Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

taastusremondi eest kokku 115 312 krooni/ 7369,78 eurot vastavalt XXX OÜ poolt teostatud remonttöödele. Omavastutus summas 10000 krooni jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja saatis kostjale võlgnevuse tasumiseks tagasinõudekirju, kuid võlgnik ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja on seisukohal, et kostjad ei taganud oma vara korrasolekut, millega tekitati kahju XXX varale. Kostjate poolt tekitatud kahju hüvitas hageja, kellele läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kahju hüvitamise nõue. Kostja vastuväited Kostjad võtavad õigeks, et vastutavad tekkinud veekahju eest. Kostjad vaidlevad vastu kahju suurusele ja leiavad, et veeavarii taastamise sildi all on kahjustatud korter viidud oluliselt paremasse seisukorda, kui oli enne avariid. Võrreldes kahju tekkimisele eelnenud olukorraga on korter osaliselt tapeeditud, põrandatel on oluliselt kõrgema hinnaklassiga parkett, vannitoa seinad on plaaditud algsest oluliselt kallima plaadiga, magamistuppa on ehitatud garderoob. Kostjad on seisukohal, et nad on kohustatud hüvitama kahju kuid mitte korteri parenduskulud. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik nõustub kostjate seisukohtadega, et korteri remont on tehtud turuhinnast olulisemalt kallimalt ning kostjal ei ole kohustust korteriomanike poolt tehtud kapitaalremonti hüvitada. Lisaks kostjate seisukohtadele leiab kolmas isik, et kostjatel ei ole kahju hüvitamise kohustust tekkinud. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Pooltel ei ole vaidlust, et 09.06.2009.a toimus XXX korteris nr 1 veekahju, mis sai alguse kostjatele kuuluvast korterist nr 3 mullivanni survevooliku purunemisest, et veekahju tagajärjel sai kahjustada korteri nr 1 siseviimistlus, et kannatanu vara oli kindlustatud hageja juures ega selle üle, et hageja hüvitas kannatanule kindlustushüvitise 7369,78 eurot. Pooled vaidlevad kahjusumma suuruse üle. Kolmas isik vaidlustab kahjusumma suuruse ja kahju hüvitamise kohustuse tekkimise. OÜ XXX haldusosakonna juhataja olukorra fikseerimise aktiga 15.06.09 nr XXXon tõendatud, et 09.06.09 umbes kell 01.15 purunes kostjate korteris XXXmullivanni survevoolik, millest tulenevalt toimus veeuputus ja hävis sama elamu korteri 1 korteriomandi siseviimistlus. Hagejale esitatud veekahju kahjuavaldusega XXX17.06.09, olukorra fikseerimise aktiga 15.06.09 nr 4-9/215, korteri XXX vaatlusaktiga s-XXX10.06.09 ja fotodega on tõendatud, et vesi valgus korterisse nr 1 laelampidest, seintelt, vannitoas kogu lae ulatuses ning kahjustada said korteri laed, millel olid veeplekid, seinad, mille värv pundus ja parkettpõrandad, mis olid laigulised ja märgunud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab ka korteri valdamist viisil, et veekahju ei tekiks. Kuivõrd veekahju sai alguse kostjatele kuuluvas korteris asuvast mullivanni survevooliku purunemisest, siis kostjad eelnimetud kohustust täitnud ei ole. Kostjate kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostjad oleksid järginud oma kohustust tagada, et nendele kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg vara omanikule tekkinud. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

