Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2014.a.Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas
Tsiviilasja number
2-13-61886
OÜ XXX hagi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) esindajad Hageja volitatud esindaja: Janec XXX (e-post [email protected]) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja V: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
19.03.2014.a.
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulus XXX seisuga 01. veebruar 2011. a Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinnas XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 1. XXX kuulus seisuga 01. veebruar 2011. a Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinnas XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 2. Tulenevalt asjaolust, et XXX suri 17.08.2013 on antud korteriomandi pärimise teel omandanud XXX ja XXX ning nimetatud korteriomand kuulub XXX ja XXX ühisomandina. XXX kuulus seisuga 01. veebruar 2011. a Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr XXX kantud korteriomandi XXX suurune mõtteline osa, asukohaga Tallinnas XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 3. XXX kuulus seisuga 01. veebruar 2011. a Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr XXX kantud korteriomandi XXX suurune mõtteline osa, asukohaga Tallinnas XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 3. OÜ XXX on OÜ XXX õigusjärglane, kellele Tallinna linn andis oma Elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga muuhulgas hooldada ja majandada XXX Tallinnas asuva elamu. Kostjatega olid hagejal sõlmitud valdavalt suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust. Muuhulgas teostas hageja viidatud elamus ka remonditöid. Hageja poolt perioodil 01. jaanuar 2007. a kuni 31. detsember 2010. a teostatud remonttööd ja remondirahade määramine on kajastatud remondirahade arvestuses ajavahemikul 29.01.2007 kuni 31.12.2010. Remondirahade arvestuses kajastatud tööd sisaldavad alljärgnevaid töid: - kanalitoru survepesu summas 190,00 krooni; - kanalitoru survepesu summas 950,00 krooni; - survepesu, kaameravaatlus summas 1800 krooni; - survepesu, kaameravaatlus summas 400 krooni; - 1 puu mahavõtmine ja teise kärpimine XXX hoovist summas 19800 krooni ja sellele lisanduv käibemaks summas 3960 krooni. Kokku on XXX elamule teostatud remonttöid summas 27100 krooni (1732,00 eurot). Tulenevalt asjaolust, et XXX Tallinn elamul oli ka olemasolevaid remondifondi vahendeid summas 10 410,11 krooni (665,33 eurot), ning täiendavalt kogutud remondifondi vahendeid summas 11007,14 krooni (703,48 eurot), on elamu XXX Tallinn remondifond negatiivne summas 363,19 eurot (1732,00-665,33-703,48=363,19). 31. detsember 2010. a lahkus XXX Tallinn elamu OÜ XXX haldamiselt. Seisuga 31.12.2010. a koostatud elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti keeldusid kostjad allkirjastamast. Hageja palub võlgnevuse summas 363,19 eurot kostjatelt välja mõista lepingulisel alusel. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjad on hageja arvel alusetult rikastunud või lasub neil kahju hüvitamise kohustus. Kuivõrd kostjad on osavõlgnikud, palub hageja kostjatelt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse vastavalt kaasomandi suurusele alljärgnevalt: kostjalt I 73,73 eurot, kostjalt II 70,28 eurot, kostjalt III 70,28 eurot, kostjalt IV 64,10 eurot ja kostjalt V 84,80 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Kostjate vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele vaidlesid kostjad hagile vastu. Ajavahemikus 01. jaanuar 2007 – 31.12.2010 ei teostanud hageja kostjate elukohas aadressil Tallinn, XXX,
