Kohtulahend

menetluskulud XXXAS-i kanda. Kohtulahendid jõustusid 18.02.2014. Hageja esitas 07.03.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 639,11 eurot. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 798,89 eurot, millest 80% moodustab 639,11 eurot. Kostjad esitasid 04.03.2014 menetluskulude nimekirja, milles paluvad määrata kindlaks menetlusosaliste poolt tsiviilasjas nr 2-12-4946 hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus. Kostjate menetluskulud on õigusabikulud 2064,40 eurot koos käibemaksuga. Kostjad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi nõuda. Kostjate esindaja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte 24.03.2014, kuid kohtu määratud tähtajal vastuväiteid ei esitanud. Hageja ei ole kostjate menetluskulude suurusega nõus ning leiab, et need on ülepaisutatud ja koos avaldusega esitatud arvetes väljatoodud summaarne ajaline kulu (15 tundi ja 40 minutit) ei ole vastavuses vaidluse objektiks oleva asja keerukusega ja seisukohtade sisulise poolega. Hageja vastuväited toimingute osas on käsitletud kohtumääruse põhjendavas osas konkreetse toimingu juures. Hageja leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab pidada kostjate esindaja ajalist kulu kokku 8 tundi ja 40 minutit (520 minutit) ehk kostjate menetluskulud on põhjendatud summas 1144 eurot (koos käibemaksuga). Sellest summast on kostjatel hageja vastu nõue summas 228,80 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 176 lg 2 kohaselt juhul, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on esitatud kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 176 lg 2 ning vastavad TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 798,89 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas makstud 01.02.2012 riigilõivu 798,89 eurot (kd I lk 25). Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt Harju Maakohtu 13.03.2013 otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele 80% ulatuses, mis on 639,11 eurot. Kostjate menetluskulud Avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks õigusabikulud. Kostjate lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 15 tundi 40 minutit. Advokaadibüroo Heta tunnihind ilma käibemaksuta

on 100 eurot ja Advokaadibüroo Paas & Partnerid tunnihind 110 eurot. Kohtu hinnangul on tunnihind mõistlik. Kokku on kostjad kandnud menetluskulusid summas 2064,40 eurot koos käibemaksuga. Õigusabikulude tõendamiseks on kostjad lisanud õigusabi arved koos tööajaarvestusega. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikuga leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvelt 26-8-2012 nähtub, et esindajal on 31.08.2012 nõupidamisele klientidega kulunud 1 tund. Hageja esitas vastuväite, et menetluse käigus esindaja vahetamine on kostjate endi kanda jääv risk, mistõttu selle tagajärjel tekkiv ajaline ja rahaline kulu, eelkõige, et uue esindajaga esinduse tingimusi kokku leppida, uut esindajat asjaga kurssi viia ja uut menetluse jätkamise strateegiat valida, ei saa menetluse kui terviku kontekstis põhjendatud olla ning sellise rahalise kulu teise menetluse poole poolt kandmine ei ole põhjendatud. Nimelt juhul, kui esindajana jätkaks advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas esindaja, siis nimetatud nõupidamise vajadust ilmselgelt ei tekiks. Kohus nõustub hageja põhjendustega, et nimetatud toimingule kulunud aeg 1 tund ei ole põhjendatud. Esindatavatel on õigus esindajat vahetada, kuid esindaja vahetusest tulenevad lisakulud, mida esindajat vahetades ei tekiks, ei ole põhjendatud välja mõista vastaspoolelt. Arvelt 12-9-2012 