Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGI ASJAOLUD

saab lugeda sissenõutavaks alates 04.09.2013.a. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Kostja ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Seega, ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Võlaõigusseaduse § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg.1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja andis kostjale enne Lepingu ülesütlemist VÕS § 196 lg 2 sätestatud tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja võlgnevusi ei tasunud. Järelikult oli hageja poolt Lepingu ülesütlemine õigustatud. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Lepingu punkti 5.3 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma iga kalendrikuu maksepäeval intressi Lepingus sätestatud määras. Vastavalt Lepingu punktile 9.4.2 intressimääraks on 18% aastas. Hageja poolt Lepingu ülesütlemiseni arvestatud kostja intressivõlgnevus on 604.65 eurot. Hageja arvestas intressi kuni Lepingu ülesütlemiseni. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 108 lg 1 kohaselt võib hageja kostjalt nõuda rahalise kohustuse täitmist ning selle kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib hageja kostjalt nõuda viivise tasumist kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates kuni kohase täitmiseni. Lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, seega viivise määraks on Lepinguga ettenähtud intressimäär. Sellest tulenevalt on hageja arvestanud viivist 18% aastas ehk 88.78 eurot. Kusjuures, perioodil 10.01.2011 – 16.07.2012 viivisearvestus oli peatatud hageja algatusel. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtuvalt sellest koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 1,223.06 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates 08.jaanuarist 2014.a. Hageja palus: 1) Välja mõista kostjalt hageja AS SEB Pank kasuks laenuvõlg, mis tuleneb lepingust nr. A070005934 summas 1,223.06 eurot; intressivõlg summas 604.65 eurot; viivisevõlg summas 88.78 eurot ning kokku 1,916.49 eurot. 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1,223.06 eurot alates 08.01.2014.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3) Jätta kõik menetluskulud kostja kanda s.h. hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

ja kuna kostja ei pärinud kogu pärandvara, vaid osa sellest, siis tuleb välja selgitada ka seadusjärgsed pärijad. PärS § 11 lg 1 järgi on seadusjärgseteks pärijateks pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (PärS § 13 lg 1). Kuna Pärandajal on ka teine laps, siis pärandi ülejäänud osa päritakse seaduse järgi. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (PärS § 130 lg 1). Kui pärijad ei ole pärandist kolme kuu jooksul loobunud, loetakse nad pärandi vastu võtnuks (Pärs § 118 lg 1). Notari poolt välja antud ja hageja poolt viidatud pärimistunnistus on välja antud testamendi alusel ja hõlmab testamendis nimetatud vara. Ülejäänud vara pärijateks on kõik pärijad ning hagi esitamine ühe (testamendijärgsele pärija) vastu ei ole õigustatud. Hageja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. 7.08.2013 on hageja koostatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate. Teate kohaselt ütleb pank lepingu erakorraliselt üles 04.09.2013, kui kostja ei täida nõutud ajaks laenu võlgnevust (03.09.2013). Hageja on hagis kinnitanud, et 17.08.2013 saatis hageja kostjale ülesütlemisavalduse, mille järgi ütleb pank lepingu üles alates 04.09.2013, kui võlgnevust ei asuta hiljemalt 03.09.2013. Hagiavalduse kohaselt ütles pank 04.09.2013 lepingu üles. Hagis esineb hageja väidetes vastuolu lepingu ülesütlemise ja ülesöelduks lugemise vahel. Lisaks ei ole hagimaterjalides 17.08.2013 üleütlemise avaldust lisatud ja seda ei ole kostja kätte saanud. Selgelt väljendatud tahteavalduse peab teine pool olema kätte saanud (TsÜS § 69). 07.08.2013 saadetud teade ei sisalda hageja selgesõnalist tahet leping üles öelda. VÕS § 195 lg 1 tuleb lepingu erakorralisel ülesütlemine teha ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tahteavaldus muutub kehtivaks avalduse kättesaamisega. Antud teates annab hageja teada, et lepingu ülesütlemine toimub 04.09.2013 ning nõuab kogu summa ennetähtaegselt tagastamist. Seega teeb hageja 04.09.2013 lepingust ülesütlemine ja esitab summa ennetähtaegne tagastamise nõude. 07.08.2013 teates annab hageja kostjale teada oma plaanidest. 04.09.2013 pole kostjale lepingust ülesütlemise avaldust tehtud. Kostja ei nõustu intressimääraga 18 %, mille nõudmise õigus on hageja seisukohalt õigus arvestada intressidelt ja viivistelt hagi p 2.3 ja 2.4. Lepinguliseks intressimääraks on kokkulepitud 16 %. Lepingu üldtingimuste p 9.4.2 kohaselt saab kõrgendatud intressimäära rakendada võimaluse eest maksta krediidisumma tagasi kokkulepitud perioodi jooksul. P 9.4. järgi kohaldub 9.4.2 tingimustel, mis on loetletud p 9.2: kaart on olnud blokeeritud vähemalt 60 päeva järjest, pank ei väljasta uut kaarti või kaardi valdaja ei lähe panka uuele kaardile järgi, samuti kui konto omanik ütleb lepingu üles ja avaldab soovi krediidi summa tagasi maksmiseks graafiku alusel. Intressi kõrgendatud määr kehtib seega lepingu lõppemisel ja krediidi tagasimaksmisel graafiku alusel. Praegusel juhul leiab hageja, krediidisumma tagasimaksmiseks pole kokku lepitud tagasimakseperioodi ja p 9.4.2 pole kohaldatav ka põhjusel, et leping on üles öeldud panga poolt ning hageja nõuab kogu võlgnevuse korraga sisse. Intressi ja viivist on võimalik nõuda lepingujärgse protsendi ulatuses. Lähtuvalt eelnevast on kostja seisukohal, et pärandil lasuvate kohustuste eest peavad vastutama kõik pärijad, st. kõik pärijad, kes on seaduse alusel pärandi vastu võtnud (kes pole pärandist loobunud) ja hageja nõuet ei saa rahuldada, kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2) Laenusaajal oli lepingust nr. A070005934 tulenev laenuvõlg summas 1,223.06 eurot; 3) E S on surnud ja tema testamendijärgseks pärijaks on kostja E S. 4) kostja ei ole pärandist loobunud.

