Apellant (kostja): G.P. (IK XXXX), lepinguline esindaja Deniss Matvejev
hagi
G.P.
vastu
võlgnevuse
Vastustaja (kostja): KÜ Kangelaste 3 (RK 80162XXXX1), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. septembri 2013.a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis G.P. lt KÜ Kangelaste 3 kasuks välja viivise summas 2 988,43 eurot ning lisanduva viivise alates 27.12.2012.a kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % päevas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada KÜ Kangelaste 3 hagi osaliselt. Jätta rahuldamata KÜ Kangelaste 3 nõue G.P. lt viivise väljamõistmiseks perioodi eest jaanuar 2010 kuni november 2012 ja lisanduva viivise saamiseks alates 27.12.2012.a. Välja mõista G.P. lt KÜ Kangelaste 3 kasuks viivis 0,07 % päevas põhivõlalt 8 627,76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
3.Sõnastada Viru Maakohtu 17. septembri 2013 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-125XXXX48 tervikuna järgnevalt: „1. Rahuldada KÜ Kangelaste 3 hagi G.P. vastu osaliselt.
2.Välja mõista G.P. lt KÜ Kangelaste 3 kasuks põhivõlgnevus 8 627,76 eurot (kaheksa tuhat kuussada kakskümmend seitse eurot ja seitsekümmend kuus senti). Jätta rahuldamata KÜ Kangelaste 3 nõue G.P. lt viivise väljamõistmiseks põhinõudelt 8 627,76 eurot perioodi eest jaanuar 2010 kuni november 2012 ja lisanduva viivise saamiseks alates 27.12.2012.a.
3.Välja mõista G.P. lt KÜ Kangelaste 3 kasuks viivis 0,07 % päevas põhivõlalt 8 627,76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.“
4.Rahuldada G.P. apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta rahuldamata G.P. 9. aprillil 2014.a ringkonnakohtule esitatud taotlus asjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-14-4514 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 74,3 % ulatuses G.P. kanda ja 25,7 % ulatuses KÜ Kangelaste 3 kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.27. detsembril 2012 esitas KÜ Kangelaste 3 Viru Maakohtule hagi kostja G.P. vastu põhivõlgnevuse 8 627,76 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2 988,43 euro ja viivise väljamõistmiseks alates 1. detsembrist 2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (tulenevalt KÜS 7 lg-st 4 ja põhikirja p-st 3.2.12. arvestusega 0,07 % põhinõudest päevas) ja edaspidi 0,07 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. G. P. kuuluvad XXXX nr XXXX ja nr XXXX ning mitteeluruumid XXXX ja XXXX. Kostja on korteriühistu liige. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arveid vastavalt kostja tarbitud teenustele, korteriomandi reaalosa suurusele ja kostja mõttelise osa suurusele ühisest asjast. Hageja nõuab hagis võlgnevust perioodi jaanuar 2010 kuni november 2012 eest 8 627,76 eurot. Sel ajavahemikul kehtis 3. novembri 2009 üldkoosolekul vastu võetud teenindamise ja
hooldamise tariif 0,78 eurot/m2 kohta (s.o 12,20 kr/m2). 3. novembri 2009 ja 17. septembri 2010 üldkoosolekute otsuseid ei ole vaidlustatud. Hageja leiab, et kostjaga 3. juunil 2009 sõlmitud kokkulepe, mille sisuks on majandamiskulude arvestamise aluste muutmine ja majandamiskulude suuruse vähendamine kostja jaoks, on tühised. Teenindamise ja hooldamise tariif on majandamiskulu KÜS § 151 mõttes ja majandamiskulude arvestamise aluseid võib muuta ainult põhikirjaga. Põhikirja muutmine on üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud 3. juuni 2009 kokkulepete sõlmimist ega ole neid ka hiljem heaks kiitnud. Majandamiskulude arvestamise aluste muudatused on ilma põhikirja muutmiseta tühised. Samuti on 03. juuni 2009 sõlmitud kokkulepped vastuolus heade kommetega, sest kokkulepetega on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Kokkuleppe alusel peab hageja tasuma teenustasu summas 0,06 eurot/m2 (1,01 krooni/m2), samal ajal kui kõik teised korteriomanikud maksavad teenustasu summas 0,78 eurot/m2 (12,20 krooni/m2). Osa kostja poolt märgitud töödest ei ole seotud kaasomandiga, s.o kaupluse ruumi remont, kaupluse keldriruumide akende vahetamine. Elamu katusele paigaldas lumehoidjad korteriühistu. Kostja ei ole esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust. Kostja ei ole mitme aasta vältel täitnud majanduskulude kandmise kohustust ega täida kohustust ka pärast hagi esitamist. Seetõttu ei ole viivise nõue hageja arvates hea usu põhimõtte vastane.
