Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-13-43353
Tsiviilasi
XXXAS hagi Swedbank Liising AS vastu dokumentidega tutvumise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXXAS (registrikood XXX, asukoht: XXX); hageja esindaja juhatuse liige XXX(e-post XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste kostja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, Liivalaia 8, 15039 Tallinn).
Menetluse liik
Istungimenetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
2-13-43353 TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Tuginedes TsMS § 444 lõikele 1, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja palub kohustada Swedbank Liising AS-i lubama XXXAS-il tutvuda järgmiste Swedbank Liising AS-i ja kindlustusseltsi XXX SA dokumentatsiooniga, mis puudutab Swedbank Liising AS-i ja XXXAS-i vahel 22.12.2011.a. sõlmitud faktooringlepingu nr XXX suhtes sõlmitud kindlustuslepingut: Swedbank Liising AS-i poolt kindlustusseltsile XXX SA esitatud kindlustushüvitise väljamaksmise taotlus seoses nõudega AS-i XXXvastu; Kindlustushüvitise taotlusega seotud dokumentatsioon ja kirjavahetus Swedbank Liising AS-i ja kindlustusseltsi XXX SA vahel seoses nõudega AS-i XXXvastu; Kindlustusseltsi XXX SA poolt väljastatud kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise otsus seoses nõudega AS-i XXXvastu. Menetluse kestel hageja täpsustas oma nõuet ja palus kohustada Swedbank Liising AS-i esitama kohtule XXX SA kinnitus selle kohta, et XXX SA otsus Swedbank Liising AS-i kahjunõude rahuldamata jätmiseks seoses äriühingu XXXAS-i arvega nr 113595, kuupäevaga 29.12.2011 summas 397 261.20 eurot ei olnud põhjustatud Swedbank Liising AS-ist tulenevatest asjaoludest, s.o. mistahes teadete või dokumentide mitteesitamine, kindlustusmaksete tähtaegne tasumata jätmine jne; kohustada Swedbank Liising AS-i esitama kohtule XXX SA põhistatud otsus Swedbank Liising AS-i kahjunõude rahuldamata jätmiseks seoses äriühingu XXXAS-i arvega nr 113595, kuupäevaga 29.12.2011 summas 397 261.20 eurot.
Kostja leiab, et kostja ei ole kohustatud laskma hagejal tutvuda kostja ja XXX vahel sõlmitud kindlustuslepingu ja seda puudutava dokumentatsiooniga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: − XXXAS ja Swedbank Liising AS sõlmisid 22. detsembril 2011.a. faktooringulepingu nr XXX (edaspidi: Faktooringuleping), millega hageja loovutas kostjale rahalise nõude summas 397 261,20 eurot
2-13-43353
−
−
−
− −
−
faktooringuvõlgniku AS XXX(edaspidi faktooringuvõlgnik) vastu, maksetähtajaga 28.03.2012.a. Faktooringulepingu sõlmimisel informeeris kostja hagejat asjaolust, et Faktooringulepingu suhtes kehtib kindlustusleping kindlustusseltsis XXX SA (edaspidi: XXX). Faktooringulepingu üldtingimuste punkti 14.3. kohaselt on kostjal õigus nõuda ja hageja on kohustatud faktooringuvõlgnikku puudutava nõude tagasi ostma Faktooringulepingus toodud tingimustel.
− Menetluse käigus esitas kostja kohtutoimikusse XXX allkirjastatud kinnituse, et kostja on taotluse hüvitise saamiseks esitanud ning XXX on hüvitise väljamaksmisest keeldunud. Seega ei ole enam vaidlust, et kostja taotluse esitas. − XXX kinnituses on märgitud, et kostja esitas 20.03.2012 kahjunõude summas 397 261.20 eurot ning 9.10.2012 tegi XXX otsuse kinnitamaks, et kostja kahjunõue ei kuulu väljamaksmisele. Vaatamata kostja poolt esitatud XXX kinnitusele hageja poolt taotluse esitamise kohta, soovib hageja siiski täiendavaid dokumente, kuivõrd endiselt on teadmata põhjused, miks XXX väljamaksmisest keeldus. Hageja leiab, et kostja on hagis nõutud dokumentide väljastamisest põhjendamatult keeldunud väites, et tegemist on konfidentsiaalsete dokumentidega, mis ei puutu hagejasse. Hageja leiab, et kostja seisukoht on ebaõige, kuivõrd asjaolud, millistel põhjustel XXX keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest omavad antud juhul hageja jaoks olulist tähtsust. Kuivõrd kostja tungivalt keeldub mistahes asjaga seotud dokumentide esitamisest, ei ole välistatud, et XXX’i keeldumine võis olla tingitud mõnest kostjast tulenevast asjaolust, nt. kostja jättis mõne kohustuse XXX ees tähtaegselt täitmata, esitamata teate või mistahes muu dokumendi või tähtaegselt tasumata kindlustusmakse vms. Olukorras, kus XXX oleks kostjale kahjuhüvitise välja maksnud, ei oleks hageja pidanud kostjalt faktooringunõuet tagasi ostma, mistõttu on hageja jaoks äärmiselt oluline saada informatsiooni selle kohta, mis tegelikult toimus. Arvestades, et tegemist on suure rahasummaga, omavad XXX otsuse põhjendused olulist tähtsust, sest XXX kindlustas ka hageja riski. Tegemist oli kolmandat isikut kaitsva lepinguga VÕS § 81 tähenduses, mis kaitses lisaks kostjale huvidele ka hageja huve. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul kohustada kostjat esitama XXX’i kinnituse selle kohta, et kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumine ei olnud põhjustatud kostjast tulenevatest asjaoludest ning XXX’i põhistatud otsuse kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumise kohta.
