Saku Õlletehase AS hagi OÜ Švesten vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1 978,38 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. juuli 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Švesten OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.03.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Švesten OÜ (rk: 10692602)
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 31. juuli 2012.a otsuse lõppjäreldused hagi rahuldamise ja selle ulatuse osas, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas ringkonnakohtu otsuses märgituga.
Vastustaja (kostja): Saku Õlletehase AS (rk: 10030278) esindaja jurist Ferenc Koso
2.Jätta Švesten OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Švesten OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Saku Õlletehase AS esitas 1. detsembril 2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Švesten OÜ-lt 2 221,53 euro (sh menetluskulu) nõudes. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 7. märtsil 2012 esitas Saku Õlletehase AS kohtule hagiavalduse Švesten OÜ vastu põhinõude 1 816,74 euro, viivise 161,64 euro ja kahju 90,84 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa ja väljastas kauba eest kolm arvet kokku summas 1 890,89 eurot. Kostja kohustus tasuma kauba eest vastavalt esitatud arvetele 10 päeva jooksul. Kostja ei ole arveid vaidlustanud ja on neid osaliselt tasunud summas 74,15 eurot, mida tõendavad maksekorraldused (tl 56-60). Arvete osaline tasumine tõendab arvete kättesaamist. Hageja on pidevalt suhelnud kostja raamatupidajaga ja juhatuse liikmega, paludes võlg tasuda. Tasumata on 1 816,74 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise väljamõistmist seadusjärgses määras perioodi 31. jaanuar 2011 kuni 7. märts 2012 eest summas 161,64 eurot. Hageja kahjunõue summas 90,84 eurot on OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasu kostjalt võla sissenõudmiseks sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt. Hageja ei nõustunud kostjaga, et kostja ei ole hagiavaldusele lisatud arveid allkirjastanud. Koostöö perioodi jooksul on saatelehed allkirjastanud H.S. (tl 61-62). Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole kokku lepitud, et kauba võib vastu võtta vaid juhatuse liige, samuti ei ole kostja volitanud keda kaupa vastu võtma. Hageja kasutab vedude teostamiseks Tallinna Toiduveod AS-i, kelle alltöövõtja on OÜ Bionic. OÜ Bionic autojuht H.S. andis kauba allkirja vastu kostja töötajale üle ja kostja töötaja tunnistas seda oma allkirjaga. Kostja on ka eelnevalt tasunud allkirjastamata saatelehtede alusel hagejale arveid.
2.Kostja Švesten OÜ vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Švesten OÜ ei ole hagejalt kaupa saanud. Kostja töötajad ei ole kauba vastuvõtmist kinnitavatele saatelehtedele alla kirjutanud. Osalise tasumisega ei ole kostja arveid tunnistanud, sest maksekorraldused ei kajasta arve numbreid. Hageja ei ole esitanud kostjale lõppsaldot aasta lõpus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 31. juuli 2012 otsusega rahuldas kohus Saku Õlletehase AS-i hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 816,74 eurot ja viivise 161,63 eurot ning jättis hagi rahuldamata kahju hüvitamise summas 90,84 euro osas.
Maakohus tuvastas, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kauba kätte saanud ja kas ta on kohustatud selle eest tasuma. Kohtule esitatud arve-saatelehtedelt nähtub kostja esindaja allkiri, mis kinnitab kauba vastuvõtmist kostja poolt. Kostja on saanud arved kätte ja neid osaliselt tasunud, mida kinnitavad panga väljavõtted perioodist 19. september 2011 kuni
17.oktoobrini 2011 kogusummas 74,15 eurot. Seega on kostja töötajad kauba tellinud ja selle vastu võtnud, mistõttu on kostjal kohustus kauba eest tasuda. Kostja ei ole tõendanud kauba eest tasumist, seega tuleb põhivõlg 1 816,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis
7.märtsi 2012 seisuga 161,63 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks, kuna tegemist on hageja esindaja kuludega, mis kuuluvad väljamõistmisele iseseisvas menetluses. Kohus jättis hageja menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja 5 % ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Švesten OÜ esitas 29. augustil 2012 apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 31. juuli 2012 otsuse tühistamist rahuldatud osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja arve-saatelehti allkirjastanud ega ole kinnitanud kauba vastuvõtmist. Arve-saatelehtedelt ei nähtu, et kostja või kostja esindaja oleks kauba vastu võtnud, vaid need on allkirjastatud ainult hageja ja vedaja poolt. Tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 4.6. pidi ostja esindaja kinnitama kauba vastuvõtmist allkirja ja pitsatiga (viimase puudumisel allkirja ja loetavalt kirjutatud nimega) arve-saatelehel. Kuna hageja ei ole tõendanud, et on kauba kostjale üle andnud, siis ei ole kostjal kohustust saamata kauba eest tasuda. Maakohus ei ole analüüsinud õigesti tõendeid, millega on rikkunud TsMS § 438 lg-t 1.
