Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue XXXOÜ palub 09.12.2013 esitatud ja 21.02.2014 täpsustatud hagis mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 1233,58 eurot ja viivise 84,60 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 29.01.2008 teenuseleping (raamleping) nr XXX. Teenuse igakordne osutamine toimub igakordsete tellimus-lepingute alusel. Kostja tellis hagejalt teenuselepingu alusel teenust, mille kinnituseks on kostja esindaja andnud oma allkirja neljale tellimus-lepingule. Kahele tellimus-lepingule ei ole kostja esindaja oma allkirja andnud, kuid töid on kostjale reaalselt teostatud ning kostja on need vastu võtnud. Tööde kohta väljastas hageja arved nr 6519779, 6323701, 6528262, 6324400 (krediteeritud kokku summas 1387,71 eurot), 6324418, 6324427 kokku summas 1283,58 eurot. Arvest 6519779 on kostja arvestuslikult tasunud 50 eurot. Muud arved jättis kostja tasumata. Kokku on hageja põhinõue kostja vastu nimetatud arvete alusel 1233,58 eurot. 07.02.2013 saatis hageja kostjale e-kirja koos 31.12.2012 seisuga saldoteatisega nr 82/1 ja arve nimekirja 07.02.2013 seisuga. Kostja ei vaielnud saldoteatisele vastu ega esitanud arvete kohta pretensioone. Teenuselepingu p 3.3. kohaselt peab kostja teavitama hagejat kõikidest arvega seotud pretensioonidest viie tööpäeva jooksul arve kättesaamisest. 19.07.2013 saatis hageja kostjale korduva maksenõude (koostatud 16.07.2013), milles nõudis 1233,58 eurose võlgnevuse tasumist. Nõudeavaldus on edastatud kostja e-postiaadressile XXX ning see on jõudnud kostja meiliserverisse. Kostja ei ole nõudeavaldusele vastu vaielnud. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli vaidlusaluste arvete väljastamise ajal teenuselepingust tulenev suhe, kinnitab muuhulgas see, et kostja on sel perioodil hagejalt teenuselepingu esemeks olevaid teenuseid tellinud, hageja on neid kostjale osutanud ning kostja on nende eest ka tasunud. Tellimus-lepingute allkirjastamine ning arvete tasumine tõendab, et tegemist oli kostja esindajatega ning kostja aktsepteerib nõude aluseks olevaid dokumente allkirjastanud isikuid

oma esindajana suhetes hagejaga. Hageja ja kostja praktikas on tavaline, et kostjale tellis hagejalt töid ka ilma tellimus-lepinguid allkirjastamata. Hageja ning kostja vahel esines praktikat, mille kohaselt kostja tööd tellimisel ei allkirjastanud tööde tellimus-lepingut ning vastuvõtmisel arvet samuti ei allkirjastatud. Kostja on varasemalt näiteks tellinud töid, ei ole tellimus-lepingut või arvet allkirjastanud, kuid on tööd vastu võtnud ning on nende eest ka tasunud. Asjaolu, et kostja tööd tellis ega oma nende suhtes pretensioone, on tõendatud sellega, et kostja ei ole vaielnud vastu ei hageja edastatud arvetele, 07.02.2013 edastatud saldokinnitusele ning 19.07.2013 edastatud maksenõudele. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuselepingule peab kostja esitama oma pretensioonid arvetele hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates arvete kättesaamisest (teenuselepingu p 3.3). Kostja pidi olema teadlik hagi aluseks olevatest arvetest hiljemalt 07.02.2013 saldokinnitust kätte saades. Vaatamata sellele ei ole kostja arvetele ega võlgnevusele kordagi vastu vaielnud. Esimese vastuväite on kostja esitanud käesolevas tsiviilasjas hagile vastates, mis oluliselt ületab teenuselepingu p 3.3. viidatud tähtaega. Teenuselepingu p 3.3. valguses on kostja seega nõustunud talle esitatud arvetega, neid kajastavate saldokinnitustega