lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-32028/20

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-32028/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3362
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-32028

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-13-32028

Tsiviilasja number Tsiviilasi

XXXOÜ hagi AS XXXvastu võla nõudes 4 400 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Robert Sarv (Advokaadibüroo esindajad RAAVE, Tartu mnt 50, 10115 Tallinn, e-post [email protected]) Hagihind

Ärakuulamine Ärakuulamisel isikud

Kostja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn, e-post [email protected]) 05.11.2013, 10.12.2013 osalenud Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Robert Sarv Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja lepinguline esindaja Timmo X

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS-ilt XXXpõhinõue 2 400 (kaks tuhat nelisada) eurot ja viivis 2 000 (kaks tuhat) eurot XXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista AS-ilt XXXmenetluskulud 100% ulatuses XXXOÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-32028

1.Hageja ja kostja sõlmisid 17.05.2012 alltöövõtulepingu nr 18-12 (edaspidi alltöövõtuleping) seoses Raadi Keskus Kaubanduskeskuse hoone ja kõigi selle teenindamiseks vajaminevate rajatistega seotud ehitustööde ja teenuste teostamisega aadressil XXX(I kd tl 7-19).
2.08.08.2012 sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu Lisa 1, milles pooled leppisid kokku lisatööde teostamise betoonitöödeks vastavalt juuni 2012.a hinnapakkumisele (I kd tl 69-71).
3.24.09.2012 esitas hageja kostjale arve nr 12109 summas 4 372,50 eurot (I kd tl 21) vastavalt teostatud tööde aktile nr 5 (I kd tl 92). 11.02.2013 esitas hageja arvele nr 12109 kreeditarve nr 13007 summas 865,20 eurot (I kd tl 22).
4.12.02.2013 esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, milles kostja tasaarvestas hageja arvest nr 12109 tuleneva nõude (I kd tl 44) ja tasus kostjale arve nr 12109 eest 1 110 eurot (I kd tl 45).
5.02.07.2013 esitas hageja kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 2 000 eurot, viivised summas 2 000 eurot ja menetluskulud (I kd tl 1-5). Kohus võttis 08.08.2013 määrusega hagi menetlusse ja määras asja lahendamise juhindudes TsMS § 405 lg-st 1 lihtmenetluses (I kd tl 48-49).
6.05.11.2013 toimus menetlusosaliste ärakuulamine (II kd tl 8-11). 19.11.2013 suurendas hageja põhinõuet 2 400 euroni ja jäi esitatud viivisenõude juurde (II kd tl 32-35). 10.12.2013 jätkas kohus 05.11.2013 ärakuulamist ning märkis ärakuulamisel, et kuna põhinõude suurus ületab TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud põhinõude piiri, menetleb kohus asja tavapärases korras. Kohus määras jätkata menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (II kd tl 67-68). 11.12.2013 määrusega määras kohus eelmenetluse lõppemise kuupäevaks 20.01.2014. (II kd tl 75-76). Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2 400 eurot, viivised 2 000 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 635 lg 1.
8.Hageja märgib, et: • kostjal puudub tasaarvestusavalduse esitamise õigus; • töö on hiljemalt 12.02.2013 tasaarvestusavalduse esitamisega vastu võetud; • töös ei esinenud puuduseid, mille eest hageja vastutaks; • betoonpõranda hilisema vajumise põhjustas kostja ebakvaliteetne töö põranda eelneval täitmisel; • kostja ei ole mõistliku aja jooksul esitanud kirjalikult pretensioone tööde kvaliteedi osas, mistõttu ei ole kostjal õigus puudustele tugineda; • leppetrahvinõuet ei ole esitatud õigeaegselt; • kostja ei ole hageja poolt lepingu rikkumist tõendanud; • hagejal ei olnud kohustust esitada betoontööde protokolle ja kohe kui kostja neid hagejalt nõudis, siis hageja need kostjale esitas; • kostja ei ole tõendanud, et talle on kahju tekkinud; • kostja seisukohad on vastuolulised ja kostja ei ole käitunud heas usus.