5.Saku Õlletehase AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Apellant tugineb oma kaebuses sisuliselt samadele vastuväidetele, mis on esitatud apellandi vastuses hagile ja millele on maakohus oma hinnangu juba andnud. Vastustaja leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja õige. Arvete osalise tasumise osas selgitas vastustaja, et kuna kostja poolt teostatud kahel maksekorraldusel polnud arve numbrit, siis luges hageja tasutuks osa vanimast võlguolevast arvest. Kolmel kohtule esitatud maksekorraldusel oli makstava arve number olemas ja nende alusel luges hageja osaliselt tasutuks selle arvel, mille number oli maksekorraldusel toodud. Kuna hagejal ei olnud kostjaga muud õigussuhet kui kauba müümine, siis ei tekkinud vastustajal ka kahtlust, et need maksekorraldused märkega „arve“ võiksid olla mõeldud millegi muu kui saadud kauba eest tasumiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust, mille kohaselt kuulus hagi rahuldamisele osaliselt, s.o summas 1978,37 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 1816,74 eurot ja viivis 161,63 eurot. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuid ringkonnakohus peab võimalikuks rikkumise apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada ringkonnakohtu otsuses märgituga. OÜ Švesten apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud ostetud kauba eest hagejale tasuma. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et ta ei ole hagejalt kaupa saanud. Täpsemalt väidab kostja, et kauba vastuvõtmist kinnitavatele saatelehtedele ei ole tema töötajad alla kirjutanud. Hageja nõue põhineb sellel, et ta on saateleht-arvetel nr T11_970204524 (t lk 16-18), T11_970206177 (t lk 19-21) ja T11_970208300 (t lk 22-24) märgitud aegadel (31.01.2011, 07.02.2011 ja 14.02.2011) ja kogustes kaupa kostjale üle andnud.
8.Õige on iseenesest apellatsioonkaebuses väidetu, et ainuüksi saateleht-arvetel olevate märgete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, et kostja sai kaubad kätte. Arvetel nr T11_970204524 ja nr T11_9702083 puudub lahtris „C“ (Kauba saaja andmed) üldse ühegi isiku nimi, allkiri või muud märkmed kauba saamise kohta. Arvel nr T11_970206177 on lahtris „C“ küll allkiri, kuid see on loetamatu ning selle alusel ei ole võimalik tuvastada, missugune isik on kauba saamise kohta allkirja andnud. Kostja väitis hagile esitatud vastuses (t lk 39), et hagi aluseks olevaid arveid ei ole allkirjastanud kostja ega tema pädev kontaktisik. Samuti on asjakohane apellandi seisukoht, millele on viidanud ka maakohus, et pooltevahelise müügilepingu kohaselt on ostja esindaja kohustatud kinnitama kauba vastuvõtmist allkirja ja pitsatiga, viimase puudumisel aga allkirja ja loetavalt kirjutatud nimega.
9.Hageja tugines poolte vahel väljakujunenud praktikale, mille kohaselt võttis kostja kaupu kuni 2010. aasta lõpuni vastu ka ilma, et arve-saatelehtedele oleks märgitud kauba vastuvõtja nimi või muud tema identifitseerimist võimaldavad andmed. Pooltevahelise praktika kinnituseks esitas hageja tõenditena arve-saatelehed nr T10_970194673 (21.12.2010) ja nr T10_970195891 (27.12.2010) (t lk 74-77), millel puuduvad kauba saaja (ostja) allkiri ja pitsat või seda asendav loetavalt kirjutatud nimi. Sellele vaatamata on kostja hageja kinnitusel nimetatud arvetel märgitud summad tasunud. Hageja soovis vajadusel tõendada kaupade kostjale üleandmist ka tunnistaja H.S. ütlustega, kes oli autojuht, kes hageja kaupa kostja kauplusesse kohale viis. Tuginedes pooltevahelisele praktikale pidas hageja võimalikuks lahendada asja ka ilma tunnistajat ära kuulamata. Põhjendatud ei ole kostja väited (25.05.2012.a menetlusdokumendis), mille kohaselt oleks kauba saamist võimalik tõendada üksnes kauba vastu võtnud töötaja allkirjaga. Vastavalt Riigikohtu praktikale (tsiviilasi nr 3-2-1-112-12 p 11) on võimalik kauba üleandmist tõendada muuhulgas ka tunnistaja ütlustega.