remonditöid. Sellel perioodil ei ole hageja poolt või hageja poolt tellitud tööde tulemusena XXX kinnistul ühtegi puud maha võetud. Selle asemel on üks puu hageja poolt tellitud tööde tulemusena võetud lühemaks ja teisel puul kärbitud oksi. Lühemaks võetud puul jäeti alles tüve alumine osa 7,20 m kõrguses, mistõttu ei saa osutatud teenust nimetada puu mahavõtmiseks. Vastavalt Hageja ja Tallinn, XXX asuva elamu esindaja XXX vahel sõlmitud suulisele kokkuleppele pidi hageja organiseerima 2010.a. detsembris XXX krundil ühe puu mahavõtmise ja teise puu okste kärpimise. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja selleks korraldama vähempakkumiskonkursi ning kõige madalamat hinda küsinud pakkuja pakkumise edastama XXX elanikele või selle elamu esindajale XXX. Kokkuleppe kohaselt pidi ühe puu mahavõtmine ja teise puu okste kärpimine toimuma alles peale XXX asuva elamu esindaja kirjaliku nõusoleku andmist kokkulepitud hinnaga teenuse tellimiseks. Seejuures oli XXX elamu esindaja ja hageja vahel sõlmitud kokkulepitud tingimuseks, et ühe puu mahavõtmise ja teise puu okste kärpimise teenuse hind kokku pidi olema väiksem või võrdne hageja käsutuses olnud XXX remondifondi rahalise jäägiga. Tellitava töö hinna sidumine remondifondi rahalise jäägiga oli kostjate jaoks hädavajalik, sest kostjad ei soovinud hagejale võlgu jääda olukorras, kus hageja kõikidest edaspidistest teenustest oli otsustatud loobuda. Remondifondi rahalise jäägiga sobiva teenuse hinna saavutamiseks tuli hageja ja XXX asuva elamu esindaja kokkuleppe kohaselt üks puu maha võtta ja teist puud kärpida üksnes sellises ulatuses, nagu võimaldas XXX elamu remondifondi rahaline jääk. Vaatamata suulisele kokkuleppele XXX asuva elamu esindajaga ei korraldanud hageja tegelikkuses XXX krundil asuva ühe puu mahavõtmiseks ning teise puu okste kärpimiseks sisulist pakkumiskonkurssi ega valinud töö tegijaks kõige odavamat pakkumist. Selle asemel tellis hageja töö hagejaga ühte ettevõtete gruppi kuuluvalt ettevõttelt OÜ XXX, kes küsis teenuse eest põhjendamatult turukeskmisest oluliselt kõrgemat hinda. Vaatamata suulisele kokkuleppele XXX esindajaga ei edastanud hageja pakkumiskonkursi materjale, sh võitnud hinnapakkumist, XXX elamu esindajale XXX ega võtnud XXX elamu esindajalt XXX kirjalikku nõusolekut väljavalitud hinnaga ühe puu mahavõtmise ja teise puu okste kärpimise teenuse tellimiseks. Kostjate poolt esitatud väidet kirjaliku nõusoleku puudumise kohta tõestab muuhulgas asjaolu, et hageja ei ole kohtule esitatud dokumentide hulgas esitanud hinnapakkumist, kus oleks XXX elamu esindaja allkiri ning hageja pole kohtule esitanud ka dokumenti, kus XXX elamu esindaja annab oma allkirjastatud nõusoleku ühe puu mahavõtmise ja teise puu okste kärpimise teenuse tellimiseks hageja poolt välja pakutud hinnaga. Vaatamata suulisele kokkuleppele XXX esindajaga lubas hageja teenuse tegelikul teostajal ühe puu lühemaks võtmise ning teise puu okste kärpimise teenust alustada ajal, mil XXX elamu esindajale ei olnud tööde hinda isegi mitte ligikaudselt teatatud. XXX elamu esindaja XXX sellekohase suulise märkuse peale vastas hageja esindaja XXX isikus, et puude kärpimine toimub vastavalt suuliselt kokkulepitule ning muretsemiseks pole mingit põhjust, sest hind ei ületa XXX elamu remondifondi rahalist jääki. Tegelikult ei teinud nimetatud töid siiski mitte OÜ XXX. Nimetatud töid teostas hoopis XXX OÜ, kellelt OÜ XXX teenuse omakorda tellis. Seejuures ei lähe OÜ XXX poolt nimetatud teenuste eest küsitud hind kokku töid teostanud ettevõtte poolt küsitud hinnaga. OÜ XXX küsis teenuse eest 5000 krooni, millele lisandub käibemaks 1000, rohkem, kui teenus tegelikult maksma läks. 5000 krooni moodustab töö tegelikust hinnast, st 14800-st kroonist 33,78%. Seega soovis OÜ XXX vahendustasu 33,78%. Sellise kõrge määraga vahendustasu võtmine OÜ XXX poolt on täiesti põhjendamatu, sest OÜ XXX poolsed tegelikud kulutused eelpoolnimetatud teenustega seoses puudusid täielikult. Väga oluline on ka asjaolu, et juhul kui hageja oleks pidanud kinni XXX elamu esindajaga sõlmitud kokkuleppest, oleks hageja pidanud tellima töö odavamalt teenusepakkujalt otse. See tähendab, et hageja oleks pidanud tellima teenuse otse XXX OÜ-st, saades teenuse hinnaga 14800 krooni, millele lisandub käibemaks 2960 krooni.