Asjaolu, et kostjad soetasid mullivanni kolmandalt isikult, kes on 27.12.07 massaaživanni/aurusauna üleandmisel ja paigaldamisel kinnitanud, et kaup on töökorras, või et veeavarii toimus öisel ajal, ei anna alust kostjate vastutusest vabanemiseks KOS § 11 lg 3 mõttes. Asjaolu, et kostjatele kuulunud korteriomand ja mullivann olid uued, ei oma kahju tekitamise vabandatavuse mõttes samuti mingit tähtsust. Kolmas isik, kes eitab nende poolt müüdud ja paigaldatud kauba praaki, ei ole oma väiteid, et veeavarii tegelikuks tekkepõhjuseks võib pidada veetrassis veesurve olulist suurenemist, tõendanud. Üksnes kolmanda isiku erinevast arvamusest asjas tõendatud veekahju tekke põhjuse kohta, ei piisa KOS § 11 lg 3 kohaldamiseks. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue. 07.09.2009 kirjaga on tõendatud, et kostjatele esitati eeltoodust tulenevalt tagasinõue summas 115 312,00 krooni/ 7369.78 eurot, mida kostjad ei ole täitnud. Kohtule esitatud hinnakalkulatsioonidega on tõendatud, et korteri XXX, Tallinn veekahju tagajärjel tekkinud kahju ulatuse kindlakstegemisel on hageja lähtunud 16.06.2009 ja 26.06.2009 XXX OÜ poolt koostatud hinnakalkulatsioonidest. Hageja selgitustest nähtuvalt pidas hageja kahjukäsitleja arvestades ajahetke ning tööde mahtu, neid kulutusi mõistlikeks ning õigustatuks, kuivõrd nad olid vastavuses sellise aja hetke keskmise turuhinnaga. Hageja ei ole tõendanud antud seisukoha tegelikkusele vastavust. Kostjate esitatud OÜ XXX hinnapakkumises kinnitab OÜ XXX, et ta oleks 2009.a teinud sama korteri remonttöid hinnaga 5894,87 eurot. Kalkulatsioonide võrdlusest nähtuvalt on OÜ XXX kalkulatsioonis arvestatud kõiki töid samas mahus, kuid hinnavahe tekib mõnede materjalide ja tööde odavamast maksumusest, näit. naturaalne parkett ja selle alusmaterjal, uue parketi paigaldamine, mööbli- ja demontaaž jne. Kuna hageja ei ole tõendanud, et XXX OÜ pakkumine oli 2009.aastal vastavuses keskmise turuhinnaga, st puuduvad võrdlevad hinnapakkumised teistelt ehitustöödega tegelevatelt isikutelt ja kostja on tõendanud, et korteri taastamistöid oleks saanud teha oluliselt odavamalt, siis asub kohus seisukohale, et kahju kuulub hüvitamisele vastavalt OÜ XXX pakkumisele summas 5894,87 eurot kui kohustatud isikutele soodsam. Põhjendamatud on kostjate ja kolmanda isiku vastuväited, et XXXkorterile tehti remonttöid vajalikust suuremas ulatuses või et värvitud seintele pandi tapeet ja magamistuba ehitati ümber garderoobiks. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et vähemalt ühes korteri nr 1 seinas on olnud tapeet, sama järeldub vaatlusaktist, milles on märgitud, et „enamik seinu on värvitud“. Seega ei saa järeldada, et kõik seinad olid värvitud. Fotodelt saab järeldada ka garderoobi olemasolu juba veeavarii ajal. Kostjate väiteid, et vannitoas piisanuks plaatide asendamisest põrandalt 30 cm kõrguseni, analoogselt kostjate korteriga, ei pea kohus põhjendatuks, kuna kostjate korteris kattis vesi põrandaid tõustes altpoolt ülespoole, kuid XXXkorteris valgus vesi ülevalt poolt allapoole, rikkudes seinaplaadid laest põrandani, mida tõendavad fotod. Seega ei ole ka Seesam Kindlustuse kahjukäsitleja seisukoht kohane tõend XXXkorteri kahjustuste likvideerimise seisukohalt. Põhjendamatud ja tõendamata on väited korteris 1 kapitaalremondi teostamise kohta. Kuna vesi valgus ülevalt poolt allapoole läbi lae ja mööda seinu, siis kontrolliti remondi käigus põhjendatult, kas vesi on valgunud ka seinaplaatide taga olevasse soojustusmaterjali. Eelnimetatut ei saa pidada kapitaalremondiks. Järelikult ei ole tööde mahtude arvel kahjuhüvitise

vähendamine põhjendatud. Kostjate ja kolmanda isiku etteheited hagejale selles osas, et kostjaid ei kaasatud korteri XXX kahjujuhtumi käsitlemise ning selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamise protsessi on asjakohatud, kuna hagejal kui XXXsõlmitud lepingu osapoolel selline kohustus lepingu ja seaduse järgi puudub. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt summas 5894,87 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, 165 lg-st 3 tuleb menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.