2.G. P. vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja täidab oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja leiab, et teenindamise ja hooldamise tariif 0,78 eurot/m2 kohta (s.o 12,20 kr/m2) kohaldub ainult eluruumile. Hageja ei ole tõendanud, et mitteeluruumide omanikud peavad tasuma majanduskulusid sama tariifi alusel. Korteriühistu ei ole kunagi tunnistanud mitteeluruumide omanikke korteriühistu liikmetena. Mitteeluruumidel on autonoomsed sisseja väljapääsud, täiendavalt on rajatud kohad peale- ja mahalaadimistöödeks (estakaadid) ja punkrid kaupade otseseks mahalaadimiseks. Mitteeluruumide keldriruumid on elumajast isoleeritud, neil on eraldi sissekäigud. Kostja erastas kaupluse Motovelokaubad (XXXX ja XXXX) kaubanduspinnad 1993. a oktoobris. M3, erinevalt kaubanduspindadest M1, M2, M4, XXXX ja XXXX, ei olnud ettenähtud kaubanduspinnaks, sellel olid korterid nr 1 ja nr 2, mis arvati hiljem elamufondist välja. Korteriühistu asutati ja registreeriti 19. märtsil 2002, s.o 10 aastat peale mitteeluruumide M1, M2, M4, M5, XXXX ja XXXX erastamist. Kostja on seisukohal, et 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda. Ka viited muudele korteriühistu üldkoosolekute protokollidele ei ole õiguspärased, kuna kõik korteriühistu üldkoosolekud on vaidlustatud tsiviilkohtumenetluse korras: 2-10-2328 (liidetud 2-10-3765), 2-10-48236, 2-12-6418, 2-12-23343, 2-12-32719, 2-12-36841 ja 2-13-1485. Tsiviilasjas nr 2-12-6418 on korteriühistu 16. novembri 2011 üldkoosoleku otsused ja tsiviilasjas nr 2-10-48236 on 02. juuli 2010 üldkoosoleku otsused tunnistatud tühiseks (otsused ei ole jõustunud). Üldkoosolekute protokollija N. Issajeva ja koosoleku juhataja O. Närgi suhtes on algatatud kriminaalmenetlus võltsimise kahtlustuses. 17. septembri 2010 põhikiri on vastu võetud 9 korteriomaniku poolt ja põhikirja võltsimise osas toimub kriminaalmenetlus.
03.juunil 2009 sõlmisid hageja ja kostja kokkulepped kostja poolt tarbitavate korteriühistu teenuste ja nende eest tasumise kohta, mille kohaselt pidi kostja tasuma teenustasu 0,06 eurot/m2 (1,01 krooni/m2). Hageja poolt allkirjastas kokkulepped hageja juhatuse liige O. Fomin, kes kanti registrisse juhatuse liikmena 03. juuni 2007. O. Fominil oli esindusõigus kõikides juriidilistes küsimustes, sh majandus- ja kommunaalmaksete suuruse ja nende
tasumise korra määramine ning ühistu liikmete ajutine vabastamine sihtotstarbeliste maksete tasumisest (03. juunist 2007 kehtinud põhikirja p 5.14). Tasumine vee ja kanalisatsiooni eest toimub korteriühistu arvele vastavalt arvestite näitudele. Gaasi ja elektri saab kostja kätte teistelt tarnijatelt ja selles osas ei ole kostjal hageja ees võlgnevust. Kostja on teostanud remonditöid vastavalt 03. juunil 2009 korteriühistu ja mitteeluruumide kaasomanike kokkuleppele. Hageja viivise nõue ei ole põhjendatud, sest kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Samuti on viivise nõue hea usu põhimõtte vastane, sest varem ei ole hageja kostjalt viivist nõudnud. Kostja leiab, et hageja esindajal puuduvad volitused korteriühistu esindamiseks, kuna ükski üldkoosolek ei ole korteriühistu juhatusele sellist õigust andnud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 17. septembri 2013 otsusega rahuldati KÜ Kangelaste 3 hagi täielikult ja jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis G. P. lt välja põhivõlgnevuse 8 627,76 eurot ja viivise 2 988,43 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (8 627,76 eurot) alates 27.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras (s.o 0,07 % päevas) (lisanduva viivise nõude osas tegi kohus paranduse 20. septembri 2013 määrusega). Maakohus tuvastas, et pooled vaidlevad selle üle, 1) kas mitteeluruumide XXXX ja XXXX omanikud on KÜ Kangelaste 3 liikmed, 2) kas korteriühistu 03. novembri 2009 üldkoosoleku otsus on tühine, 3) kas 03. juuni 2009 sõlmitud kokkulepped on kehtivad, 4) kas majandamiskulusid on tasutud õigesti, sh kas viivise arvestamine on seaduslik. Kohus asus seisukohale, et mitteeluruumide omanikud on korteriühistu liikmed. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 (2007 kehtinud redaktsioon) tähenduses olid mitteeluruumid korteriomandi mõiste all ja mitteeluruumide omanikud olid korteriühistu liikmed olenemata sellest, et mitteeluruumide omanikke ei kantud liikmete nimekirja. Vastavalt KÜS § 3 lg-le 1 pidi korteriühistu asutamiseks olema korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsus. Korteriühistu asutamise seaduslikkust ei ole kostja vaidlustanud. Kohus tuvastas, et korteriühistu 3. novembri 2009 üldkoosolek oli tulenevalt põhikirja p-st 4.6 õigustatud võtma vastu majandus- ja kommunaalmaksete arvutamise aluste muudatused (sh kehtestama uue teenindamise ja hooldamise tariifina endise 10,00 krooni/m2 asemel alates
1.novembrist 2009 12,20 krooni/m2). Korteriühistu 3. novembri 2009 üldkoosolek oli korduskoosolek ning selles võis osaleda määramata arv liikmeid. Kohtule esitatud protokolli kohaselt osales korduskoosolekul 19 korteriomanikku (I kd tl 20). Kuna korteriühistu