Kostja vastuväited

2-13-32028

9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: • hagejal ei ole kostja vastu nõuet, kuna kostja on nõude 12.02.2013 esitatud tasaarvestusavaldusega tasaarvestanud ja lisaks on kostja esitanud tasaarvestusavalduse 18.10.2013; • hageja ei ole töid kokkulepitud mahus teostanud ja tööd on kostjale üle andmata; • kostja on mõistliku aja jooksul hagejale puudustest teatanud; • hageja ei ole kostjale üle andnud kogu teostusdokumentatsiooni; • põhinõude suurendamine on ebaselge.
11.Kostja on kohtumenetluse kestel esitanud 18.10.2013 täiendava tasaarvestusavalduse, mille kohaselt on kostjal hageja vastu järgmised nõuded: • leppetrahvinõue summas 11 596,20 eurot lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest; • leppetrahvinõue summas 25 221,74 eurot kohustuste täitmisega viivitamise eest; • tellija poolt ebakvaliteetse töö eest kinni peetud 1 440 eurot, mille tõttu on kostjale tekkinud kahju. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
13.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata

2-13-32028 laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

16.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 17.05.2012 alltöövõtuleping seoses Raadi Keskus Kaubanduskeskuse hoone ja kõigi selle teenindamiseks vajaminevate rajatistega seotud ehitustööde ja teenuste teostamisega aadressil XXX(I kd tl 719). 08.08.2012 sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu Lisa 1, milles pooled leppisid kokku lisatööde teostamise betoonitöödeks vastavalt juuni 2012.a hinnapakkumisele (I kd tl 69-71). 24.09.2012 esitas hageja kostjale arve nr 12109 summas 4 372,50 eurot (I kd tl 21) vastavalt teostatud tööde aktile nr 5 (I kd tl 92). 11.02.2013 esitas hageja kreeditarve nr 13007 arvele nr 12109 summas 865,20 eurot (I kd tl 22). 12.02.2013 esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, milles kostja tasaarvestas hageja arvest nr 12109 tuleneva nõude (I kd tl 44) ja tasus kostjale arve nr 12109 eest 1 110 eurot (I kd tl 45).
17.Poolte vahel on vaidlus, kas tööd on vastuvõetud, kas hageja poolt tehtud tööd vastasid lepingutingimustele ja kas kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõuet.
18.Kostja leiab, et hageja poolt nõude suurendamine on ebaselge. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et arve nr 12109 oli kokku summas 4 375,20 eurot (I kd tl 21), millele hageja on esitanud kreeditarve summas 865,20 eurot (I kd tl 22) ning kostja on tasunud 1 110 eurot (I kd tl 45). Seega on kostjal arvest nr 12109 tasumata 2 400 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Kohus leiab, et kostja vastuväited on vastuolulised. Kostja väidab, et hageja ei ole töid kokkulepitud mahus teostanud, tehtud töödes esinevad puudused ja tööd on vastu võtmata. Samas on kostja tasaarvestanud 12.02.2013 esitatud avaldusega arvest nr 12109 tuleneva nõude tellija poolt esitatud trahvinõudega ja tasunud arvest nr 12109 hagejale 1 110 eurot. Lisaks on kostja esitanud 29.01.2013 hagejale saldoteatise, milles on tunnistanud arvest nr 12109 tulenevat võlgnevust (I kd tl 38). Eeltoodust on võimalik järeldada, et kostja tunnistab arvest nr 12109 tulenevat võlgnevust, kuid soovib seda tasaarvestada väidetavate nõuetega hageja vastu. Kuna kostja vastuväited on olnud vastuolulised, peab kohus vajalikuks anda siiski hinnang sellele, kas tööd on vastu võetud ja kas hageja tasunõue tulenevalt arvest nr 12109 on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus leiab, et asjas ei oma tähendust see, et pooled ei ole lõplikku tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud. Asja materjalidest nähtub, et 05.10.2012 ja 10.10.2012 on kostja saatnud alltöövõtjatele kirja töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks (II kd tl 42-44 ja II kd tl 46-54). Hageja on kostjale 18.10.2012 e-kirjas teatanud, et hageja poolt teostatud tööde puudused on likvideeritud ning hageja palub arve nr 12109 tasuda (I kd tl 20). Kostja on vastuseks hageja kirjale 19.10.2012 teatanud, et viimane akteerimine ja arvete tasumine toimub siis, kui tellija on aktsepteerinud kõik puudused ja objekti kostjalt vastu võtnud (II kd tl 55). Asja materjalidest nähtub, et kaubanduskeskus on külastajatele avatud alates 01.11.2012 (I kd tl 204-206). Puudub vaidlus, et kostja sõlmis alltöövõtulepingu oma majandustegevuses. Seega oli kostja tulenevalt VÕS §-st 643 ning § 644 lg-test 1 ja 2 kohustatud tööd viivitamatult üle vaatama, töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul hagejat teavitama ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Alltöövõtulepingu punkti 8.5 kohaselt kohustus kostja teatama