ega ole soovinud neile vastu vaielda. Kostja sellist käitumist saab tõlgendada vaid kui kõigi saldokinnituses ja nõudeavalduses viidatud arvetega nõustumisena. Teenuselepingu p 5.2.1. kohaselt on kostjal kohustus arved tasuda 21 kalendripäevase tähtaja jooksul alates arve esitamisest. Lepingu p 5.2.2. kohaselt loevad pooled arve tasutuks selle laekumisel hageja arveldusarvele või kassasse. Hagi aluseks olevatest arvetest muutus viimane sissenõutavaks 04.01.2013. Seega on hagejal õigus nõuda hagi aluseks olevate arvete tasumist ning arvel viidatud nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole hagejale arveid teenuselepingu p 5.2.2. viidatud viisil tasunud, mille osas vaidlust ei ole. Seega on kostja rikkunud teenuselepingust tulenevat kohustust tasuda saadud teenuse eest tasu. Kostja seisukohad Kostja ei tunnista hagis esitatud nõudeid. Kostja leiab, et antud asjas peab hageja tõendama, et tema ja kostja vahel olid sõlmitud töövõtulepingud, seal hulgas ka seda, et saavutati kokkulepe tasu suuruse ja töö mahu osas. Samuti peab hageja tõendama kostjale töötulemuste üleandmist. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendavad ülalmärgitud asjaolusid. Hageja esitatud arved on lihtsalt raamatupidamise dokumendid, mis ei saa olla hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimise tõendiks. Hageja esitatud autoteeninduse teenuste osutamiseks tellimus-lepingud nr 984774, nr 984582, nr 985713, nr 985777 ja nr 985778 ei ole tõendiks hageja ja kostja vahel töövõtulepingute sõlmimise kohta. Nendel lepingutel ei ole kostja esindaja allkirja. Järelikult ei sõlminud kostja hagejaga eelmärgitud lepinguid. Tellimuslepingute nr 985713 ja 985777 teisel leheküljel on tõepoolest allkiri, kuid ei ole võimalik tuvastada, kelle oma see on. Seoses sellega kostja leiab, et hageja väited selle kohta, et see on XXXallkiri, ei ole põhjendatud. Tellimuslepingul nr 985778 üldse puudub allkiri.

Kostja leiab, et hageja ei esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kostja sai kätte arved 07.02.2013 e-kirjaga koos saldoteatisega nr 82/1 31.12.2012 seisuga ning arve nimekirja 07.02.2013 seisuga. Arvete esitamine kord reguleerib hageja ja kostja vahel 29.01.2008 sõlmitud teenuselepingu nr XXX punkt 5.1. mille kohaselt esitab hageja kostjale kauba ja tööde eest arve kauba ja tööde väljastamisel kohapeal, mil kostja esindaja kinnitab arve kättesaamist oma allkirjaga, või posti teel kostja poolt avaldatud postiaadressil. Hageja ei esitanud tõendid selle kohta, et ta väljastas kostjale arved kohapeal või saatis need kostja avaldatud postiaadressile. Hageja esitas koos 29.01.2008.a hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuselepinguga nr XXX selle lepingu lisa 2 „Autohooldusteenuste osutamise tingimused”. Lepingu lisa punkti 3.1 kohaselt tööde vastuvõtmisel allkirjastab kostja tellimuslehe. See tähendab, et töö loetakse vastuvõetuks, kui kostja allkirjastab tellimuslehe. Hageja ei esitanud tõendeid, mis tõendaksid kostajale töötulemuste üleandmist. Kohtu põhjendused Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vaidlustamata asjaoluna sõlmiti 29.01.2008 hageja ja kostja vahel teenuseleping (raamleping) nr XXX, mille kohaselt on teenuse sisuks kostja sõidukite remontimine, hooldamine hageja töökojas ning sõidukite varuosade ja tarvikute müümine hageja teenindustes ja kauplustes. Leping on sõlmitud määramata ajaks. Teenuse igakordne osutamine toimub igakordsete tellimuslepingute alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled vaiXXXvad selle üle, kas kostjal on tekkinud kohustus tasuda arvetel 6519779, 6323701, 6528262, 632440, 6324418, 6324427, 6324464 ja 6530903 märgitud summad hagejale. Kostja on seadnud kahtluse alla asjaolu, kas hageja nõuete aluseks olevad tellimus-lepingud on kostja esindaja poolt allkirjastatud ja leiab, et tööde ulatuses ja maksumuses kokku leppimine ei ole tõendatud ja tööde vastuvõtmine ei ole tõendatud. Teenuselepingu XXX p 3.1 kohaselt sõiduki remontimiseks üle andnud autojuht või teine isik, kes on üle andnud eseme remontimiseks ja on allkirjastanud tellimislehe on sobilik Kliendi esindaja ja tema volitused võtta vastu remonditud eset ei vaja täiendavat tõendamist. Lepingu XXX lisa 2 „ Autohooldusteenuste osutamise tingimused“ p 3.1 kolmandas lauses on pooled kokku leppinud, et tööde vastuvõtmisel allkirjastab Klient tellimislehe.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, mille kohaselt tasus kostja hagejale XXXja XXXallkirjastatud arvete ja tellimus-lepingute alusel, mh XXXallkirjastatud arve 6519779 (tl 4) ja XXXallkirjastatud tellimus-lepingu 982324 ja vastava arve 6321101 (tl 87-88) alusel osutatud teenuste eest. Kohus asub seisukohale, et kostja on seega eelnevalt tunnustanud enda esindajatena nii XXXkui ka XXX. Kohtul puudub alus kahelda hageja nõuete aluseks olevatel dokumentidel XXXja XXXallkirjade ehtsuses ega nimetatud isikute esindusõiguses. Arvest 6519779 nähtuvalt on hageja müünud kostjale sõidukitega seonduvaid tooteid summas 175,06 eurot. Hageja esitatud saldoteatisest nähtuvalt on kostja tasunud nimetatud arvest 50 eurot. Arvega nõustumist on allkirjaga kinnitanud XXX. Kostja ei ole vaidlustanud arvel märgitud toodete kättesaamist ega arvel märgitud toodete maksumust ega seda, et arve ei ole täies ulatuses tasutud. Eelnevast tulenevalt on arve 6519779 esitatud hageja ja kostja vahelise müügilepingu alusel ja VÕS § 208 lg 1 koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 1 alusel kuulub arvel 6519779 märgitud summa 125,06 euro ulatuses kostjalt hagejale väljamõistmisele.

Arvest 6528262 nähtuvalt on hageja müünud kostjale termostaadi maksumusega 18,89 eurot (koos käibemaksuga). Arvega nõustumist on allkirjaga kinnitanud XXX. Kostja ei ole vaidlustanud termostaadi saamist maksumusega 18,89 eurot ega arvel märgitud summa tasumata jätmist. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 208 lg 1 koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 1 alusel kuulub arvel 6528262 märgitud summa 18,89 kostjalt hagejale väljamõistmisele. Tellimus-lepingu nr 985713 kohaselt tellis kostja hagejalt järgmised teenused: rihma ja rulliku vahetus, diagnostika, can juhtmete remont, sidurivõimendi vahetus, galibreerimine, parema esiratta pidurivooliku vahetus. Nimetatud teenuste loetelu ja remondiks vajalikud tooted on märgitud arvel 6324400. Tellimus-lepingu nr 985713 on allkirjastanud XXX. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja on saanud tellimus-lepingus nr 985713 nimetatud teenuseid ja tooteid vastavalt arves märgitud summale. Hageja on kostjalt krediteerinud arvel märgitud sidurivõimendi maksumuse 1258,33 eurot, mis nähtub arvelt 6324464. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1 koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 1 kuulub arvel 6324400 märgitud summa 512,94 euro ulatuses kostjalt hagejale väljamõistmisele. Tellimus-lepingu 985777 kohaselt tellis kostja õhukuivati parandamise. Vastava teenuse maksumus koos vastavate toode hindadega on märgitud arvel 6324418. Tellimus-lepingu 985777 on allkirjastanud XXX. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja on saanud tellimus-lepingus nr 985777 nimetatud teenuseid ja tooteid vastavalt arves märgitud summale. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 1 kuulub arvel 6324418 märgitud summa 143,60 eurot kostjalt hagejale väljamõistmisele. Tellimus-lepingu 985778 kohaselt tellis kostja diagnostika. Vastava teenuse maksumus on kajastatud arvel 6324427. Tellimus-lepingu 985778 on allkirjastanud XXX. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja on saanud tellimus-lepingus nr 985778 nimetatud teenuse vastavalt arves märgitud summale. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 635 lg 1 koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 1 kuulub arvel 6324427 märgitud summa 40,18 eurot kostjalt hagejale väljamõistmisele. Täiendavalt on hageja krediteerinud kostjalt esitatud arvetelt 129,38 eurot, mis nähtub arvelt 6530903. Eelnevast tulenevalt kohustub kostja tasuma hagejale müügi- ja töövõtulepingutest tuleneva põhivõlgnevuse (125,06+18,89+(1771,27-1258,33)+143,60+40,18-129,38)= 711,29 eurot.

Kuivõrd tellimus-lepingul 984774 ja lepinguga alusel esitatud arvel 6323701 puuduvad kostja esindaja allkirjad ja hageja ei ole tõendanud vastava tehingu toimumist ega tööde vastuvõtmist kostja poolt, siis kohus ei loe TsMS § 230 lg-st 1 juhindudes tellimus-lepingut 984774 hageja ja kostja vahel sõlmituks ning lepingus näidatud töid (toitekaablite puhastus, can liinide vahetus) sooritatuks. Eelnevast tulenevalt puudub kohtu hinnangul hagejal õiguslik alus arvel 6323701 märgitud rahalise summa 522,29 eurot kostjalt välja nõudmiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud saldokinnitustele, siis on kostja teenuselepingu p 3.3. kohaselt võlgnevust tunnistanud ning kaotanud õiguse vastuväiteid esitada. Kohus märgib, et tõendatud ei ole saldokinnituste kättesaamine kostja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused e-kirjad oleksid jõudnud kostja kasutatavasse e-posti serverisse. Ühtlasi märgib kohus, et teenuselepingu p.3.3 alusel ei saa teha järeldust, et kui kostja ei vaidle tähtaegselt saldokinnitusele vastu, kaotab ta õiguse esitada vastuväiteid ning on sellega väljastanud võlatunnistuse. Kohus jätab hageja põhinõude 522,29 euro ulatuses rahuldamata. Kohus märgib, et nõuete rahuldamist ei välista kostja vastuväited, mille kohaselt teenuste ulatuses ja maksumuses ei ole pooled kokku leppinud ja teostatud töid ei ole kostja vastu võtnud. Kostja esindajate allkirjastatud tellimus-lepingutes nähtub tellitavate tööde täpne maht, mis kajastub vastavatel arvetel. Kostja on kinnitanud välja mõistetud nõuete osas tööde vastuvõtmist vastavuses lepingu XXX lisa 2 p 3.1 kolmandas lauses kokku lepituga kostja esindaja allkirjaga. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu XXX punktis 5.3.1 leppinud viivise määraks 0,05% päevas. Hagiavalduses nõuab hageja viivist 0,02% päevas. Kostja ei ole hageja esitatud viivise arvestust vaidlustanud, kuid kuna kohus jättis rahuldamata hageja tellimus-lepingust 984774 tuleneva võlgnevuse, siis jätab kohus rahuldamata ka vastava viivise nõude 38,50 euro ulatuses. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele 46,10 euro ulatuses. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.t 57,46% ulatuses ja jätab TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.