nähtub, et 14.09.2012 kulus nõupidamisele ja taotluse koostamisele 3 tundi ja 20 minutit ning 20.09.2012 ettevalmistusele ja esindusele kohtus 2 tundi, kokku 5 tundi ja 20 minutit. Hageja esitas vastuväite, et taotlus on 5-l lehel, millest sisuline osa on ainult 3-l lehel 1,5 reavahega ja selle koostamiseks märgitud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Seisukoha ja taotluste ettevalmistamiseks - kostjatega läbirääkimiseks, XXX OÜ-le e-posti teel järelpärimise tegemiseks (kusjuures päringus kasutati hageja poolt esitatud kalkulatsiooni alusena ja ise ei pidanud kostjate esindaja midagi koostama) on hageja hinnangul põhjendatud aeg 1 tund 30 minutit. Istung kestis 20 minutit ning arvestades sellega, et 20.09.2012.a istungiks ei ole materjalide maht võrreldes 14.09.2012 seisukohtade koostamise seisuga suurenenud ega uusi asjaolusid ja/või vastuväiteid juurde tekkinud, siis ajaline kulu mahus 1 tund ja 40 minutit toimikuga tutvumiseks on ilmselgelt palju. Hageja hinnangul on nimetatud arve alusel põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi ja 30 minutit. Kohus hagejaga ei nõustu ja peab nimetatud arvel märgitud toimingutele kulunud aega põhjendatuks. 14.09.2012 tegevused hõlmavad lisaks menetlusdokumendi koostamisele mitut toimingut, sh suhtlemist kliendiga ja järelpärimise tegemist. Ka juhul, kui päringus kasutati hageja poolt esitatud kalkulatsiooni alusena, võtab päringu vormistamine, saatmine ja saadud vastuse analüüs aega. Istung kestis tõepoolest 20 minutit, kuid istungi ettevalmistust ja kliendiga suhtlemist peab kohus põhjendatuks ja kohtu hinnangul ei ole selleks kulunud aeg 1 tund ja 40 minutit ülepaisutatud. Arvelt 2-1-2013 nähtub, et 25.10.2012 määrusega tutvumisele, täiendavale vastuväitele ja ekspertiisitaotluse koostamisele, hageja seisukohaga tutvumisele, kohtuistungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele on kulunud aega 4 tundi ja 20 minutit. Kostjate 14.01.2013.a seisukoht on 4-l lehel, selle sisuline osa 2-l lehel ning reavahetus 1,5. Hageja arvates on selline kulu ülepaisutatud ning ta peab 14.01.2013.a seisukoha koostamise põhjendatuks ajamahuks 1 tund. Istung kestis 1 tund. Istungiks ettevalmistamiseks põhjendatud ajaks saab pidada üksnes 1 tund aega, kuna toimiku dokumentide maht ei ole suur ega ole see oluliselt suurenenud alates 20.09.2012.a istungist. Hageja leiab, et nimetatud arvel kajastatud toimingute põhjendatud ajakulu on 3 tundi ja 40 minutit. Kohus on samal seisukohal, et arvel 2-1-2013 kajastatud tehingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab 30.10.2012 toimingule kulunud aega, kuna 25.10.2012 määrusest (kolmanda isiku kaasamiseks) ei tulenenud kostjatele kohustusi ja 09.01.2013 toimingule kulunud aega, kuna täiendav vastuväide ei ole õiguslikult keerukas ega sisult mahukas. Kokku vähendab kohus nimetatud toimingutele kulunud aega 40 minutit. Arvelt 1-5-2013 nähtub, et XXXOÜ apellatsioonikaebusega tutvumisele ja XXXAS

vastuapellatsioonikaebusega tutvumisele on kulunud 2 tundi ja 30 minutit. Hageja on seisukohal, et kostjate apellatsioonmenetluse kulude kandmise korda Tallinna ringkonnakohus ei määranud ning kostjad saavad nõuda ainult need menetluskulud, mis on määratud Harju Maakohtu otsusega ja kantud Harju Maakohtu menetluses. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohus on määranud ka kostjate menetluskulude kandmise korda, siis leiab hageja, et kostjate nõue hageja vastu saab olla põhjendatud üksnes osas, mis puudutab vastuapellatsioonkaebusele vastamisega seoses kantud kulu. Apellatsioonkaebusega seotud kulu kannab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kolmas isik. Hageja peab vastuapellatsioonkaebusele vastamisega kulu põhjendatuks üksnes 1 tunni ulatuses, kuna mahuliselt on dokument ainult 4-lehel, millest sisuline pool on 2-l lehel ja reavahe 1,5 ning selles on üksnes refereeritud kostjate varasemad seisukohad. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad saavad nõuda ainult I astme kulusid. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on vastuapellatsiooni menetlemisega seotud kulud jäetud hageja kanda, mis tähendab, et kui kostjatel on seoses vastuapellatsiooniga tekkinud esindaja kulu, siis saab ta taotleda selle hüvitamist isikult, kelle kanda need jäeti. Kohus tutvunud vastuapellatsioonikaebuse dokumentidega, nõustub hageja põhjendustega koostatud dokumendi sisulisele osale ning vähendab toimingule kulunud aega 1 tunni võrra. Kuivõrd apellatsioonikaebusega seotud kulud jäid tulenevalt II astme kohtuotsusest kolmanda isiku kanda, siis ei ole põhjendatud sellega seotud kulude väljamõistmine hagejalt, mistõttu kohus vähendab toimingule kulunud aega 30 minuti võrra. Kokku vähendab kohus arvelt 1-5-2013 kajastatud toimingutele kulunud aega 1 tunni ja 30 minuti võrra. Arvelt 1-5-2013 nähtub, et menetluskulude nimekirja koostamisele ja komplekteerimisele on esindajal kulunud 1 tund. Hageja esitas vastuväite, et arvete esitamine on lahutamatu osa osutavast teenusest, mistõttu on selle kulu arvestatud töö hinna sisse. Arveid esitatakse tehtava töö järel, mistõttu tuleb eeldada, et kõik esitatud arved peavad kostjatel ja nende esindajal olemas olema ning eraldi ei pea neid koostama. Arvete koostamine ei saa olla käsitletav menetluskuluna TsMS-i mõttes. Kulu 1 tund ei saa olla põhjendatud ka arvete kaaskirja koostamiseks, kuna tegemist on tehnilise dokumendiga. Kostjate esindajal on selleks ilmselgelt kirjapõhi olemas. Kulu on kantud peale asja menetluse lõppu. Kohus nõustub hagejaga, et arved on raamatupidamislikult vajalikud, mistõttu ei ole nende koostamine seotud õigusabi teenuse osutamisega. Kaaskirja koostamisega seotud põhjendatud aeg on kohtu hinnangul 10 minutit. Kohus vähendab toimingule kulunud aega 50 minuti võrra. Kohus leiab, et ülejäänud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud arvestades asja keerukust ja koostatud menetlusdokumentide mahtu. Taotluse kohaselt olid kostjate I astme menetluskulud kokku summas 1602,40 eurot. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus toimingutele kulunud aega I astmes kokku 1 tunni ja 40 minuti võrra summas koos käibemaksuga 219,84 eurot. Arvestades Harju Maakohtu 13.03.2013 otsusest tulenevat menetluskulude jaotust (hageja kannab 20% ulatuses), on hagejalt esimeses astmes väljamõistetavad menetluskulud 276,52 eurot (1602,40-219,84*20%). Taotluse kohaselt olid kostjate II astme menetluskulud kokku summas 462 eurot. Kohus vähendas toimingutele kulunud aega II astmes 2 tunni ja 20 minuti võrra (1h 30m+50 min) summas koos käibemaksuga 307,92 eurot. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2014 menetluskulude jaotust, millest tulenevalt hageja kannab kõik vastuapellatsioonikaebusega seotud kulud, on hagejalt teises astmes väljamõistetavad kulud 154,08 eurot (462-307,92) Kokku on hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 430,60 eurot (276,52+154,08). Lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärast, milleks on tsiviilasja hinnaga 7369,78

eurot puhul 4470 eurot. Tasaarvestus TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 208,51 (639,11-430,60) eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.