2-13-32028 lepingu tingimustele mittevastavuse avastamisel nii tööde teostamise ajal kui garantiiajal sellest hagejale kirjalikult mõistliku aja jooksul (I kd tl 12). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast 18.10.2012, kui hageja teatas, et kõik puudused on kõrvaldatud, esitanud hagejale kirjalikus vormis pretensioone töö kvaliteedi osas ning kirjeldanud seda piisavalt täpselt. Kostja väited, et hageja oli puudustest ise teadlik, ei ole asjakohased. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja poolt valatud 12 m2 pind plaaditi teise alltöövõtja poolt kahe kuu pärast põranda valamist ning pärast plaatimist avastati, et põrandal esineb 4 cm kalle. Puudub vaidlus, et tasapinna, millele hageja betooni valas, valmistas ette kostja. Kostja ei ole eitanud, et põrand täideti telliskivi puruga ning alus oli tihendamata. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja väidetele, et valatud pind oli 2 kuud lahti ning kõnealusel perioodil sadas tugevalt vihma (II kd tl 8). Tunnistajana üle kuulatud kostja projektijuht Tanel Tamme märkis, et ei mäletanud, et plaatija oleks teatanud, et põrand on viltu (II kd tl 72). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav hageja väide, et betooni ei ole võimalik valada 4 cm viltu ning betoon ei tõmbu kuivades kokku selliselt, et tekiks põrandal kalle. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et põranda kalle tekkis hageja poolt lepingu rikkumise tõttu. Lisaks ei ole kostja esitanud kirjalikke pretensioone põranda kalde kohta mõistliku aja jooksul pärast tööde ülevaatamist. Kostja kohustus oli juhinduvalt VÕS §-le 643 viivitamata tehtud töö üle vaadata. Seetõttu on kostja tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 kaotanud õiguse mittevastavusele tugineda. Kostja on viidanud puudustest teatamisel XXX03.01.2013 kirjale (I kd tl 141) ja 28.01.2013 kirjale (I kd tl 88). Kohus märgib, et nimetatud kirjades ei ole kostja konkreetselt nimetanud, millised puudused esinesid hageja tehtud töös. Kohus leiab, et kostja on kaotanud õiguse tugineda töö mittevastavusele ka osas, mis puudutab väidetavalt teostusdokumentatsiooni üleandmata jätmist. Puudub vaidlus, et kostja on 18.12.2012 e-kirjas nõudnud hagejalt betoneerimistööde protokolle (I kd tl 140) ning hageja on need kostjale 19.12.2012 saatnud (I kd tl 148-168). Hageja on esitanud e-kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja on kas täielikult või osaliselt teostusdokumentatsiooni kostjale üle andnud 2012.a suvekuudel (II kd tl 38-41). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks mõistliku aja jooksul pärast tööde valmimist nõudnud hagejalt veel muid dokumente, v.a betoontööde protokolle, millised hageja esitas kostjale 19.12.2012. Esitatud tõenditest ja seisukohtadest on kohtu hinnangul järeldatav, et kostja hakkas puudulikule dokumentatsioonile tuginema alles kohtumenetluses. Seda ei saa pidada mõistlikuks ajaks puudustele tuginemisel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest ning tööd tuleb lugeda VÕS §-st 638 tulenevalt vastuvõetuks hiljemalt 01.11.2012, so alates ajast, mil kaubanduskeskus avati külastajatele. VÕS § 637 lg-st 4 tulenevalt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest. Seega muutus hageja nõue tulenevalt arvest nr 12109 sissenõutavaks alates 01.11.2012. Kostjal on hagejale arvest nr 12109 tasumata 2 400 eurot. Seega hagi on põhinõude osas tõendatud ja põhjendatud.

