OÜ Densel Baltic hagi OÜ Laudon-S ja VT vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
16 377,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Laudon-S ja VT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Densel Baltic (registrikood: 10668331; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): OÜ Laudon-S (registrikood: 10159380; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja VT Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Tallinn)
II):
Kohtuistungi toimumise aeg
24.03.2015.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Mihhail Poljantšikov, hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts, kostja I tehinguline esindaja ja kostja II VT
VT
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsus jätta muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu solidaarselt kostjate kanda.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-42166
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Densel Baltic (hageja) esitas 11.09.2013.a hagi OÜ Laudon-S (kostja I) ja VT (kostja II) vastu, paludes välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõla 15 333,05 eurot ja viivise 1045,01 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 16.01.2013.a töövõtulepingu nr 211/2012, mille alusel hageja kohustus valmistama kostja I etteantud joonistele vastavaid metalltooteid (silindrid, kronsteinid) ja kostja I kohustus töö eest hagejale tasuma 82 531 eurot. Hageja andis valmis töö kostjale I üle 11.04.2013.a, mille kohta pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti. Töövõtulepingu p 4.2 kohaselt tuli raha tehtud töö eest üle kanda töövõtja arvelduskontole 30 päeva jooksul pärast akti allkirjastamist. Hageja väljastas kostjale I võlgnetava tasu kohta 11.04.2013.a arve nr 158. Kostja I on töö eest hagejale tasunud 67 198,15 eurot. Kostja I võlgneb hagejale tasu 15 332,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I juhatuse liige kostja II 16.04.2013.a käenduslepingu, mille alusel kostja II võttis endale hageja ees kohustuse täita solidaarselt kostjaga I rahalised kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel 16.01.2013.a töövõtulepingust. Käenduslepingu p 2.2 järgi kohustus kostja II täitma kostja I kohustused 20 päeva jooksul võlausaldajalt sellekohase kirjaliku teate saamisest. Hageja saatis kostja II 13.06.2013.a teatise, mh ka tähitud kirjaga, milles teatas, et kostja I on käendusega tagatud töövõtulepingut rikkunud ja palus kanda võlgnetav 59 498,40 eurot hageja arvelduskontole 20 päeva jooksul. Kogu võlgnetavat tasu ei ole hagejale ikka veel makstud.
Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt ei vasta hageja teostatud tööd lepingutingimustele. Nõude suurus on ebaõige, sest kostja I on hagejale tasunud kokku 67 532,95 eurot. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 21.04.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhinõude 15 332,85 euro ja viivise 1045,01 eurot ning jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Puudub vaidlus, et 16.01.2013.a sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu nr 211/2012, mille alusel kohustus hageja valmistama kostja I tellimusel ja tema etteantud joonistele vastavaid metalltooteid ning kostja I kohustus hagejale töö eest tasuma 82 531 eurot. Töövõtulepingu nr 211/2012 punkti 4.2 kohaselt tuli raha tehtud töö eest üle kanda hageja arveldusarvele 30 päeva jooksul pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist (tl 5-7, 57-59). Töövõtulepingu lisa nr 1 järgi oli tellimuse täitmise tähtpäev 12.04.2013.a (tl 8-9).
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-42166 11.04.2013.a allkirjastasid hageja ja kostja I tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 10-11, 6061). 11.04.2013.a väljastas hageja kostjale I arve nr 158 summas 59 498,40 eurot (tl 12). 16.04.2013.a sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel võttis kostja II endale hageja ees kohustuse täita solidaarselt kostjaga I viimase rahalised kohustused, mis tulenesid hageja ja kostja I vahel 16.01.2013.a sõlmitud töövõtulepingust nr 211/2012. Kostja II vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 59 498,40 eurot. Käenduslepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus kostja II käendajana töövõtulepingu rikkumise korral täitma kostja I kohustused 20 päeva jooksul arvates hagejalt sellekohase kirjaliku teate saamisest. Käenduslepingu kohaselt loeti kirjalik teade kätte saaduks, kui see oli postitatud tähitud kirjaga käenduslepingus märgitud kostja II aadressil ning kirja postitamisest on möödunud kaks päeva või on kiri saadetud e-postiga käendaja e-posti aadressile (tl 13-14). 