3.novembri 2009 otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ja kõigile liikmetele kohustuslik. Kostja poolt vaidlustatud hageja esitatud korteriühistu teistele otsustele ei saanud pooled tugineda, sest need ei ole jõustunud. Kohus leidis, et 3. juuni 2009 kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 5.17 kohaselt oli juhatus pädev otsuseid vastu võtma, kui juhatuse koosolekust võttis osa vähemalt 1⁄2 juhatuse liikmetest. Kokkulepete sõlmimise ajal oli mittetulundusühingute ja sihtasutuse registri registrikaardi väljavõtte kohaselt KÜ Kanglaste 3 juhatuses alates
28.augustist 2007 viis isikut: O. Fomin, V. Baikov, J. Väkram, J. Sizonenko, N. Smekalova (II kd tl 82). Juhatuse protokolli kohaselt oli 3. juuni 2009 kokkulepete sõlmimise juures O. Fomin ja N. Smekalova. Seega võttis juhatuse koosolekust osa vähem juhatuse liikmeid kui on ette nähtud korteriühistu põhikirja p-s 5.17, st rikuti kvooruminõuet juhatuse
kokkukutsumisel. Kuna korteriühistu juhatus või üldkoosolek pole 3. juuni 2009 kokkulepet hiljem heaks kiitnud, siis on 3. juuni 2009 kokkulepped TsÜS § 84 lg 1 alusel tühised. Pooltel puudub vaidlus kostja poolt tarbitud vee, maagaasi ja elektrienergia osas. Hageja poolt kohtule esitatud arvete jm dokumentidega (II kd, tl 22-39 pöördel) on tõendanud, et hageja on täitnud korteriühistu majandamisfunktsioone ja tasunud maja majanduskulutusi. Kohus asus seisukohale, et äriotstarbeks kasutavate hoone osade remontimine ei anna põhjust jätta tasumata majandamiskulude eest, sest kostja ei ole esitanud korteriühistule nõuet hüvitada talle tekitatud kulud ega vastuhagi kohtule. Kinnistusregistri järgi on mitteeluruumi XXXX pind 63,7 m2 ja XXXX pind 281,6 m2, kokku 345,3 m2. Kostjale on arvestatud alates jaanuarist 2010 kuni novembrini 2012 (kaasa arvatud) majandamiskulude eest tasumiseks teenindamise ja hooldamise tariifi 12,20 krooni/m2 (0,78 eurot/m2) järgi. Kostja on jätnud majandamiskulude eest osaliselt tasumata, kokku summas 8 627,76 eurot. Samuti luges kohus põhjendatuks ka viivise nõude vastavalt KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirjale. Kostja ei ole vaidlustanud arvete kättesaamist. Sissenõutavaks muutunud viivis on 31.11.2012 seisuga 2 988,43 eurot. Kohus leidis, et hageja taotletud viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna protsent 0,07 % tuleb korteriühistuseadusest. Lisaks pidas kohus põhjendatuks hageja viivise nõuet TsMS § 367 alusel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.G.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. septembri 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus 3. juuni 2009 kokkulepete tühisuse tuvastamisel hinnanud tõendeid valesti ja on jätnud apellandile selgitamata, mida pidi apellant tõendama seoses kokkulepete tühisuse tuvastamisega. Kohus ei ole selgitanud kostjale vajadust tõendada üldkoosoleku otsustusvõimelisust. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, et kõik KÜ Kangelaste 3 korteriomanikud aktsepteerisid 3. juuni 2009 kokkuleppeid. Kohus on analüüsinud eelnimetatud kokkulepete tühisust, ilma et hageja oleks esitanud kohtule aluseid tühisuse tuvastamiseks. Apellant saab tõendada, et kokkulepped sõlmiti hageja juhatuse korraldusel, mis on sarnane kokkuleppe heakskiitmisega hageja juhatuse poolt; 2) on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, ignoreerides põhjendamatult kostja viiteid
3.novembri 2009 üldkoosoleku otsuse tühisusele ja samas võttes arvesse hageja väiteid 3. juuni 2009 kokkulepete tühisuse kohta. Samuti on kohus hinnanud ebaõigesti 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsust majandamiskulude suuruse kohta. Apellandi arvates on majandamiskulude suurus kinnitatud ainult eluruumide jaoks; 3) on kohus jätnud analüüsimata apellandi poolt 15. augusti 2013 dokumendis esitatud taotluse nõuda mittetulundusühingute registrist välja korteriühistu asutamisdokumendid. Samuti on kohus ignoreerinud apellandi 21. märtsil 2013 ja 15. augustil 2013 esitatud taotlusi liita käesolev asi tsiviilasjaga nr 2-12-5802 ja 23. jaanuari 2013 vastusele lisatud dokumentaalseid tõendeid; 4) on kohus ignoreerinud apellandi väiteid seoses sellega, et hagejal ei ole õigust viivise rakendamiseks. Hageja esitas viivise nõude esimest korda 27. detsembri 2012 hagiavalduses. Hageja käitumine viivise nõudmisel ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega; 5) on kohus jätnud kohtuotsuse tegemisel hageja asendamata. Hagejatena osalesid kohtuistungil N.Isaeva ja L.Yschmeneva ning hagejate lepingulise esindajana Roman Golovenko, mis viitab hageja asendamisele. Järelikult on kohtuotsus tehtud isiku kasuks, kes
ei ole hageja antud menetluses. Samuti ei ole kostja lepingulisel esindajal Roman Golovenko’l KÜ Kangelaste 3 esindusõigust. Volikirja andis esindajale korteriühistu juhatuse liige N. Isaeva. Hageja põhikirja kohaselt ei kuulu juhatuse pädevusse volikirjade väljaandmine. Seega pidi volituse andmise otsustama korteriühistu liikmete üldkoosolek. Apellant palus tühistada maakohtu otsus ja jätta hagi läbi vaatamata.
