14. aprill 2014, kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-45266
Tsiviilasja hind
480,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Hooneühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja XXX X (e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja XXX X (elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
13.03.2014
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja XXX X Kostja lepinguline esindaja XXX X
Hooneühistu XXXhagi XXXvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX 181,20 (ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 20 senti) eurot ja viivis 45,84 (nelikümmend viis eurot ja 84 senti) eurot Hooneühistu XXXkasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista XXX menetluskulud 100% ulatuses Hooneühistu XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-13-45266 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Kostjale kuulub garaažiboks nr 205 XXX , Tallinn asuvas maa-aluses garaažiühistus. Garaažiühistut haldab hageja ja kostja on hageja liige. Kostjale kuuluva hooneosa pindala on 32,71 m2 (tl 13-22).
2.Hageja 04.05.2011 üldkoosoleku protokollilise otsuse punktiga 9 otsustati määrata hooldustasu suuruseks alates 2011.a 100 eurot aastas igalt boksilt, so norm boks 19 m2 + maamaks ning 150 eurot aastas remondiboksidelt, so 32 m2 + maamaks. Maamaksu suurus 2011.a oli 3 043 eurot, mis tegi 19 m2 boksi kuluks 15,47 eurot aastas ja 32 m2 boksi kuluks 26 eurot aastas (tl 146-160).
3.Hageja esitas kostjale 25.05.2011 arve nr 2011-205 summas 176 eurot, millest 2011.a hooldustasu oli 150 eurot ja 2011.a maamaks 26 eurot (tl 5).
4.Hageja 30.05.2012 üldkoosoleku protokollilise otsuse punktiga 4 otsustati paigaldada igale boksile individuaalne elektriarvesti ja punktiga 6 kinnitati 2012.a eelarve variant I, mis oli protokolli lisa. Vastavalt protokolli lisaks olevale eelarve variant I-le oli hageja 2012.a tuludeks mh „elektritööde teostamine: 165 eurot boksi kohta“, „hooldustasu 2012.a 69 eurot boksi kohta“ ja „maamaks liikmetelt 2012 ca 26 eurot boksi kohta“ (tl 161-168).
5.Hageja esitas kostjale 01.06.2012 arve nr 12192 summas 307,50 eurot, millest 2012.a hooldustasu oli 103,50 eurot, 2012.a maamaks 39 eurot ja elektriarvestite paigaldamise tasu 165 eurot (tl 6).
6.11.03.2014 tasus kostja arvetel nr 2011-205 ja 12192 märgitud hooldustasud kokku summas 253,50 eurot (tl 224). Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja vähendas 13.03.2014 ärakuulamisel seoses kohtumenetluse kestel kostja poolt võla osalise tasumisega oma nõuet 253,50 euro võrra, so hooldustasusid puudustavas osas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 181,20 eurot, viivise 45,84 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 ja § 113.
8.Hageja märgib, et: • kostja on tasunud 2012.a maamaksu summas 39 eurot ja lisaks on hageja lugenud 05.06.2013 tasutud 9,80 eurot tasutuks 2011.a maamaksu eest, mistõttu on 2011.a maamaksu eest tasumata 16,20 eurot;
2-13-45266 kostja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset sätet, mida on hageja vaidlusaluste arvete esitamisel rikkunud; • elektriarvesti paigaldamine otsustati 30.05.2012 üldkoosolekul. •
Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: • kostja on arvetel näidatud maamaksu ära tasunud kokku summas 65 eurot; • kostja pole elektriarvesti paigaldamist nõudnud, ega sellele nõusolekut andnud ning tal ei ole garaažis elektrit; • juhatuse esimees korraldab ühistus ebaseaduslikke üldkoosolekuid. Kohtu põhjendused
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 13.03.2014.