19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu punkti 16.10 kohaselt oli viivisemääraks 0,5% tasumata võlgnevuselt päevas, kuid mitte rohkem kui 20% lepingu hinnast (I kd tl 15). Hageja on arvestanud viivist alates 01.11.2012 kuni 02.07.2013, so hagiavalduse esitamiseni summas 2 430 eurot. Hageja on viivisenõuet vähendanud ning nõuab viivist 2 000 euro ulatuses (I kd tl 3-4). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles arve nr 12109 tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingust.
20.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

2-13-32028 kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §-st 198 tulenevalt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on 27.04.2011 otsuses 3-2-1-23-11, p 11 märkinud, et: „Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud esitama vastuhagi, kui ta soovis kohtumenetluses tasaarvestuse võimalust puhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas“. Kostja on esitanud kaks tasaarvestusavaldust. 12.02.2013 esitatud avalduses tasaarvestas kostja hageja nõude tellija XXXOÜ poolt kostja vastu esitatud nõudega väidetavalt hageja poolt teostatud töö osas (trepikoja kaldu valamine) summas 2 000 eurot (I kd tl 44). 18.10.2013 esitatud avalduses tasaarvestas kostja hageja nõude leppetrahvinõudega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest summas 11 596,20 eurot, leppetrahvinõudega kohustuste täitmisega viivitamise eest perioodil 23.09.2012-19.12.2012 summas 25 221,74 eurot ja tellija poolt ebakvaliteetse töö eest kinni peetud 1 440 eurost tekkinud kahjunõudega (I kd tl 191-194). Kohus märgib, et hageja nõude tasaarvestamiseks peavad kostja vastunõuded olema põhjendatud ja tõendatud. Antud juhul on hageja kõigile vastunõuetele esitanud vastuväited, seega tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4 ei saa kostja oma väidetavaid nõudeid tasaarvestada. Kohus leiab täiendavalt, et 12.02.2013 avalduses kostja poolt tasaarvestatud nõue hageja vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et XXXOÜ on kostja vastu esitanud kahjunõude hageja poolt teostatud töö osas. Tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Hageja on märkinud, et kostja ei ole hagejat teavitanud, millest väidetav kahju hüvitamise nõue koosneb või kuidas on see seotud hageja väidetava lepingurikkumisega. Lisaks nõustub kohus hageja seisukohtadega, mille kohaselt on tasaarvestus põhjendamatu, kuna kostja ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega esinenud puuduste kõrvaldamiseks pärast kalde avastamist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei esitanud kirjalikke pretensioone seoses põranda kaldega hagejale ning tõendamata on see, et põranda kalle tekkis hageja poolt alltöövõtulepingu rikkumise tulemusena. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu puudub kostjal õigus tasaarvestada hageja nõuet väidetavalt XXXOÜ poolt kostja vastu esitatud nõudega. Alltöövõtulepingu punkti 16.4 kohaselt kui alltöövõtja jätab lepingust tulenevad kohustused täitmata või täidab lepingust tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt, on töövõtjal õigus nõuda temalt leppetrahvi kuni 20% lepingu kogumaksumusest. Punkti 16.6 kohaselt ükskõik millise lepingust tuleneva tähtaja ületamisel kohustub alltöövõtja maksma töövõtjale viivist 0,5% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest alates tähtaja viimasele päevale järgnevast päevast kuni oma kohustuste nõuetekohase täitmiseni (II kd tl 15). Kostja märgib 18.10.2013 tasaarvestusavalduses, et kuna hageja on lepingut rikkunud (asjaolud on toodud kostja vastustes), siis on kostjal õigus lepingu punkti 16.4 alusel esitada hageja vastu leppetrahvinõue lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest summas 11 596,20 eurot, so 20% lepingu kogumaksumusest. Kostja märgib, et kuna hageja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega (asjaolud on toodud kostja vastuses), siis on kostjal õigus lepingu punkti 16.6 alusel nõuda hagejalt leppetrahvi kohustustega viivitamise eest perioodil 23.09.2012-19.12.2012 (I kd tl 192). Kohus leiab, et kostja leppetrahvinõuded on põhjendamatud. Kostja ei ole 18.10.2013 tasaarvestusavalduses välja toonud, milliste konkreetsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest ja täitmisega viivitamise eest ta leppetrahvi nõuab. Kostja viitab küll kostja vastustes märgitule, kuid ei ole täpsustanud vastuste punkte. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Võlaõigusseaduse üldosa (§§ 1-207) kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Tallinn 2006, komm. § 159 p. 4.2) kohaselt on VÕS § 195 lg 2 eesmärk tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgniku positsiooni lepingulistes suhetes.