5.KÜ Kangelaste 3 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja nõus apellandi seisukohtadega ja leiab, et kohus luges õigesti 3. juuni 2009 kokkulepped tühisteks. Kohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Apellandi taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks ei ole põhjendatud. 3. juuni 2009 kokkulepete kehtivust ei mõjuta asjaolu, kas 3. juuni 2009 kokkulepe sõlmimise otsustas juhatus, sest majandamiskulude suurust võib muuta ainult korteriühistu üldkoosolek. Korteriühistu juhatuse 08. mai 2009 koosoleku protokoll ei ole usaldusväärne tõend, sest ei olnud vastustaja juhatusele endise juhatuse poolt (s.o O. Fomin, N. Smekalova, J. Sizonenko ja J. Väkram) üle antud koos teise dokumentatsiooniga üleandmise-vastuvõitmise akti järgi. Samuti ei olnud antud dokument esitatud ka koos apellatsioonkaebusega; 2) võib kohus anda esitatud kokkuleppele õigusliku hinnangu ning kohtul on õigus oma algatusel lugeda kokkulepe tühiseks (Riigikohtu 15.02.1999 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-99). Kuna KÜ Kangelaste 3 üldkoosolek pole otsustanud kokkuleppe sõlmimist majandamiskulude suuruse muutmise osas ega kiitnud seda heaks, siis on kokkulepe tühine. Apellant ei ole kohtus väitnud ega tõendanud, et 3. juuni 2009 kokkuleppeid aktsepteerisid kõik korteriomanikud. Kõik otsused, millega muudetakse majandamiskulude arvestamise aluseid, on ilma põhikirja muutmiseta tühised. Samuti olid 3. juuni 2009 kokkulepped vastuolus heade kommetega, kuna nendega rikuti võrdse kohtlemise printsiipi; 3) ei ole kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, sest 3. juuni 2009 kokkulepete tühisus tuleneb seadusest, 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuleb aga tõendada, mida apellant ei ole teinud ega põhjendanud, miks nimetatud üldkoosoleku otsuste tühisus omab tähtsust käesoleva asja läbivaatamisel. Vastustaja leiab, et asjaolu, et korteriühistu liige ei ole nõus teenindamise ja hooldamise tariifi suurusega, ei ole aluseks tariifi tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Korteriühistu hilisematel üldkoosolekutel kinnitati antud tariifi korduvalt. 2010, 2011 ja 2012 majanduskavade kohaselt planeeris KÜ Kangelaste 3 tulusid elamu hooldusest tariifi 0,78 EUR/m2 (s.o 12,20 krooni/m2) alusel. Kuna Vastustaja ei tugine oma nõude põhjendamises ainult 03. novembri 2009 üldkoosoleku otsusele, vaid ka kõikidele teistele (12.02.2013 seisukoha lisad 3-7) üldkoosoleku otsustele, siis 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamine ei tõenda Apellandi väidet, et tariif 0,78 EUR/m2 (s.o 12,20 krooni/m2) ei kehti. Ka 28. mai 2013 üldkoosolekul kinnitati korduvalt 2010, 2011 ja 2012 majanduskavad; 4) on vale apellandi väide, et 03. novembri 2009 üldkoosolekul kinnitati majandamiskulude suurus ainult eluruumide jaoks, sest seda ei nähtu vastuvõetud otsusest; 5) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et kohus on jätnud analüüsimata 19. augustil 2013 (apellandi viidatud 15. augustil 2013 ei esitanud apellant midagi) esitatud seisukohti. Samuti ei ole apellant nimetanud neid konkreetseid väiteid ja tõendeid, mida kohus jättis apellandi arvates tähelepanuta ega põhjendanud, millist olulist tähendust need omavad. Apellandi väited on paljasõnalised. Samuti ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et kohus on ignoreerinud taotlusi asja liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-12-5802. Kohus jättis taotluse rahuldamata;
6) on apellandi tuginemine hea usu põhimõtte sättele alusetu. Viivise nõudmise õigus tuleneb nii seadusest (KÜS § 7 lg 4) kui ka põhikirjast (p 3.2.12). Kuna apellant ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud, oli vastustajal õigus nõuda apellandilt ka viiviseid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Otsus kuulub tühistamisele kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata osas, milles kohus rahuldas hageja põhinõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8627,76 eurot. Selles osas muudab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi. TsMS § 173 lg 3 alusel tuleb vastavalt muuta ka menetluskulude jaotust. G.P. apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Vaidlus puudub selles, et KÜ Kangelaste 3 on asutatud XXXX asuva elamu majandamiseks. Kostja on KÜ Kangelaste 3 liige, kellele kuulub selles elamus neli korteriomandit: eluruumid nr XXXX ja XXXX ning mitteeluruumid XXXX ja XXXX. Käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all üksnes kostja kohustused hageja ees seoses mitteeluruumide nr XXXX ja XXXX majandamisega. Hagi on esitatud majandamiskulude võlgnevuse nõudes perioodi eest jaanuar 2010 kuni november 2012.
7.1.Apellatsioonimenetluses tugineb apellant jätkuvalt oma 23.01.2013.a menetlusdokumendis esitatud seisukohtadele ja vastuväidetele. Kostja oli selles menetlusdokumendis seisukohal, et mitteeluruumide omanikuna ei ole ta korteriühistu liige ja leidis, et korteriühistul puudub sisuliselt pädevus otsustada Kangelaste 3 elamu osaks olevate mitteeluruumide majandamisega seotud küsimusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kostja on korteriühistu liige nii eluruumide kui mitteeluruumide osas. Asjatundmatud on väited, nagu alluks mitteeluruumide haldamine kaasomanike vahelistele kokkulepetele, samal ajal kui eluruumide majandamist korraldab korteriühistu. Korteriühistuseadus käsitab hoonet (elamut) kui ühtset tervikut ega näe ette erinevaid valitsemisvorme ühe hoone piires.
7.2.KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandiseaduse § 2 lg 1 kohaselt kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka võrdsetel alustel eluruumidega ka mitteeluruumid. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanikeks ja seega ka korteriühistu liikmeteks saavad olla kas füüsilised või juriidilised isikud. Käesoleval juhul on G.P. näol tegemist füüsilise isikuga (seda sõltumata asjaolust, et ta tegutseb füüsilisest isikut ettevõtja ehk FIE-na) ning ta on korteriühistu liige olenemata sellest, kas talle kuulub üks või mitu eluruumi või mitteeluruumi või mõlemat liiki ruume. KÜS § 3 lõikest 4 ei tulene, et korteriühistu liikmete nimekiri peaks sisaldama eraldi loetelu elamus paiknevatest mitteeluruumidest. Liikmele kuuluvate korteriomandite arv omab KÜS § 11 järgi tähtsust selles osas, mitu häält kuulub liikmele korteriühistu liikmete üldkoosolekul.