12.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseadusest (VÕS), mille § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Puudub vaidlus ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjale kuulub garaažiboks nr 205 XXX , Tallinn asuvas maa-aluses garaažiühistus. Garaažiühistut haldab hageja ja kostja on hageja liige. Kostjale kuuluva hooneosa pindala on 32,71 m2 (tl 13-22). 22.02.2012 üldkoosoleku otsusega kinnitatud hageja põhikirja (edaspidi põhikiri) punkti 24 kohaselt liikmemaksu kogutakse ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutuste katmiseks. Nimetatud kulutused määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Ühistu liige ei ole kohustatud
2-13-45266 hüvitama ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta üldkoosolekul, kus kulutuste kohta otsus vastu võeti, ei nõustunud. Põhikirja punkti 36 kohaselt ühistu liikmetele täiendavate rahaliste ja mitterahaliste, nt tööde tegemise, kohustuse paneku üle otsustab üldkoosolek. Lisakohustuste määramise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas 2/3 koosolekul osalenud liikmetest. Rahaliste lisakohustuste puhul kehtib punkti 24 sätestatud klausel. Punkti 38 kohaselt on üldkoosolek ühistu kõrgeim organ (tl 4957). Hageja 04.05.2011 üldkoosoleku protokollilise otsuse punktiga 9 otsustati määrata hooldustasu suuruseks alates 2011.a 100 eurot aastas igalt boksilt, so norm boks 19 m2 + maamaks ning 150 eurot aastas remondiboksidelt, so 32 m2 + maamaks. Maamaksu suurus 2011.a oli 3 043 eurot, mis tegi 19 m2 boksi kuluks 15,47 eurot aastas ja 32 m2 boksi kuluks 26 eurot aastas (tl 146-160). Hageja esitas kostjale 25.05.2011 arve nr 2011-205 summas 176 eurot, millest 2011.a hooldustasu oli 150 eurot ja 2011.a maamaks 26 eurot (tl 5). Hageja 30.05.2012 üldkoosoleku protokollilise otsuse punktiga 4 otsustati paigaldada igale boksile individuaalne elektriarvesti ja punktiga 6 kinnitati 2012.a eelarve variant I, mis oli protokolli lisa. Vastavalt protokolli lisaks olevale eelarve variant Ile oli hageja 2012.a tuludeks mh „elektritööde teostamine: 165 eurot boksi kohta“, „hooldustasu 2012.a 69 eurot boksi kohta“ ja „maamaks liikmetelt 2012 ca 26 eurot boksi kohta“ (tl 161-168). Hageja esitas kostjale 01.06.2012 arve nr 12192 summas 307,50 eurot, millest 2012.a hooldustasu oli 103,50 eurot, 2012.a maamaks 39 eurot ja elektriarvestite paigaldamise tasu 165 eurot (tl 6). 11.03.2014 tasus kostja arvetel nr 2011-205 ja 12192 märgitud hooldustasud kokku summas 253,50 eurot (tl 224).
17.Poolte vahel on vaidlus, kui palju on kostja hagejale vaidlusalustel arvetel kajastatud maamaksust tasunud ning kas kostjal on kohustus tasuda elektriarvesti paigaldamise tasu eest.
18.Kostja ei ole maamaksu tasumise kohustusele vastuväiteid esitanud. Kostja väidete kohaselt on ta arvetel 2011-205 ja 12192 näidatud maamaksu tasunud kogu summa ulatuses, so 65 eurot. Kohus leiab, et kostja väited kogu nimetatud arvetel näidatud maamaksu tasumise osas on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on kohtule esitanud tehingu kviitungi, millelt nähtub, et 04.09.2012 on kostja esindaja tasunud hagejale kokku 91 eurot, selgitusega „2012.a maamaks boxid 137-26.00 EUR: box 205-39.00 EUR JA box 117-26.00 EUR“ (tl 136). Lisaks on hageja esitanud tehingu kviitungi, millelt nähtub, et kostja esindaja on 05.06.2013 tasunud hagejale kokku 22,86 eurot, selgitusega „maamaks -XXX X -boks 204-9.80 EUR, XXX X -boks 137-6.53 EUR ja XXX X boks 117- 6.53 EUR“ (tl 137). Hageja on selgitanud, et kuna 05.06.2013 sooritatud makse juures ei olnud selgitust, millise aasta maamaksu kohta on makse sooritatud ning kuna kostja eest oli 2012.a maamaks tasutud, luges hageja 9,80 euro ulatuses kostja eest 2011.a maamaksu tasutuks. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja eest on arvel nr 12192 märgitud 2012.a maamaks summas 39 eurot tasutud ja arvel nr 2011-205 märgitud 2011.a maamaks tasutud 9,80 euro ulatuses. Hageja nõuab käesoleva hagiga ülejäänud osas 2011.a maamaksu tasumist summas 16,20 eurot. Hageja 04.05.2011 üldkoosoleku protokollilise otsuse punktis 9 on märgitud, et 32 m2 suuruste bokside 2011.a maamaksu suurus on 26 eurot aastas (tl 154-155). Võttes arvesse, et kostja boksi suurus on 32 m2, tuli kostjal tasuda 2011.a maamaksu 26 eurot. Kuna kostja eest on arve nr 2011-205 tasutud 9,80 euro ulatuses, on kostjal tasumata 2011.a maamaksu eest 16,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on maamaksu osas põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2011.a tasumata maamaksu eest 16,20 eurot.