2-13-32028 Teade leppetrahvi nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks või sellest teatamiseks oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest võimaldaks ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida leppetrahvi kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Puudub vaidlus, et kostja on leppetrahvinõuded esitanud esmakordselt 18.10.2013 tasaarvestusavalduses (I kd tl 191-194), so kohtumenetluse kestel. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja soovis leppetrahvi nõuda, oleks 12.02.2013 esitatud tasaarvestusavaldus olnud viimane võimalus leppetrahvi nõudmiseks. Selleks ajaks pidi kostjal olema selge, milliseid kohustusi on hageja rikkunud. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, mis takistas kostjal esitada leppetrahvinõuded mõistliku aja jooksul pärast väidetavatest rikkumistest teadasaamist ja tähtaegade ületamist. Kostja on nõudnud tähtaegade ületamise eest leppetrahvina viivist perioodi 23.09.2012-19.12.2012 eest. Kohus märgib, et tähtaegade ületamine pidi kostjale olema koheselt teada, mistõttu ei saa pidada vastavas osas leppetrahvi nõudmist 18.10.2013 mõistlikuks. Kohus leiab, et leppetrahvi nõuded on otsitud ja ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Lisaks on hageja esitanud neile vastuväiteid. Eelneva tõttu puudub alus tasaarvestada neid hageja nõudega. Kostja on tasaarvestanud hageja nõude tellija poolt ebakvaliteetse töö eest kinni peetud 1 440 euroga (I kd tl 192). Kohus leiab, et puudub alus vastava tasaarvestuse tegemiseks, kuna kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu ei ole tõendatud ning kostja on esitanud sellele vastuväited. Tõendatud ei ole, et hageja poolt lepingu rikkumise tõttu on XXXOÜ kinni pidanud 1 440 eurot. Eelnevast tulenevalt puudub alus tasaarvestada kostja väidetavaid nõudeid hageja nõudega.

21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2 400 eurot ja viivise 2 000 eurot. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja