2-13-19571
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2014.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-19571
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi OÜ XXXvastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole riigilõivu tagastamine Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 18, Tallinn 10115, Telefon: 682 8417, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kinnitada OÜ XXX(hageja) ja OÜ XXX(kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt hageja loobub oma nõuetest kostja vastu ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-19571.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt kompromissi punktile 1.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja kanda see OÜ XXX(registrikood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-s.
Hageja tasus 26.04.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 133,38 eurot selgitusega „OÜ XXX avaldus vs OÜ XXX“. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 12.07.2013.a täiendava riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 summas 166,62 eurot selgitusega „OÜ XXX riigilõiv ts. asjas 2-13-19571“.
2-13-19571 Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele ei saa määruskaebust esitada.
Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-13-19571, milles hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu ülesütlemisest tuleneva võlgnevuse 4446 euro väljamõistmist. Kostja on hagiavaldusele vastu vaielnud. 13.04.2014.a esitasid pooled kohtule mõlema poole poolt allkirjastatud kompromisslepingu, mille kohaselt hageja loobus nõuetest kostja vastu ja menetluskulud jäid poolte endi kanda. Pooled kinnitasid kompromissis, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Pooled palusid kompromissi kinnitada selles toodud tingimustel ja nad avaldasid, et loobuvad määruskaebuse esitamisest kompromissi kinnitavale määrusele. Hageja palus tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
2-13-19571 TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled otsustanud jätta menetluskulude poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamisest. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-13-19571 tasutud riigilõivust, so summas 150 eurot. Hageja tasus 26.04.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 133,38 eurot selgitusega „OÜ XXX avaldus vs OÜ XXX“. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 12.07.2013.a täiendava riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 summas 166,62 eurot selgitusega „OÜ XXX riigilõiv ts. asjas 2-13-19571“.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.