13.06.2013.a saatis hageja kostjale II käenduslepingus märgitud kostja II e-postiaadressile teatise võlgnevuse tasumise kohta summas 59 498,40 eurot (tl 15-16). Kostja I sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuses. Kostja I on hagejale kokku tasunud 67 532,95 eurot (tl 109, 124). Kostja I oli tulenevalt VÕS §-st 643 ning § 644 lg-test 1 ja 2 kohustatud tööd viivitamatult üle vaatama, töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul hagejat teavitama ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja I oleks mõistliku aja jooksul pärast tööde ülevaatamist hagejale pretensioone töö kvaliteedi osas esitanud ning seda piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostjad ei või seetõttu tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja vastavad väited on paljasõnalised. Lisaks on hageja poolt tehtud tööde vastavus lepingutingimustele tõendatud hageja ja kostja I juhatuse liikme poolt 11.04.2013.a allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akti allkirjastamisega on kostja I kinnitanud, et vastu võetud tööd on valmistatud täielikult vastavuses joonise nõuetega, tellijal ei ole ülal nimetatud toodangu osas märkusi ja tööde maht on teostatud täielikult (tl 10-11, 60-61). Aktis märgitu on kooskõlas töövõtulepingu nr 211/2012 punktiga 5.2, mille kohaselt valmistatud toodangu kvaliteeti kontrollis tellija selle üleandmisel-vastuvõtmisel, mis fikseeriti poolte esindajate allkirjastatud kahepoolses aktis (tl 6, 58). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 ja töövõtulepingu nr 211/2012 punktist 4.2 muutus 11.04.2013.a arves nr 158 kajastatud nõue sissenõutavaks alates 12.05.2013.a. Hageja selgituste kohaselt tellis kostja I 11.04.2013.a hagejalt lisatöö (metallist telgede valmistamine), mida senine töövõtuleping ei hõlmanud ja mille kohta väljastas hageja samal päeval kostjale I arve nr 159 summas 334,80 eurot (tl 123). Nimetatud arve on kostja I juhatuse liige, s.o kostja II allkirjastanud. Kostjad ei ole lisatööde tellimisele ega arvele nr 159 vastuväiteid esitanud. Hageja selgituste ja raamatupidamise tõendi kohaselt arvestas hageja kostja I poolt 10.07.2013.a tehtud maksesoorituse summas 5500 eurot osaliselt, s.o 334,80 euro ulatuses tehtuks lisatööde ehk arve nr 159 katteks ja ülejäänud 5165,20 eurot arve nr 158 katteks (tl 124). Seega arve nr 158 katteks on kostja I tasunud 67 198,15 eurot = 67 532,95 – 334,80. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal I on arvest nr 158 tasumata 15 332,85 eurot = 82 531 – 67 198,15. Hagiavalduse tekstis, kohtuistungil ja kohtukõne teesides on hageja märkinud, et kostjal on hagi esitamise seisuga tasumata põhinõue 15 332,82 eurot. Kuna kostjal I on arvest nr 158 tasumata 15 332,85 eurot ning hageja on hagiavalduse taotlustes palunud välja mõista põhinõude 15 333,05 eurot ega ole põhinõuet üheselt mõistetavalt vähendanud, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Käenduslepingu alusel vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I põhinõude tasumise eest.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-42166 Arvestades kostja I poolt arve nr 158 osalisi tasumisi, on hageja arvestanud arve nr 158 tasumisega viivitamise eest viivist alates 12.05.2013.a kuni 10.09.2013.a summas 1045,01 eurot (tl 177). Kostjad ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kostja I, olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest. Käenduslepingu alusel vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I viivise tasumise eest. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 tuleb hageja menetluskulud jätta 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata, või saadetakse asi lahendamiseks tagasi maakohtule. Maakohtu seisukoht, justkui ei oleks kostja I teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest, on ebaõige. Tegemata olid keevitused. Kostja I teavitas hagejat korduvalt. Eeltoodut saab kinnitada tunnistaja AH, kelle ülekuulamist kostjad taotlevad. Maakohus ei ole töö lepingutingimustele mittevastavust hinnanud ega arvestanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta VÕS § 645 lg 1 punktis 2 sätestatu, mille kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Jääb arusaamatuks, mis alusel on maakohus rahuldanud viivisenõude. Viivise nõue on alusetu ja tõendamata. Sõltumata põhinõude olemasolust, on viivise nõue ebamõistlik, põhjendamata ja vastuolus kohtupraktika ja hea usu põhimõttega ning kuuluks kohtu poolt vähendamisele mõistliku suuruseni. Maakohus oleks pidanud 20.03.2014.a kohtuistungi edasi lükkama ja andma kostjatele võimaluse oma vastuväidete tõendamiseks, sest kostjad puudusid istungilt kostja II haiguse tõttu, mille kohta dokumendid on kohtule esitatud.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus leidis õigesti, et kuna kostja I allkirjastas tööde vastuvõtmise akti, läks töö lepingutingimustele mittevastavuse osas tõendamiskoormis kostjatele üle. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames ei ole kostjad kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis viitaksid sellele ja mille alusel saaks kohus järeldada, et töö lepingutingimustele ei vastanud. Kostjad olid käesoleva menetluse raames hagile vastu vaidlemisel väga napid.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-42166 Kostjad esitasid hagile 03.10.2013.a vastuse (t I kd lk 48), milles märkisid lakooniliselt, et nad hagi ei tunnista. 10.10.2013.a esitasid kostjad täiendava vastuse hagile (t I kd lk 107), milles nad kordasid, et ei tunnista hagi ning lisasid kaks lauset, et tööd ei vastanud lepingutingimustele, ning et hageja nõude summa on vale. Lisaks refereeritud seisukohtadele esitas kostja II, kes oli menetluses ka kostja I esindaja kohtule korduvalt, kolme kohtuistungi osas istungi edasilükkamise taotlusi, kuid midagi täiendavat sisulist ta kohtule ei avaldanud. Seega ei toonud kostjad kohtu ette mitte ühtegi asjaolu ega esitanud mitte ühtegi taotlust. Kostjad ei esitanud ka maakohtu menetluses viivise vähendamise taotlust ega asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud viivise vähendamist kaaluda.
