Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-15127
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.04.2014.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
XXX OÜ hagi XXX OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, XXX Hageja esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (Advokaadibüroo Kaire Aus, Pühavaimu 10-1, Pärnu 80010) Kostja : XXX OÜ (registrikood XXX, XXX) Kostja lepingulised esindajad kuni 14.10.2013: vandeadvokaat Britta Oltjer, advokaat Marko Pikani (Advokaadibüroo Aivar Pilv (Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146, e-post:[email protected], [email protected]) 17 396,49 eurot
esindajad
Tsiviilasja hind Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Hagi rahuldada. Välja mõista XXX OÜ-lt XXX OÜ kasuks põhinõue 11 852,40 eurot ja viivis seisuga 04.04.2013 1217,97 eurot. Välja mõista XXX OÜ-lt XXX OÜ kasuks viivis 0,01 % päevas põhinõudelt alates 05.04.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja ja kostja sõlmisid hageja poolt kostjale 01.06.2012.a., 11.06.2012.a. ja 27.08.2012.a. esitatud hinnapakkumise alusel suuliselt töövõtulepingud, milliste kohaselt hageja kohustus XXX Pärnu linnas asuvas korterelamus välja ehitama veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi, küttesüsteemi ning ventilatsioonisüsteemi kostja poolt määratud mahus ja kostja poolt hagejale esitatud XXX OÜ tööprojekti järgi. Vastavalt teostatud töödele esitas hageja kostjale kaetud tööde aktid ning teostatud tööde aktid ja arved. Kostja tasus temale esitatud arvetest kuus arvet ning jättis tasumata arve nr 71 13.11.2012.a. summas 7 320,00 eurot ja arve nr 9 01.02.2013.a. summas 4 532,40 eurot. Eelnimetatud tööde teostamist tõendavad arve nr 71 koos aktidega nr 2, 3, ja 4 ning arve nr 9 koos aktidega 3, 4 ja 5. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepitud viivise suuruseks 0, 1 % iga arve tasumisega viivitatud päeva eest alates arve sissenõutavaks muutumisest. Seisuga 04.04.2013 on kostja viivitanud arve nr 71 tasumisega 128 päeva summas 936,96 eurot ja arve nr 9 tasumisega 62 päeva summas 281,01 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 11 852,40 eurot, 1 217,97 eurot viivist seisuga 04.04.2013 ja välja mõista viivis 0,01 % päevas põhinõudelt alates 05.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni. 23.07.2013 esitas hageja hagi täpsustuse. Hagi täpsustuse kohaselt on hageja nõue tekkinud hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust ning teostatud aktide alusel kostjale esitatud arvetest nr 71 ja 9. Töövõtulepingule omase õigussuhtes olemasolu tõendab kostja poolt 04.02.2013.a. hagejale esitatud e-kiri, milles kostja kinnitab, et hageja on kostja tellimusel töid teostanud ning kostja on hageja teostatud tööd vastu võtnud. Hageja ja kostja vahelist töövõtulepingut tõendavad ka ehitustööde päevikute koopiad, millistest nähtuvalt alates 04.06.2012.a. kuni 04.12.2012.a. on hageja teostanud kostja alltöövõtjana erinevaid veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ettevalmistus- ning ehitustöid, kostja on teostatud töid aktsepteerinud, tasudes hageja poolt temale esitatud teostatud tööde aktide ja vastavate arvete alusel kaheksast arvest kuus, kokku summas 26 400,00 eurot, jättes tasumata kaks viimast arvet summas 11 852,40 eurot.
Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hagi on alusetu, tõendamata ja esitatud pahatahtlikult. Hageja ei ole selgitanud nõude aluseks olevatel arvetel kajastatud töid ega materjale, mistõttu hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Lisaks on mistahes hageja nõuded tasaarvestatud ja hagi sellest tulenevalt igal juhul alusetu. Hagi esitamisel ei maininud hageja kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust, märkides vaid, et kostja keeldub arvete tasumisest. Alles 29. mai 2013.a. menetlusdokumendis möönis hageja, et XXX on talle esitanud tasaarvestuse avalduse 21. jaanuaril 2013. Kokkuvõtvalt oli XXX esitanud XXX arve summas 7 320 eurot ja XXX XXX vastu oli nõue summas 12 582,14 eurot. XXX sai tasaarvestuse avalduse kätte ning kattuvas ulatuses poolte nõuded lõppesid alates ajast, mil neid võis tasaarvestada (ehk ajast, mil XXX tasus XXX eest korterelamu ehitamiseks vajalike materjalide eest).
Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele Poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ XXX ja OÜ XXX vahel on VÕS § 635 kohaselt töövõtulepingule omane suhe, millest tulenevalt on tellija rollis OÜ XXX, töövõtja rollis OÜ XXX. Pooled kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud. Suuline töövõtuleping sõlmiti hageja
poolt kostjale 01.06.2012.a. , 11.06.2012.a. ja 27.08.2012.a. esitatud hinnapakkumiste alusel (toimiku lk.8, 9, 10). Töövõtulepingu sõlmimist tõendab kostja poolt 04.02.2013.a. hagejale saadetud e-kiri, milles kostja kinnitab, et hageja on kostja tellimusel töid teostanud ning kostja on hageja teostatud tööd vastu võtnud ( toimiku lk. 118), 21.01.2013 tasaarvestuse avaldus (toimiku lk 116, 117). VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja kohustus kostja poolt aktsepteeritud hinnapakkumiste kohaselt XXX Pärnu linnas asuvas korterelamus välja ehitama veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi, küttesüsteemi ning ventilatsioonisüsteemi kostja poolt määratletud mahus ja XXX OÜ tööprojektide järgi. Kostja kohustus hagejale tasuma teostatud tööde eest hinnakalkulatsiooni alusel peale arve esitamist arvel näidatud maksetähtaja jooksul. Hageja esitas 13.11.2013.a. kostjale arve nr 71 koos teostatud ventilatsioonitööde aktiga nr 2, küttesüsteemi tööde aktiga nr 3 ning vee ja kanalisatsioonisüsteemi tööde aktiga nr 4 (toimiku lk.16, 17, 18, 19) ja arve nr 9 koos aktidega 3,4 ja 5 (toimiku lk 20, 21, 22, 23). Aktidel on pealkirjaks tööde teostamise aktid ning aktides kajastuvad hinnapakkumises sisalduva summad. Aktides ei kajastu materjalid. Teostatud tööde aktid on allkirjastatud kostja poolt 13.11.2012. Akt nr 5 ja akt nr 3 (toimiku lk 22 ja 23) on kostja poolt allkirjastamata. VÕS § 644 lk 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Aktidelt ei nähtu kostja poolt väidetud materjalid ja aktidest ei nähtu puudused teostatud töödes ja tegematajäetud tööd. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul hageja töös esinenud puudustest või tegemata jäetud töödest, mis tingisid hageja poolt esitatud arvete tasumata jätmist. Kostja on esitanud alles 21.01.2013.a. hagejale tasaarvestamise avalduse (toimiku lk.116117).Avalduses kostja teatab, et tasaarveldab hageja arve nr 71 kostja poolt soetatud seadmetega. Lisaks olevat töövõtja poolt teostatud töö puudulik, mistõttu on teostatud töös parandusi. Tulenevalt VÕS § 127 on töövõtjalt sissenõutava summa suurus 12 582,14 eurot. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestatav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on esitanud kostjale 11.02.2013.a. vastuse tasaarvestuse avaldusele ja pretensiooni rahalise kohustuse täitmise nõudes. Hageja on kostjale teatanud, et puuduvad tõendid hageja suhtes nõudeõiguse tekkimise kohta. Ei ole tõendeid, et hagejal oli kohustus soetada seadmeid. Seadmed on soetatud kostja poolt 04., 05. ja 07.detsembril 2012.a. s.o. 21, 22 ja 24 päeva peale hagejalt tööde vastuvõtmist ja arve nr 71 saamist ja peale maksetähtaja möödumist. Kohus asub seisukohale, et kostja väited, et hageja pidi soetama seadmeid, on paljasõnalised ja tõendamata. Hinnapakkumistes ei ole kirjas seadmeid ja muid vahendeid. Seega on pooled leppinud kokku üksnes töö, mitte seadmete ja materjalide osas.
Kuna tasaarvestamise avaldusele on esitatud vastuväide, ei saanud kostja tasaarvestada hageja nõuet. Kostja ei ole ka kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit hageja suhtes oma nõudeõiguse summas 12 582,14 eurot olemasolu kohta. Hageja on edastanud kostjale 01.02.2013.a. arve nr 9 ja teostatud tööde aktid nr. 3, 4 ja 5. Kuigi kostja on jätnud need aktid allkirjastamata, tõendavad hageja poolt teostatud töid ehitustööde päeviku koopiad. Aktides ei kajastu kostja mittenõustumine aktides märgitud töödega. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta keeldus akte allkirjastamast. Juhul, kui kostja leidis, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta lepingu tingimustele, pidi kostja töö vastu võtma VÕS § 77 ja 641 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 13.11.2012.a. väljastas XXX OÜ kostjale arve nr 71 summas 7320,00 eurot, maksetähtajaga 27.11.2012 ning 01.02.2013 väljastas XXX OÜ kostjale arve nr 9 summas 4532,40 eurot, maksetähtajaga 15.02.2013.a. Nimetatud arved on tasumata, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 852,40 eurot. Kostja on hageja nõuet ka tunnistanud, esitades tasaarvestusavalduse. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud arve nr 71 tasumisega 128 päeva ja arve nr 9 tasumisega 62 päeva. Viiviste kogusumma on 1217,97 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.