Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-29423
Tsiviilasi
Veera Külaviiru hagi kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. veebruari 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veera Külaviiru määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Veera Külaviir (isikukood
Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik Haridusja Teadusministeeriumi kaudu Tartu Hiie Kooli direktor Helgi Klein (isikukood XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Veera Külaviiru enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
oktoober 2000 kuni 05.01.2006 eest. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse oma 29.03.2010 otsusega muutmata. Riigikohus jättis 16.06.2010 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-291 Veera Külaviiru kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 19.10.2010 otsusega jättis Tartu Maakohus rahuldamata Veera Külaviiru hagi Tartu Hiie Kooli vastu töövaidluses. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse oma 09.06.2011 otsusega muutmata. Riigikohus jättis 14.12.2011 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-137-11 ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ka antud asjas palub V. Külaviir mõista kostjalt välja töötasu seoses Tartu Hiie Koolis töötamisega. Hagiavalduses ei ole töötasunõude arvestust välja toodud, kuid 16.09.2013 menetlusdokumendi lisadest nähtuvalt nõuab hageja töötasu perioodi 2000 septembri kuni 2008 oktoobri eest. Maakohus märkis, et antud asjas ega ka tsiviilasjas nr 2-09-24570 ei olnud kostjaks mitte Tartu Hiie Kool või Haridus- ja Teadusministeerium, vaid Eesti Vabariik, keda esindab Haridus ja Teadusministeerium. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-24570 on jäetud rahuldamata Veera Külaviiru hagi Tartu Hiie Kooli (Haridus- ja Teadusministeeriumi / Eesti Vabariigi) vastu, milles Veera Külaviir nõudis 2000 septembri kuni 2008 oktoobri eest palga väljamõistmist, tööle ennistamist ning töölt sunnitult puudutud aja eest keskmist töötasu. Maakohus leidis, et seetõttu tuleb jätta menetlusse võtmata hageja nõuded ebaseadusliku töölepingu lõpetamise jm eest VÕS § 134 alusel hüvitise 25 000 eurot väljamõistmiseks ning saamata pensioni ja haiguspäevade raha kompensatsiooni 10 000 eurot väljamõistmiseks (nõuded nr 2 ja 5), sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS § 371 lg 2 p 1). VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Maakohus leidis, et seega esineb alus jätta ebaseadusliku töölepingu lõpetamise jm eest mittevaralise kahju hüvitise nõue (nõue nr 2) menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hageja nõuab oma au ja väärikuse teotamise eest VÕS § 134 lg 2 alusel hüvitist 15 000 eurot (nõue nr 3). Hageja leiab, et Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Anno Aedma ning Hiie Kooli direktor Helgi Klein kahjustasid tema mainet juba protsessi alguses ebatõeste negatiivsete väljaütlemistega. Samuti palub hageja PS § 19 rikkumise eest välja mõista 15 000 eurot (nõue nr 4). Nõude põhjenduseks märgib hageja, et tsiviilasjas nr 2-09-24570 oli palju valet, vassimist, ebaausust, ebaõiglust, ülekoht, au ja väärikuse teotamist. Vastustaja alustas juba Tööinspektsioonis vale ja pettusega. Maakohus oli seisukohal, et kostja esindajana seisukohtade esitamine töövaidlust lahendatavates organites, sh töövaidluskomisjonis ja kohtus, hageja poolt algatatud töövaidluses, ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hageja hüvitisenõuded 15 000 eurot au ja väärikuse teotamise ning 15 000 eurot PS § 19 rikkumise eest (nõuded nr 3 ja 4) tuleb jätta menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et menetlusse võtmata tuleb jätta ka hageja nõue advokaaditasu 1430 euro väljamõistmiseks (nõue nr 6), sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hagejal ei saa olla kostja vastu TsMS §-st 174 lg-st 7 tulenevalt õigust nõuda advokaaditasu hüvitamist.
Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
Selle, milline konkreetne kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise küsimuse, määrab ära kohtualluvus (TsMS § 69). Hageja on esitanud kohtualluvuse sätete järgi hagi Tartu Maakohtule ning ainult Tartu Maakohus on pädev otsustama hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise üle. Antud juhul on Tartu Maakohus 11. veebruari 2014 määrusega keeldunud hagi menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.