Pole põhjust oletada, et hagejal puudus info XXX OÜ poolt pakutavate teenuste ja nende teenuste hindade kohta. Vastava info kättesaadavusele viitab muuhulgas asjaolu, et hagejaga ühte ettevõtete gruppi kuuluval ettevõttel OÜ-l XXX oli nimetatud info olemas, sest vastasel juhul poleks OÜ XXX teadnud teenust XXX OÜ-st tellida. Hageja teine kokkuleppele kohane tegutsemisvõimalus olnuks tellida töö läbi OÜ XXX ettevõttest XXX OÜ, kuid seda ilma OÜ XXX poolse vahendustasuta. Hageja soovis hagejaga ühte ettevõtete gruppi kuuluval ettevõttel XXX asuva elamu elanike arvel põhjendamatult rikastuda. Liites remondifondi algjäägile kostjate poolt täiendavalt makstud summad ja lahutades sealt maha hooldustöödele hageja poolt põhjendatult kulutatud raha, on XXX asuva elamu remondifondi jääk seisuga 31.12.2010. a. 317,25 krooni (10410,11 + 11007,14 – 21100,00 = 317,25). See tähendab, et mitte kostjad ei ole võlgu hagejale, vaid hageja on võlgu kostjatele 317 krooni ja 25 senti ehk 20 eurot ja 28 senti. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuistung 19.03.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud nõude juurde ja selgitas, et tema nõue tuleneb detsembris 2010.a. XXX Tallinnas hageja poolt ühe puu mahavõtmise ja teise puu kärpimise teenuse osutamisest. Kostjad jäid kirjalike vastuväidete juurde ja leidsid, et hageja on kostjatele võlgu. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostjad on elamus XXX Tallinnas asuvate korteriomandite omanikud. Vaidlus puudub ka selles, et hageja osutas EES § 15 lg 1 ja § 15 2 lg 1 alusel antud elamu haldamise ja hooldamise teenust kuni veebruarini 2011.a., mil antud elamu lahkus hageja haldamiselt pärast korteriühistu moodustamist. Seega oli poolte vahel suuline lepinguline suhe, mille alusel osutas ja vahendas hageja kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust ning teostas remonditöid elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvel ja kasutas remondiks ka omavahendeid, mille eest määras haldus- ja hooldusteenuste eest esitatavatel arvetel haldus- ja hooldustasus sisalduvad nn remondifondi tasutavad summad. Vaidlus puudub ka selles, et antud elamul oli remondifondi tasutud perioodil 29.01.2007.a. kuni 31.12.2010.a. 11 007,14 krooni (703,48 eurot) ja seisuga 29.01.2007.a. oli remondifondi algsaldo 10 419,11 krooni (665,33 eurot), seega kokku 21 426,25 krooni. Hageja teostas vaidlusalusel perioodil kanalitoru survepesu ja kaameravaatluse kokku summas 3 340 krooni (213,46 eurot). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on põhjendatult teostanud ühe puu mahavõtmise ja teise puu okste kärpimise XXX Tallinnas hoovis detsembris 2010.a. summas 23 760 krooni (1518,54 eurot), millest tuleneb kostjate poolt tasutud remondifondi puudujääk summas 363,19 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud 05.12.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-134-05, et kohus hindab, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus rajab otsuse hageja esitatud asjaoludele, andes asjas tuvastatud asjaoludele ise õigusliku hinnangu. Seega kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Sama põhimõtet on Riigikohtu tsiviilkolleegium korranud ka nt 25.04.2002.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-02 ja 07.04.2003.