8.Hageja nõue põhineb seisukohal, et perioodil jaanuar 2010 kuni november 2012 kehtis korteriühistu liikmete suhtes teenustariifina 0,78 eurot/m2 eest, milline tariif oli vastu võetud
3.novembri 2009.a üldkoosolekul ja kinnitatud hilisematel üldkoosolekutel. Kostja on
seisukohal, et nimetatud teenustariif on kohustuslik üksnes eluruumide omanikest korteriühistu liikmetele. Kostja kui mitteeluruumide omanik tasub hagejale teenuste ja majandamiskulude eest vastavalt 3. juunil 2009.a sõlmitud lepingule (I kd lk 56), mille on hageja nimelt allkirjastanud juhatuse esimees Oleg Fomin. Lepingu kohaselt on kostjale alates 1. jaanuarist 2010 tariif kõigi teenuste (avariiteenindus, suitsu- ja ventilatsioonikanalite puhastus, väliskanalisatsiooni ja väliskaevude läbipesemine, hoone kindlustus, raamatupidamis-teenindus) eest kokku 1 m2 eest 1,01 (ühikut ei ole märgitud), mis teeb kokku 344,45 (ühikut ei ole märgitud). Lepingu kohaselt tasub kostja hagejale vee eest vastavalt veemõõturi näitudele ja selles osas pooltel vaidlus puudub. Vaidlusalusel perioodil kehtis hageja põhikiri, mis oli kinnitatud 20. juuni 2007 üldkoosoleku otsusega (II kd lk 7-8).
9.Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et 3. juuni 2009 leping KÜ Kangelaste 3 ja G.P. vahel on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel seetõttu, et O. Fomin tegi tehingu hageja nimel ilma volituseta ning korteriühistu juhatus või üldkoosolek ei ole järgnevalt nimetatud lepingut heaks kiitnud. Eelnevalt tuvastas maakohus, et kuna hageja juhatus oli viieliikmeline, aga 3. juuni 2009 lepingu sõlmimise juures oli ainult kaks juhatuse liiget, siis rikuti hageja põhikirja p-s 5.17 sätestatud kvoorumi nõuet (juhatuse koosolekul osales alla poole liikmetest). Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, mille kohaselt on 3. juuni 2009 leping tühine juhatuse esimehel O. Fominil tehingu tegemiseks pädevuse puudumise tõttu. Ebaõiged on aga maakohtu otsuse õiguslikud põhjendused 3. juuni 2009.a lepingu tühisuse aluse osas. Vastavalt hageja põhikirja p-le 5.16 võib juhatuse esimees ühingut esindada kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt. Nimetatu on kooskõlas ka TsÜS § 34 lg-tega 1 ja 2 ning MTÜS § 27 lg-ga 1 juriidilise isiku esindamise kohta. O. Fomin ei vajanud hageja nimel kostjaga tehingu tegemiseks juhatuse otsust, nagu maakohus ekslikult leidis, ja nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Sel põhjusel on asjassepuutumatud ka kõik apellandi väited seoses juhatuse 8. mai 2009.a koosolekuga ning ringkonnakohus jätab need edasise tähelepanuta.
10.KÜ Kangelaste 3 ja G.P. vahel 3. juunil 2009.a sõlmitud lepingu tühisus tuleneb asjaolust, et korteriühistu juhatusel puudus pädevus otsustada majandamiskulude suuruse üle ning sõlmida korteriühistu mõne liikmega kokkuleppeid, millega neile pannakse erinevaid kohustusi võrreldes ülejäänud liikmetega.
10.1.KÜS § 15 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulude ja koormatiste kandmisel. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega on korteriühistu majandamiskulude suuruse kehtestamine seadusest tulenevalt korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning hageja üldkoosoleku otsused (kui nad kehtivad) on majandamiskulude suuruse kehtestamise kohta kohustuslikud kõigile korteriühistu liikmetele, sh kostjale kui mitteeluruumide omanikule.
10.2.Kuna KÜS § 15 lg-st 1 tulenevalt on majandamiskulude suuruse kehtestamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning sarnaselt on see reguleeritud ka hageja põhikirja p-s 5. 2, siis puudus korteriühistu juhatuse esimehel O. Fominil pädevus leppida kokku kostja kui korteriühistu liikmega majandamiskulude tasu suuruses, mis erines üldkoosoleku otsusega
kehtestatud majandamiskulude tasu suurusest. Seetõttu on 3. juuni 2009 leping osas, millega kostja majandamistasu suurus moodustab muutumatuna 1,01 ühikut ruutmeetri kohta, tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. Lepingu tühisusele sai hageja tugineda vastuväite korras ning puudus vajadus esitada eraldi hagi lepingu tühisuse tuvastamiseks.
11.Põhjendatud on hageja seisukoht, et majandamiskulude eest tuleb kostjal tasuda kooskõlas üldkoosoleku otsusega. Hageja väitel on vaieldaval perioodil majandamiskulu tariif määratud
3.novembri 2009 üldkoosoleku otsusega. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et tegemist oli korduskoosolekuga, mistõttu ei olnud vajalik järgida kvoorumi nõuet. Kostja on esitanud vastuväite, et üldkoosoleku otsused on tühised, kuna on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus on jätnud kostja tühisuse vastuväitega arvestamata seetõttu, et 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsust ei ole kooskõlas KÜS § 13 lg-ga 3 vaidlustatud kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ja seetõttu on otsus seadusjõus. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti samastanud tehingu tühisuse ja tühistatavuse õiguslikud alused. KÜS § 13 lg 3 reguleerib korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamist (vaidlustamist), millisel alusel kostja ei ole kohtule oma vastuväidet esitanud. Kostja tugineb oma vastuväites MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt on kättetoimetamise korra rikkumine aluseks korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele ja seadus ei kehtesta nimetatud nõude või vastuväite esitamiseks konkreetset tähtaega. Kostjal oli seega õigus hagile vastu vaieldes tugineda nõude aluseks oleva üldkoosoleku otsuse tühisusele.
12.Kostja väitel on 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsus tühine selle kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb poole kohustus oma väiteid ja esitatud asjaolusid tõendada. Seega pidi kostja tõendama ka oma väiteid, et hageja on 3. novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda rikkunud.
12.1.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole ei maakohtus ega ka apellatsioonikaebuses selgitanud, milles üldkoosoleku korra rikkumine seisnes. Kostja on üksnes avaldanud, et korra rikkumist tõendavad tunnistajad. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja tühisuse asjaolusid täiendavalt selgitanud, samuti ei ole kostja taotlenud apellatsioonimenetluses selle asjaolu välja selgitamiseks nende tunnistajate ära kuulamist, kelle ülekuulamise taotlust maakohus ei rahuldanud. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kostja selgitus, et tunnistajad tõendavad üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, ei ole tõendi asjakohasuse põhistamiseks piisav olukorras, kus kostja ei ole kohtule avaldanud, milles kokkukutsumise korra väidetav rikkumine seisnes.
12.2.Oma 23.01.2013.a vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et hageja ei teatanud vastavalt seadusele ja KÜ Kangelaste 3 põhikirjale üldkoosoleku kokkukutsumisest kõikidele KÜ Kangelaste 3 liikmetele, sh mitteeluruumide omanikele. Samas nähtub korteriühistu 03.11.2009.a üldkoosolekul osalejate nimekirjast (t I kd lk 20), et G.P. on viibinud sellel koosolekul isiklikult kohal, kinnitades seda oma allkirjaga lahtrites nr XXXX ja nr XXXX. Ehkki nimekirjas on samal leheküljel märgitud kostja G.P. nimi ka mitteeluruumide XXXX ja XXXX juures olevatesse lahtritesse, ei ole kostja nimetatud lahtrites oma koosolekul viibimist allkirjaga kinnitanud. Ringkonnakohus leiab, et G.P. on korteriühistu liige sõltumata
sellest, mitu korteriomandit (sh nii eluruumi kui mitteeluruumi) talle elamus kuulub. Liikmele kuuluvate korteriomandite arvust saab sõltuda liikmele korteriühistu üldkoosolekul kuuluvate häälte arv (KÜS § 11 lg 1, KÜ Kangelaste 3 20.06.2007.a põhikirja p 5.8), kuid liikmele mitme korteriomandi kuulumine ei tähenda iseenesest seda, et liiget tuleks korteriühistu üldkoosolekule kutsuda mitme eraldi kutsega. G. P. osalemine korteriühistu 03.11.2009.a üldkoosolekul näitab, et ta oli üldkoosoleku toimumisest teadlik. Eeltoodust tulenevalt on hageja 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsus, millega on kinnitatud maja teenindamise ja hooldamise tariifiks (majandamiskulu suuruseks) alates 1. novembrist 2009 12, 20 krooni/m2 eest (o, 78 eurot) kehtiv. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta vastustaja väidete osas, mis puudutavad hageja nõude tuginemist ka hilisemate üldkoosolekute vastavatele otsustele. Tegemist ei ole tarbimise põhise, vaid omandi pindala osatähtsuse põhise tariifiga, mistõttu hageja ei pidanud tõendama kostjapoolset teenuste tarbimist vaieldaval perioodil.
13.Ringkonnakohtu arvates on ainetud apellandi (kostja) väited, et korteriühistu 03.11.2009.a üldkoosolekul arutati hooldustasu tariifi tõstmist üksnes eluruumide omanike jaoks ning otsuse tegemisel ei peetud silmas mitteeluruumide omanikke. T. I. kd lk 19 pöördel olevast üldkoosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli maja hooldustasu teenuse muutmine ja seoses sellega tariifi läbivaatamine. Juhatuse esimees O. Fomin selgitas hooldustasu tariifi suurendamise põhjuseid seoses sellega, et tõusnud on mitmete teenuste hinnad. Hääletati maja teenindamise ja hooldamise uue tariifi kinnitamist. Protokollist ei nähtu, et uus tariif pidi laienema üksnes eluruumidele.
13.1.Kostja on rajanud oma väited, mille kohaselt ei laiene hooldustasu tariif 12,20 kr/m2 mitteeluruumidele, muuhulgas sellele, et 03.11.2009.a üldkoosolekul kinnitatud hooldustasu tariifi kinnitamise aluseks oli „Elamispinna 1 ruutmeetri korrashoiu tasu arvestus alates 01.01.2009.a (tõlge t I kd lk 59). Samuti leiab kostja, et majanduskulude suurust mitteeluruumide mõtteliste osade haldamiseks ei ole määratud käesoleva ajani ja seda tõendab
3.novembri 2009 üldkoosoleku protokolli eelnimetatud lisa. Ringkonnakohus kostja (apellandi) sellekohase seisukohaga ei nõustu. Korteriühistuseadus ega hageja põhikiri ei erista korteriühistu liikmeid sel alusel, kas nende omandis on eluruum või mitteeluruum. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Sama sätestab hageja põhikirja p 2.1. Seega kehtib nii seaduses kui hageja põhikirjas sätestatu kõikidele korteriühistu liikmetele, kui üldkoosolek ei ole teistmoodi otsustanud. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
13.2.KÜ Kangelaste 3 03.11.2009.a üldkoosoleku otsusega vastuvõetud teenusetariif on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes. Kuigi nimetatud normi teksti kohaselt on majandamiskulu vajalik kulu „eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest“, siis lähtudes korteriühistu moodustamise eesmärgist ning korteriühistu liikmete võrdse kohtlemise põhimõttest saab nimetatud normi tõlgendades asuda seisukohale, et KÜS § 151 lg 1 kohaldub ka mitteeluruumidest korteriomandite majandamisel. Samast arusaamast lähtudes tõlgendab ringkonnakohus ka üldkoosoleku otsuse lisa (I kd lk 59). Eeltoodust tuleneb, et lisas esitatud majandamiskulu arvestus on vastavalt 03.11.2009.a üldkoosoleku otsusele kehtiv ka mitteeluruumide omanikest korteriühistu liikmetele, sh kostjale.
13.3.Asumaks seisukohale, et korteriühistu liikmeteks on nii eluruumide kui mitteeluruumide omanikud ja korteriühistu eesmärgiks on kõigi liikmete, sh ka mitteeluruumide omanike,
huvide esindamine ja elamu kui terviku (sh selles asuvate mitteeluruumide) majandamine, ei pidanud maakohus nõudma välja korteriühistu asutamisdokumente. Maakohus ei ole dokumentide välja nõudmata jätmisel rikkunud menetlusnormi ja kostja sellekohase taotluse rahuldamata jätmine ei ole toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus on seisukohal, et korteriühistul on õigus kehtestada soovi korral erinevaid kohustusi erineva kasutusotstarbega korteriomandite/mitteeluruumide omanikest liikmetele, kuid niisugused erisused peaksid tulenema kas vahetult korteriühistu põhikirjast või korteriühistu üldkoosoleku otsusest selliselt, et üheselt oleks arusaadav osale liikmetele teistest erinevate kohustuste asetamine.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kui mitteeluruumi omanik on remontinud tema äriotstarbeks kasutavat hooneosa, ei anna see alust jätta 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandamiskulude eest tasumata. Kostja ei ole esitanud korteriühistule nõuet hüvitada talle tekitatud kulud, lisaks ei ole kostja esitanud antud asjas tasaarvestuse vastuväidet, mistõttu ei saanud kohus analüüsida kostja väiteid tehtud remonditööde osas. Seega on maakohus asunud lõppjärelduses õigele seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma perioodil jaanuar 2010 kuni november 2012 majandamiskulude (hooldustasu ja remondifondi eraldiste) eest korteriühistu 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ning apellandi vastupidine seisukoht on ekslik. Majandamiskulude võlgnevuse arvestamisele ei ole apellatsioonikaebuses vastuväiteid esitatud. Maakohtu otsus tuleb põhivõlgnevuse 8 627,76 euro väljamõistmise osas jätta muutmata.
15.Kostja on rikkunud hageja ees oma kohustusi ja viivitanud majandamiskulude maksmisega, mistõttu võiks hagejal olla õigus nõuda kostjalt KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja alusel viivise tasumist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas. Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et hageja viivisenõue ei ole heauskne, kuna see on esitatud esmakordselt alles hagiavalduses. Maakohus ei ole sellele kostja vastuväitele oma otsuses sisuliselt vastanud, eeldades, et märgitud vastuolu ei saa esineda, kuna viivis on arvutatud seaduse järgi.
15.1.VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-141-07 asunud seisukohale, et „hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Kolleegium leiab, et põhimõtteliselt võib viivisenõue, sealhulgas ka seadusjärgne viivisenõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune).“ Asja materjalidest nähtub, et hageja nõude aluseks olevatel kostjale vaidlusaluse perioodi eest edastatud arvetel (II kd lk 40-57 pöördel) viivise nõue puudus. Põhjendatud on kostja väide, et viivise nõue on talle esitatud esmakordselt alles hagiavalduses, kuid nimetatud asjaolu üksinda ei too kaasa viivisenõude vastuolu hea usu põhimõttega.
15.2.Analüüsides sissenõutavaks muutunud viivise nõude vastavust hea usu põhimõtetele tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada neid asjaolusid, mis võisid kaasa tuua kostjal võlgnevuse tekkimise. Nimelt on hageja ise sõlminud kostjaga tühiseks osutunud 3. juuni 2009 kokkuleppe, milles leppis kostja kui mitteeluruumi omanikuga kokku väiksemas majandamiskulude tariifis, kui oli otsustanud hageja üldkoosolek. Samuti sõlmis hageja kostjaga samal päeval, s.o 3. juunil 2009, lepingu osalemise kohta Kangelaste 3 hoone remonttöödes (t I kd lk 55 pöördel). Nimetatud lepingus on pooled
nimetanud end kaasomanikeks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ise on oma vastuolulise tegevusega põhjustanud kostjas arusaamise, et tema suhtes üldkoosoleku otsused majanduskulude tasumise osas ei kehti, sest tema suhted korteriühistuga on reguleeritud kahepoolsete lepingute alusel. 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuse lisas (I kd lk 59) on arvestust nimetatud „Elamispinna 1 m2 korrashoiu tasu arvestuseks“, mis on süvendanud kostjas arusaama, et mitteeluruumidest korteriomandite omanike kohta see üldkoosoleku otsus ei kehti.
15.3.Sellises olukorras tuleb lugeda hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodil 2010 jaanuar – 2012 november tasumata majandamiskuludelt hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja jätta rahuldamata.
16.Nii maakohus kui ringkonnakohus on käesolevas vaidluses jõudnud seisukohale, et kostjal on täitmata kohustusi hageja ees, mistõttu kohtuvaidluse tulemusena peab kostjal olema tekkinud selge arusaam oma täitmata kohustusest. Tagamaks kohtuotsuse täitmist peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Selles ulatuses ei ole viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega.