8.Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et kostjate hinnangul on maakohtu otsus vale, sest kostjad soovisid maakohtu istungil esitada kohtule oma väited ning väiteid tõendavad tõendid, kuid maakohus lõpetas asja arutamise ilma, et kostjad oleksid kohtuistungile ilmunud. Ringkonnakohus märgib, et kostjatel tuleb need väited, millele kostjad tugineda soovivad, tuua kohtu ette mitte kohtuistungil, vaid kohtu poolt hagile vastamiseks määratud tähtaja jooksul. Ka tõendid tuleb kohtule esitada esimesel võimalusel, st siis, kui selgub, et hageja vaidleb kostjate väidetele vastu, ning et kostjatel on sellest tulenevalt vaja oma väiteid tõendada. Menetluslikke kohustusi selgitas kohus kostjatele hagi menetlusse võtmise määruses. Kuna kostjad ei esitanud ei enne kohtuistungit ega ka kohtuistungite vahepeal mitte ühtegi asjaolu ega tõendit, ei saa see, et kostjad kohtuistungile ei ilmunud, sõltumata sellest, kas kohus oleks pidanud asja arutamise edasi lükkama või mitte, olla alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolud ja tõendid tuleb esitada mitte kohtuistungil vaid kohtu poolt määratud, antud juhul hagi menetlusse võtmise määruses ette nähtud, tähtaja jooksul. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et see, et maakohus lõpetas asja arutamise ilma, et kostjad oleksid osalenud ühelgi kolmest kohtuistungist, oleks olnud õigusvastane. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kuigi kostjad väitsid apellatsioonkaebuses, et nad soovisid maakohtus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel oleks kohus saanud tuvastada, et hageja poolt sooritatud töö ei vastanud lepingutingimustele, ning et nad ei saanud seda teha põhjusel, et kostja II kes oli ühtlasi ka kostja I esindaja, väitis, et ta oli kõikide istungite ajal raskesti haige, ei saa see väide tingida maakohtu otsuse tühistamist, sest need asjaolud ja tõendid, mida apellandid ei saanud maakohtus maakohtupoolse olulise menetlusnormi rikkumise tõttu esitada, tuleb esitada apellatsioonkaebuses. Vastasel juhul kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel. Nii on see ka käesoleval juhul. Maakohus tuvastas, et kostja I võttis tööd vastu, ning et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks vastupidist järeldada. Kostjad ei toonud apellatsioonkaebuses kohtu ette mitte ühtegi asjaolu, sh ka mitte seda, millele nende hinnangul pidi töö vastama ning millele töö nende väidete kohaselt ei vastanud. Tunnistaja ülekuulamise taotlust ei saanud ringkonnakohus rahuldada põhjusel, et seda ei esitatud maakohtus.
9.Õige on apellantide väide, et maakohus pidi hindama töö lepingutingimustele vastavust. Maakohus tegigi seda. Maakohus lähtus selle asjaolu hindamisel õigesti sellest, et hageja esitas töö lepingutingimustele vastavuse tõendamiseks aktid ning sellest, et kostjad ei ole vastupidise järelduse tegemiseks toonud kohtu ette mitte ühtegi asjaolu ega esitanud mitte ühtegi tõendit.
10.Maakohus rahuldas õigesti viivisenõude. Viivise vähendamiseks ei olnud alust. Kostjad maakohtu menetluses viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Samuti ei toonud nad kohtu ette asjaolusid, mis oleksid võimaldanud viivist vähendada.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-42166 Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata vähem kui ühe euro osas, leiab ringkonnakohus, et kõikide maakohtu menetluskulude kostjate kanda jätmine on õiguspärane. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse enne, kui jõustus kehtiv menetluskulude kindlaksmääramist puudutab regulatsioon. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni rakendamisega seonduvat selgitas Riigikohus otsuses nr 3-2-1-147-14 p-s 22. Ringkonnakohus leiab, et sellest tuleb lähtuda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.