2-13-43353 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Kohus leiab, et kostja ei ole kohustatud laskma hagejal tutvuda kostja ja XXX vahel sõlmitud kindlustuslepingu ja seda puudutava dokumentatsiooniga. Kohus märgib, et nagu ka hageja ise on hagiavalduse p-s 3 maininud, siis vastavalt Faktooringulepingu p-le 14.3 on kostjal õigus nõuda ja hageja on kohustatud faktooringuvõlgnikku puudutava nõude tagasi ostma Faktooringulepingus toodud tingimustel. Mitte kuskil Faktooringulepingus ei ole sätestatud, et kostja oleks kohustatud enne hageja tagasiostukohustuse jõustamist esitama taotluse XXX’le. Seega on kohtu hinnangul alusetu hageja väide nagu oleks hageja olnud sunnitud hagiavalduses nõutud dokumentide tõttu kostjalt nõude tagasi ostma. Tagasiostmise kohustus tuli hagejale Faktooringulepingust, mitte kindlustuslepingust ega sellega seotud dokumentatsioonist. Kohus märgib, et kindlustusleping oli sõlmitud XXX ja kostja vahel ning hageja ei ole selle lepingu pool. Kindlustuslepinguga ega sellega seotud dokumentatsiooniga ei pandud hagejale kohustusi ega antud sellega talle ka õigusi. Asjaolu, et kostja otsustas oma võimaliku kahju katteks sõlmida kindlustuslepingu, ei ole hageja ja kostja vahelistesse suhetesse puutuv asjaolu. Faktooringulepingus puudub vastav regulatsioon, st. puudub kostja kohustamine kindlustuslepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole nähtav nõude aluse tekkimine kostja vastu tulenevalt hageja poolt taotletud dokumentide ükskõik millisest sisust. Kostjal saaksid Faktooringulepinguga seoses olla hageja vastu üksnes võimalikud Faktooringulepingust tulenevad nõuded, kuid vastavaid nõudeid hageja antud asjas esitanud ei ole vaid on nõustunud Faktooringulepingu lõppemisega kostja toodud põhjendustel. Seega, kui kohaldada käesolevas asjas ainult Faktooringulepingut ilma hageja poolt 08.03.2012 kostjale antud kinnituskirjata, puudub hagejal igasugune õiguslik huvi kindlustuslepinguga ja sellega seotud dokumentatsiooniga tutvumiseks. Seoses hageja poolt 08.03.2012 kostjale antud kinnituskirjaga, märgib kohus, et tegemist on hageja ühepoolse omaloominguga ja vastav kinnituskiri ei saa kuidagi muuta Faktooringulepingus sätestatut. Kinnituskirjas kinnitab hageja, et kohustub tagasivõtmatult, tingimusteta ning vastuvaidlemise õiguseta ostma kostjalt tagasi ülaltoodud nõude hinnaga 397 261.20 eurot AS XXXvastu kostja esimesel sellekohasel nõudmisel, kui mistahes põhjusel XXX keeldub kostjale eelnimetatud nõudega seotud kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kohus leiab, et tegemist ei ole kahepoolse kokkuleppega, millest ka kostjale kohustused tuleksid, vaid hageja poolt tehtud tahteavaldusega. See tähendab, et kinnituskirjaga on endale kohustusi võtnud ainult hageja. Ehk siis ei ole kostja kinnituskirjaga võtnud endale Faktooringulepinguga võrreldes lisakohustusi. Kinnituskiri ei saanud seetõttu kuidagiviisi muuta Faktooringulepingu p-i 14.3, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda ja hageja on kohustatud faktooringuvõlgnikku puudutava nõude tagasi ostma Faktooringulepingus toodud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd VÕS § 1015 eeldused ei ole täidetud, ei ole kostja kohustatud laskma hagejal tutvuda kostja ja XXX vahel sõlmitud kindlustuslepingu ning seda puudutava dokumentatsiooniga ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
2-13-43353 TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.