17.Maakohtu otsuse tühistamiseks põhivõlgnevuse väljamõistmise osas ei anna alust ka apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud etteheited. Apellant heidab kaebuses maakohtule ette tsiviilasjade liitmistaotluse (liita käesolev asi tsiviilasjaga nr 2-12-5802) tähelepanuta jätmist. TsMS § 374 kohaselt on hagide liitmine kohtu õigus ja mitte kohustus, mistõttu ei viinud nimetatud taotluse tähelepanuta jätmine maakohut ebaõige lahendini. 28. augusti 2013 kohtuistungi protokollis on hagejatena märgitud mitte KÜ Kangelaste 3, vaid hageja juhatuse liikmed N. Isaeva ja L. Yachmeneva. Tegemist ei ole hageja asendamisega, nagu on ekslikult arvanud apellant, vaid eksitusega kohtuistungi protokolli koostamisel, millises osas oleks apellant saanud esitada maakohtule taotluse protokolli parandamiseks kooskõlas TsMS § 53 lg-s 2 sätestatuga. Maakohus ei ole teinud otsust isiku kasuks, keda ei ole menetlusse kaasatud.
18.KÜ-t Kangelaste 3 esindas maakohtus ja ka ringkonnakohtus lepingulise esindajana vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko, kes on hagiavalduses TsMS § 226 lg l alusel kinnitanud esindusõiguse olemasolu. Väär on apellandi seisukoht, et volikirja väljaandmise advokaadile pidi otsustama hageja liikmete üldkoosolek. Hageja liikmete üldkoosoleku pädevuse sätestab põhikirja (kinnitatud 17. septembri 2010 üldkoosoleku poolt, kehtis hagi esitamise ajal I kd lk 9-11) p 5.2, mis ei sätesta üldkoosoleku pädevusena korteriühistu esindamist tehingute tegemisel, v.a esindaja määramine nõudes juhatuse või muu organi liikme vastu. Käesoleva asja kostja ei ole hageja juhatuse või muu organi liige, mistõttu kohaldub tema vastu nõude esitamisel juriidilise isiku esindamise üldine põhimõte, st juriidilise isiku juhatus loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1). TsÜS § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja põhikirja, mis on kinnitatud ühistu liikmete poolt 17. septembri 2010 üldkoosolekul, p 6.3 kohaselt esindavad juhatuse liikmed ühistut kõigis juriidilistes toimingutes iseseisvalt, seega oli hageja juhatuse liikmel N. Isaeval õigus volitada advokaat R. Golovenkot hageja nimel hagi esitama. Apellandi taotlus jätta hagi läbi vaatamata tuleb jätta rahuldamata.
19.TsMS § 6XXXX lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muuhulgas
põhjusel, et asjaolud või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Apellant esitas ringkonnakohtule koos 21. märtsi 2014.a täiendava kirjaliku seisukohaga uued tõendid: KÜ Kangelaste 3 juhatuse 8. mai 2009 koosoleku protokoll koos tõlkega ja kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-4514. Vastustaja on esitanud koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendina KÜ Kangelaste 3 28. mai 2013 üldkoosoleku protokolli koos lisadega. Ringkonnakohus jätab poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid tähelepanuta. Ehkki ringkonnakohus pidas oma 25.03.2014.a istungil võimalikuks võtta esitatud dokumendid asja materjalide juurde, ei sisalda need dokumendid niisugust teavet, mis aitaks kaasa asja õigemale lahendamisele. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja sisulise läbivaatamise käigus maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumist, mis oleks toonud kaasa vajaduse koguda asjas täiendavaid tõendeid. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-14-4514 on maakohus võtnud menetlusse OÜ Rosehill hagi KÜ Kangelaste 3 vastu korteriühistu 03.11.2009.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, ei tähenda, et käesoleva aja seisuga ei oleks võimalik viidatud üldkoosoleku otsusele tugineda.
20.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väite, mis on esitatud esmakordselt alles
21.märtsi 2014 menetlusdokumendis ringkonnakohtule. Nimelt väidab apellant, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on elumaja pindala 3625, 7 m2, samas kui 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuse lisas (I kd lk 59) on märgitud pindalaks 2621,7 m2. Sellest teeb apellant järelduse, et kostjalt nõutav majandamiskulude suurus on arvestatud ebaõigesti. Kostja ei ole nimetatud asjaolule maakohtu menetluses tuginenud. Apellandi väide, et ta rääkis sellest viimasel, so 28. augusti 2013 kohtuistungil, ei ole kooskõlas kohtuistungi protokolliga (II kd lk 154-159). Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et kinnistusraamatu väljavõttes (I kd lk 1215) on märgitud mitte elumaja pindala, vaid terve kinnistu pindala ja see ei ole apellandi väidetud 3625, 7 m2 vaid 3284 m2.
21.Apellant esitas ringkonnakohtule 09. aprillil 2014.a taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-14-4514 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Nimetatud tsiviilasjas arutab maakohus OÜ Rosehill poolt 30. jaanuaril 2014.a esitatud hagi alusel KÜ Kangelaste 3
03.novembri 2009.a üldkoosoleku otsuste kehtivust. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluse peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jääb eelpool (p 19) väljendatud seisukohale, et üldkoosoleku tühisuse tuvastamise hagi esitamine ei ole niisugune asjaolu, mis TsMS § 356 lg 1 alusel tingiks käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 200 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning lubamatu on menetluse venitamine. Apellandil oli võimalik tugineda kõnealuse üldkoosoleku otsuste tühisusele ka käesoleva menetluse raames, kuid apellant ei toonud esile asjaolusid, mis oleksid võimaldanud kohtul tühisuse tuvastada. Sellises olukorras ei ole menetluse peatamise taotluse esitamine pärast apellatsioonimenetluses asja arutamise lõpetamist ringkonnakohtu arvates kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamise põhimõttega.
22.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi põhinõude osas 8 627,76 eurot ja jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõudes (TsMS § 133 lg 2 järgi hagihind kõrvalnõude puhul: viivise suurus seisuga 31. november 2012 2 988,43 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summa 2204,40 eurot = 5192,82 eurot), siis tuleb TsMS § 173 lg 3 ja § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel määrata menetluskulude jaotus võrdeliselt hagi rahuldamise
ulatusega ja jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus 74,3 % ulatuses kostja kanda ja 25,7 % ulatuses hageja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.