19.Hageja 30.05.2012 üldkoosoleku protokollilise otsuse punktiga 4 otsustati paigaldada igale boksile individuaalne elektriarvesti ning vastavalt otsuse punktiga 6 kinnitatud eelarve variandile I tuli igal boksil tasuda selle eest 165 eurot (tl 161-168). Põhikirja punkti 36 kohaselt oli üldkoosolek pädev täiendavate rahaliste kohustuste paneku otsustamiseks. Põhikirja punkti 24 kolmanda lause kohaselt ühistu liige ei ole kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta üldkoosolekul, kus kulutuste kohta otsus vastu võeti, ei nõustunud. Hageja 30.05.2012 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et kostja oleks üldkoosolekul elektriarvesti paigaldamisele vastu vaielnud. Seega puudub
2-13-45266 kostjal alus keelduda selle eest tasu maksmisest. Kuigi kostja lepinguline esindaja on esitanud mitmeid pöördumisi ajavahemikul 06.08.2012-13.08.2012 hageja juhatusele, milles ta avaldab rahulolematust planeeritavate elektritööde teostamise osas (tl 45-48), ei anna nende pöördumiste esitamine alust keelduda elektriarvesti paigaldamise tasu maksmise kohustusest. Kostja oleks pidanud vastuväite esitama 30.05.2012 üldkoosolekul, kus vastava kulutuse kandmine otsustati. Kohus leiab, et kostjal puudub alus elektriarvesti tasu maksmisest keelduda ka põhikirja punkti 35 alusel. Nimetatud põhikirja punkti kohaselt ühistu liikmele võrreldes teiste ühistu liikmetega suuremate või täiendavate kohustuste paneku üle otsustab üldkoosolek. Liikmele lisakohustuste määramiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek (tl 52). Kostjale ei pandud võrreldes teiste ühistu liikmetega suuremaid kohustusi, seega ei olnud elektriarvesti paigaldamiseks vajalik tema kirjalik nõusolek. Kostja väide, et ta elektrit ei kasuta, on tõendamata. Kostja on viidanud 22.02.2012 toimunud üldkoosoleku protokolli punktile 9, mille kohaselt ei kinnitatud 2012.a eelarve projekti. Kohus märgib, et 22.02.2012 üldkoosoleku protokollist (tl 65-75) nähtub, et enne eelarveprojekti kinnitamist arutati seda, kas igale garaažiboksile tuleks paigaldada eraldi arvesti (protokolli punkt nr 7). Punkti nr 7 hääletus lükati edasi järgmisele koosolekule. Tulenevalt sellest, et ei otsustatud, kas igale boksile tuleks paigaldada eraldi elektriarvesti või mitte, ei olnud võimalik otsustada ka 2012.a eelarve üle, mistõttu jäeti 22.02.2012 toimunud üldkoosolekul 2012.a maamaksu ja eelarveprojekt kinnitamata. Sama projekt kinnitati 30.05.2012 toimunud üldkoosolekul. Kostja on lisaks esitanud kohtule 06.11.2009 tsiviilasjas 2-07-44740 tehtud kohtuotsuse (tl 89-90), millega tunnustati hageja 15.08.2007 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisust ja 16.11.2009 tsiviilasjas 209-3339 tehtud kohtuotsuse (tl 91-93), millega tunnistati hageja üldkoosoleku 23.10.2008 otsused kehtetuks. Kohus märgib, et nimetatud kohtuotsustega tunnistati kehtetuks hageja varasemad otsused, mitte need otsused, mis puudutasid elektriarvesti paigaldamist ja maamaksu kindlaksmääramist. Asjaolu, et kohus on varasemalt hageja üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistanud, ei oma õiguslikku jõudu hageja üldkoosoleku hilisematele otsustele. Kohus märgib, et hageja 30.05.2012 üldkoosoleku otsust ei ole kohtule teadaolevalt kehtetuks tunnistatud, mistõttu on see hageja liikmetele täitmiseks kohustuslik. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue elektriarvestite paigaldamise tasu osas summas 165 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Kohus märgib, et kostja väited hageja juhatuse liikme A. Karu ebaseaduslikust tegevusest on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt esitatud e-maksuameti väljavõtte hageja juhatuse liikme A. Karu kohta (tl 59), hageja revisjonikomisjoni aruanded (tl 60-62), hageja 23.10.2008 üldkoosoleku protokolli (tl 81-82), hageja 2008.a majandusaasta aruande (tl 83-88), hageja 2009.a majandusaasta aruande (tl 94-100), hageja 2010.a majandusaasta aruande (tl 100-105) ja hageja 2011.a majandusaasta aruande (tl 106-114) jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd nimetatud tõendid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhikirja punkti 34 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühistule makstavate ühe- või mitmekordsete maksete (sh liikmemaks ja osamaks) tasumisega viivitamise eest viivist 0,07% iga viivitatud kalendripäeva eest (tl 52). Hageja on arvestanud seadusjärgse viivisemäära järgi viivist alates arvete nr 2011-205 ja 12192 sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni, so 27.09.2013 kokku summas 45,84 eurot (tl 7). Puudub vaidlus, et kostja tasus esitatud arvetel märgitud hooldustasud pärast hagi esitamist, so 11.03.2014 (tl 224). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles arvete tasumisega viivituses, pidi olema teadlik viivise rakendumise kohustusest, mis tuleneb ka põhikirjast.
21.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 181,20 eurot ja viivis 45,84 eurot.
2-13-45266 Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Kohus märgib, et kuna kostja tasus esitatud arvetel märgitud hooldustasud pärast hagi esitamist, so 11.03.2014, siis see ei mõjuta menetluskulude % jagamist. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.