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-03. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja nõue kostjate vastu ei ole põhjendatud. Vaidlus puudub selles, et kostjatel oli hagejale pooltevahelisest haldus- ja hooldusteenuse lepingust tulenevalt remondifondi ettemaks 2010.a. üle 20 000 krooni ja et elamu XXX Tallinnas elanikud avaldasid soovi hagejaga 01.12.2010.a. haldus- ja hooldusteenuse lepingu lõpetamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on ühe puu mahavõtmise ja teise okste kärpimise töid tellinud hageja märgitud asjaoludel ja kas hageja on nimetatud tööd teostanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hageja väidetud puu mahavõtmist. Kostjate esitatud fotoga on tõendatud, et puu maha võetud ei ole. Kostjate seletuse järgi on antud puu 7,2 meetri kõrguselt lõigatud. Kostjate seletuse ja tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et kostjad tellisid puu mahavõtmise, kuid hageja seda tööd nõuetekohaselt teostanud ei ole. Hageja seletus selle kohta, et puud ei olnudki võimalik maha võtta, kuna see oli nii jäme, ei ole eluliselt usutav. Seega ei ole hageja teostanud nõuetekohaselt teenust, mida hageja väidab olevat teinud. Lisaks eelnevale leiab kohus, et XXX OÜ 09.12.2010.a. arvega nr 82 on tõendatud, et vaidlusalused tööd teostas antud äriühing 17 760 krooni (1135 eurot) eest. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta ei oleks saanud nimetatud töid tellida otse antud äriühingult. OÜ XXX arvega nr 5684 summas 23 760 krooni (1518,54 eurot) on tõendatud antud arve esitamine hagejale. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja juures oli selline kord, et avariitööd tuleb tellida OÜlt XXX, ei anna alust nõuda kostjatelt täiendava 6000 krooni (383,47 eurot) tasumist OÜ XXX arve alusel. Hageja ei ole esile toonud, milline oli antud äriühingu poolt osutatud teenuse sisu, mille eest kostjad peaksid hagejale tasuma täiendavalt 33%, võrreldes XXX OÜ arvega. Teenuse osutamisega seonduvate asjaolude tõendamise kohustus lasub hagejal kui nõude esitajal. Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et kostjatele tutvustati hinnapakkumisi ja kostjad väidetavalt nõustusid odavaima hinnapakkumisega, on ümber lükatud tunnistaja XXX ja kostjate seletuste ning XXX 23.11.2010.a. avaldusega, mille kohaselt palub XXX elamu XXX remondifondi rahast maha arvestada puu mahavõtmine. Antud avaldusega on kostja väljendanud selget tahet puu mahavõtmiseks ning selle eest maksmisele kuuluva tasu mahaarvestamist remondifondi ettemaksust. Nimetatud avaldusest ei nähtu, et kostja oleks andnud nõusoleku tasuda rohkem, kui remondifondis vahendeid oli. Ka ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjad oleksid nõustunud hinnapakkumisega, mis ületas nendepoolset aastatepikkust ettemaksu hagejale olukorras, kus kostjate huvi oli suunatud sellele, et hagejaga lepinguline suhe lõpetada. Ühtegi hinnapakkumist kohtule esitatud ei ole. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Kuivõrd poolte suhte aluseks oli haldus- ja hooldusteenuste osutamise leping, mida hageja ei ole käesoleval juhul nõuetekohaselt täitnud, ei ole alust hagi rahuldamiseks ka VÕS § 1027 ja § 1042 alusel. Arvestades eelnevat tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.