10.Kostja ei esitanud kohtule omapoolset selgitust, miks ta aktsepteeris kuni 2010. aasta lõpuni kauba eest esitatud arveid ilma neid oma allkirja ja pitsatiga kinnitamata, alates 2011. aasta algusest aga enam mitte. Kostja ei lükanud ümber ka hageja väiteid poolte vahel väljakujunenud praktika kohta, jäädes üksnes väidete juurde, et kauba üleandmist oli võimalik tõendada üksnes töötaja allkirjaga kaubaveosaatelehtedel. Ringkonnakohtu arvates tuleb eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et kuigi pooltevahelise kirjaliku müügilepingu p 4.6 kohaselt pidi ostja esindaja kinnitama kauba vastuvõtmist allkirja ja pitsatiga, viimase puudumisel aga allkirja ja loetavalt kirjutatud nimega, võisid pooled omavahelises praktikas kalduda kõrvale kirjalikus lepingus sätestatust. Müügilepingu näol on tegemist tüüptingimustega. Müügilepingu p 4.6 eesmärgiks saab pidada eelkõige kaupade üleandmise ja vastuvõtmise tõendamise lihtsustamist ja vaidluste ärahoidmist, kuid selle lepingusätte järgimata jätmine ei võtnud pooltelt õigust tõendada kauba üleandmist muul viisil.
11.Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid hageja väidetele, et pooltevahelises praktikas on ka varem antud kaupa üle allkirjastamata saatelehtede alusel ja kostja on need arved tasunud, ei pidanud hageja oma väiteid sellekohase praktika olemasolu kohta täiendavalt tõendama.
Saateleht-arvetel kostja esindaja allkirja puudumine ei anna seega kostjale õigust keelduda saadud kaupade eest tasumisest. Hageja poolt haginõude alusena esitatud saateleht-arved, mis on väljastatud 2011. aasta jaanuaris ja veebruaris, on kooskõlas poolte vahel varem väljakujunenud ja nende poolt järgitud praktikaga. Saateleht-arved on esitatud samalaadsete kaupade ja sarnaste kaubakoguste kohta. Ringkonnakohus leiab, et niisuguses olukorras tulnuks kostjal tõendada, et poolte vahel kas ei olnud tegelikult hageja poolt kirjeldatud praktikat või et kostja ei ole arvetel märgitud kaupu tegelikkuses saanud. Kostja ei ole niisuguseid tõendeid esitanud.
12.Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, mille põhjal kohus leidis, et hageja esitatud maksekorraldused (t lk 56-60) kinnitavad just vaidlusaluste arvete tasumist. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt, kas nimetatud maksekorraldused on seostatavad hageja esitatud võlanõudega. Hageja esitas kohtule siseriikliku laekumise teatised 06.10.2011 (t lk 56), 17.10.2011 (t lk 57) ja 26.09.2011 (t lk 60). Nimetatud teatistelt nähtub, et kostja OÜ Švesten on tasunud hagejale eelnimetatud kuupäevadel kokku 54,15 eurot selgitusega „arved 208300“, mis vastab hageja nõude aluseks oleva 14.02.2011 arve nr T11_970208300 (t lk 22-24) tähistusele. Sellele lisaks on kostja tasunud hagejale 19.09.2011 kahe maksena 20 eurot (t lk 58-59), märkides selgituseks üksnes „arve“. Hageja (vastustaja) selgitas, et kuna kostja poolt teostatud kahel maksekorraldusel puudus viide arve numbrile, siis luges hageja kostja poolt tasutuks osa vanimast võlguolevast arvest. Kuna kolmel maksekorraldusel oli makstava arve number olemas, siis loeti nende maksekorralduste alusel makse tehtuks selle arve eest, mille number oli maksekorraldusel märgitud. Hageja (vastustaja) täpsustas, et poolte vahel ei olnud mingit muud õigussuhet kui ainult kauba müümine. Seetõttu ei tekkinud vastustajal ka kahtlust, et maksekorraldused märkega „arve“ võiksid olla mõeldud millegi muu kui saadud kauba eest tasumiseks. Kostja (apellant) ei ole esitanud omapoolseid väiteid ega selgitusi selle kohta, miks tegi ta hagejale 2011. aasta septembris ja oktoobris makseid, sealjuures viidates kolme makse puhul arvenumbrile 208300, kui leidis, et ta ei ole hagejalt selle arve alusel kaupa saanud ja et tal hageja ees võlgnevus puudus. Ringkonnakohtu arvates on eeltooduga kinnitust leidnud, et kostja on hagejale hagi aluseks oleva arve alusel osa võlgnevusest 2011. aastal tasunud ja sellega võlga osaliselt tunnistanud. Samuti puudub alus kahelda hageja väites, et kostjal ei olnud hageja ees muid võlgnevusi kui hagi aluseks olevate arvete tasumata osa. Eeltoodu põhjal jõudis maakohus õigele lõppjäreldusele, et hageja on piisavalt tõendanud kostjale hagi aluseks olevate arvete järgi kauba üleandmise ja pooltevahelise lepingulise võlasuhte olemasolu, millest tulenevalt kuulus hagi kohtuotsuses märgitud ulatuses rahuldamisele.
13.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.