev 12.04.2013 (tl 8-9).
2.11.04.2013 allkirjastasid hageja ja kostja I tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 10-11, tõlge 60-61).
3.11.04.2013 väljastas hageja kostjale I arve nr 158 summas 59 498,40 eurot (tl 12).
4.16.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel võttis kostja II endale hageja ees kohustuse täita solidaarselt kostjaga I viimase rahalised kohustused, mis tulenesid hageja ja kostja I vahel 16.01.2013 sõlmitud töövõtulepingust nr 211/2012. Kostja II vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 59 498,40 eurot (tl 13, tõlge 14).
5.13.06.2013 saatis hageja kostjale II käenduslepingus märgitud kostja II e-postiaadressile teatise võlgnevuse tasumise kohta summas 59 498,40 eurot (tl 15-16). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 15 333,05 eurot, viivise 1 045,01 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 108 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1.
7.Hageja märgib, et: • kostjad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, milles töö lepingule mittevastavus seisneb, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega; • üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega on kostja I kinnitanud, et toodang oli valmistatud täielikult vastavuses jooniste nõuetega; • hageja luges kostja I poolt 10.07.2013 tehtud maksesoorituse summas 5 500 eurot lisatööde katteks summas 334,80 eurot ja ülejäänud 5 165,20 eurot arve nr 158 katteks. Kostjate vastuväited
8.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostjad märgivad, et: • hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele; • hageja nõude summa on vale, kuna kostja I on hagejale tasunud kokku 67 532,95 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
2-13-42166
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 ja 3 sätestavad, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 142 lg 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
14.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 16.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu nr 211/2012, mille alusel kohustus hageja valmistama kostja I tellimusel ja tema etteantud joonistele vastavaid metalltooteid ning kostja I kohustus hagejale töö eest tasuma 82 531 eurot. Töövõtulepingu nr 211/2012 punkti 4.2 kohaselt tuli raha tehtud töö eest üle kanda hageja arveldusarvele 30 päeva jooksul pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist (tl 5-7, 57-59). Töövõtulepingu lisa nr 1 järgi oli tellimuse täitmise tähtpäev 12.04.2013 (tl 8-9). 11.04.2013 allkirjastasid hageja ja kostja I tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 10-11, 60-61). 11.04.2013 väljastas hageja kostjale I arve nr 158 summas 59 498,40 eurot (tl 12). 16.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel võttis kostja II endale hageja ees kohustuse täita solidaarselt kostjaga I viimase rahalised kohustused, mis tulenesid hageja ja kostja I vahel 16.01.2013 sõlmitud töövõtulepingust nr 211/2012. Kostja II vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 59 498,40 eurot. Käenduslepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus
2-13-42166 kostja II käendajana töövõtulepingu rikkumise korral täitma kostja I kohustused 20 päeva jooksul arvates hagejalt sellekohase kirjaliku teate saamisest. Käenduslepingu kohaselt loeti kirjalik teade kätte saaduks, kui see oli postitatud tähitud kirjaga käenduslepingus märgitud kostja II aadressil ning kirja postitamisest on möödunud kaks päeva või on kiri saadetud epostiga käendaja e-posti aadressile (tl 13-14). 13.06.2013 saatis hageja kostjale II käenduslepingus märgitud kostja II e-postiaadressile teatise võlgnevuse tasumise kohta summas 59 498,40 eurot (tl 15-16).
15.Poolte vahel on vaidlus, kas töö vastab lepingutingimustele ja kas nõudesumma on õige.
16.Puudub vaidlus, et kostja I sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuses. Seega oli kostja I tulenevalt VÕS §-st 643 ning § 644 lg-test 1 ja 2 kohustatud tööd viivitamatult üle vaatama, töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul hagejat teavitama ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja I oleks mõistliku aja jooksul pärast tööde ülevaatamist hagejale pretensioone töö kvaliteedi osas esitanud ning seda piisavalt täpselt kirjeldanud. Kohus leiab, et kostjad ei või seetõttu tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja vastavad väited on paljasõnalised. Lisaks on hageja poolt tehtud tööde vastavus lepingutingimustele tõendatud hageja ja kostja I juhatuse liikme poolt 11.04.2013 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Nimetatud akti allkirjastamisega on kostja I kinnitanud, et vastuvõetud tööd on valmistatud täielikult vastavuses joonise nõuetega, tellijal ei ole ülalnimetatud toodangu osas märkusi ja tööde maht on teostatud täielikult (tl 10-11, 60-61). Aktis märgitu on kooskõlas töövõtulepingu nr 211/2012 punktiga 5.2, mille kohaselt valmistatud toodangu kvaliteeti kontrollis tellija selle üleandmisel-vastuvõtmisel, mis fikseeriti poolte esindajate allkirjastatud kahepoolses aktis (tl 6, 58). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 ja töövõtulepingu nr 211/2012 punktist 4.2 muutus 11.04.2013 arve nr 158 sissenõutavaks alates 12.05.2013. Puudub vaidlus, et kostja I on hagejale kokku tasunud 67 532,95 eurot (tl 109, 124). Hageja selgituste kohaselt tellis kostja I 11.04.2013 hagejalt lisatöö (metallist telgede valmistamine), mida senine töövõtuleping ei hõlmanud ja mille kohta väljastas hageja samal päeval kostjale I arve nr 159 summas 334,80 eurot (tl 123). Nimetatud arve on kostja I juhatuse liige, so kostja II allkirjastanud. Kostjad ei ole lisatööde tellimisele ega arvele nr 159 vastuväiteid esitanud. Hageja selgituste ja raamatupidamise tõendi kohaselt arvestas hageja kostja I poolt 10.07.2013 tehtud maksesoorituse summas 5 500 eurot osaliselt, so 334,80 euro ulatuses tehtuks lisatööde ehk arve nr 159 katteks ja ülejäänud 5 165,20 eurot arve nr 158 katteks (tl 124). Seega arve nr 158 katteks on kostja I tasunud 67 198,15 eurot, so 67 532,95-334,80. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et kostjal I on arvest nr 158 tasumata 15 332,85 eurot, so 82 53167 198,15. Hageja on hagiavalduse taotlustes ja kohtuistungil palunud kostjatelt välja mõista põhinõude 15 333,50 eurot. Hagiavalduse tekstis ja kohtuistungil on hageja märkinud, et kostjal on hagi esitamise seisuga tasumata põhinõue 15 332,82 eurot. Hageja poolt 20.03.2014 esitatud kohtukõne seisukohtades on hageja märkinud, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt põhivõla summas 15 332,82 euro tasumist. Seega on hageja taotlused ja sisulised seisukohad põhinõude summa osas vastuolus. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal I on arvest nr 158 tasumata 15 332,85 eurot ning hageja on hagiavalduse taotlustes palunud välja mõista põhinõude 15 333,05 eurot ega ole põhinõuet üheselt mõistetavalt vähendanud, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 15 332,85 eurot. Käenduslepingu alusel vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I põhinõude tasumise eest.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2-13-42166 Arvestades kostja I poolt arve nr 158 osalisi tasumisi, on hageja arvestanud arve nr 158 tasumisega viivitamise eest viivist alates 12.05.2013 kuni 10.09.2013 summas 1 045,01 eurot (tl 177). Kostjad ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja I olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest. Käenduslepingu alusel vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I viivise tasumise eest.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 15 332,85 eurot ja viivise 1 045,01 eurot. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.