5.Määrata XXX (XXX, isikukood XXX) menetluskulude suuruseks 131,63 (ükssada kolmkümmend üks koma kuuskümmend kolm) eurot.
6.Jätta rahuldamata XXX (XXX, isikukood XXX) avaldus menetluskulude 53,37 (viiskümmend kolm koma kolmkümmend seitse) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
7.Tasaarvestada Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) menetluskulude 73,75 (seitsekümmend kolm koma seitsekümmend viis) eurot hüvitamise nõue ja XXX
(XXX, isikukood XXX) menetluskulude 131,63 (ükssada kolmkümmend üks koma kuuskümmend kolm) eurot hüvitamise nõue.
8.Välja mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt (registrikood 10434248) XXX (XXX, isikukood XXX) kasuks menetluskulud 57,88 (viiskümmend seitse koma kaheksakümmend kaheksa) eurot.
10.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohus rahuldas osaliselt 06.12.2014 kohtuotsusega Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagiavalduse XXX (kostja) vastu. Harju Maakohus jättis menetluskulud 28,85% ulatuses XXX kanda ja 71,15% ulatuses Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel jõustus kohtuotsus 09.01.2014.
2.17.01.2014 esitas hageja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja menetluskulud on järgmised (tl-d 211-213): maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 207,71 eurot, kokku 255,64 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni määraga EKP intress + 7% aastas.
3.12.02.2014 esitas kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Samuti esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude osas. Kostja ei vaidle hageja poolt esitatud menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks esitatud taotluse vastu. Kostja on nõus hageja poolt kantud menetluskulude arvestusega. Kostja menetluskulud on järgmised (tl-d 219-223): õigusabikulud (nõustamine, seisukohta kujunemine, vastus hagiavaldusele vastavalt Negonovsky Law Office OÜ 06.03.2012. arvele nr 12/2012) – 150 eurot; 21.11.2013 ülekuulamine tsiviilasjas nr 2-11-38604 (juristi ajakulu, sõiduki parkimine 21.11.2013 ülekuulamisel Harju Maakohtus vastavalt Negonovsky Law Office OÜ 21.11.2013 arvele nr 73/2013) – 35 eurot. Seega kokku 185 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja palub määrata kindlaks menetluskulude rahaline määr ja hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 185 eurot.
4.20.02.2014 esitas hageja seisukoha kostja menetluskulude osas. Hageja nõustub kostja poolt esitatud menetluskuludega summas 185 eurot (koos käibemaksuga). II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Esmalt märgib kohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15).
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotas kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus arvestab eeltoodut menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
6.1.Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 207,71 eurot, kokku 255,64 eurot. Kostja esitas hageja menetluskulude osas seisukoha. Kostja on tingimusteta ja selgesõnaliselt hageja menetluskulud omaks võtnud, s.t kostja on hageja menetluskulud omaks võtnud 255,64 eurot ulatuses (tl-d 219, 220). TsMS § 231 lg 2 esimene ja teine lause sätestavad, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuivõrd kostja on eeltoodud menetluskulude osas avalduse omaks võtnud, jätab kohus hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata.
6.2.Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 185 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esitas kostja menetluskulude osas seisukoha. Kostja on tingimusteta ja selgesõnaliselt kostja menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) omaks võtnud, s.t hageja on kostja menetluskulud omaks võtnud 185 eurot ulatuses (tl-d 233, 234). TsMS § 231 lg 2 esimene ja teine lause sätestavad, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuivõrd hageja on eeltoodud menetluskulude osas avalduse omaks võtnud, jätab kohus kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata.
7.Eelnevalt jättis kohus kontrollimata hageja ja kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse, sest pooled on tingimusteta ja selgesõnaliselt vastaspoole menetluskulud omaks võtnud. Kuigi kohus jättis menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata, ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. See tähendab, et lisaks menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb kohtul kontrollida, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Käesolevas asjas on hagihinnaks 810,15 eurot (tl 195). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasjas hinnaga 640 kuni 3200 eurot on esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks 1600 eurot. Seega on käesolevas asjas esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks 1600 eurot. Hagejal lepingulise esindaja kulud
puuduvad. Kostja lepingulise esindaja kulude hüvitis jääb selle summa piiridesse (185 eurot, ilma käibemaksuta.
8.Kohtuotsusega jäeti menetluskulud 28,85% ulatuses XXX ulatuses Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) kanda
(kostja) kanda ja 71,15%
28,85% hageja menetluskuludest 255,64 eurost on 73,75 eurot. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 73,75 eurot. Kohus jätab avalduse rahuldamata menetluskulude 181,89 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. 71,15% kostja menetluskuludest 185 eurost on 131,63 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 131,63 eurot. Kohus jätab avalduse rahuldamata menetluskulude 53,37 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
9.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2006 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-56-06 punktis märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Käesolevas asjas on pooled teineteise vastu esitanud tasaarvestatavad nõuded. Kohus tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena mõistab kohus Swedbank Liising Aktsiaseltsilt XXX kasuks välja menetluskulud 57,88 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni määraga EKP intress+7% aastas. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Tasaarvestuse tulemusena on lõppenud hageja nõue kostja vastu. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja avalduse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.