alusel jääb kostjale: maja koos sisustusega xxx; korteri kogu sisustusega xxx ja sõiduauto xxx reg.märgiga xxx. Testamendis nimetatud vara ei hõlma kogu pärandvara. Pärandi ülejäänud osa päritakse seaduse järgi. Kuna pärandajal on ka teisi lapsi ja kuna kostja ei pärinud kogu pärandvara, vaid osa sellest, siis tuleb välja selgitada ka seadusjärgsed pärijad. Ülejäänud vara pärijateks on kõik pärijad ning hagi esitamine ühe (testamendijärgsele pärija) vastu ei ole õigustatud. 2) Hageja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. 07.08.2013 teates annab hageja kostjale teada oma plaanidest. 04.09.2013 pole kostjale lepingust ülesütlemise avaldust tehtud; 3) Kostja ei nõustu intressimääraga 18 %, mille nõudmise õigus on hageja seisukohalt õigus arvestada intressidelt ja viivistelt hagi p 2.3 ja 2.4. Lepinguliseks intressimääraks on kokkulepitud 16 %. Praegusel juhul krediidisumma tagasimaksmiseks pole kokku lepitud tagasimakseperioodi ja p 9.4.2 pole kohaldatav ka põhjusel, et leping on üles öeldud panga poolt ning hageja nõuab kogu võlgnevuse korraga sisse. Intressi ja viivist on võimalik nõuda lepingujärgse protsendi ulatuses.

PärS § 19 lg.1 kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 39 lg.1 kohaselt testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Maakohus on seisukohal, et vaatamata testamendis pärandvarana maja kogu sisustusega, korteri kogu sisustusega ja sõiduauto äranimetamisega, on testaator testamendis selgelt määratlenud oma tahte TsÜS § 68 lg.2 ja 69 lg.1 pärandada kogu oma vara tütar E S (kostjale). Pärimistunnistuses, mis nimetatud testamendi alusel 29.04.2011 notar Ülle Mesi poolt tõestati, on märgitud, et pärijana lähevad E S üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sealhulgas kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga (tl 34-37). Ekslik on kostja seisukoht, et osa E S pärandvarast (sh kohustus hageja ees) päriti seadusjärgse pärimise teel. Pärimisseaduse § 130 kehtestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Maakohus on seisukohal, et kostja on testamendijärgse pärijana kogu testaatori vara vastu võtnud ja on vastu võtnud ka E S kohustuse hageja ees.

VÕS § 116 lg.6 kohaselt kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud pool selle vastavalt VÕS § 196 üles öelda. VÕS § 196 lg.1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki pool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine pool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja 07.08.2013 teavitas kostjat lepingulise kohustuse rikkumisest ning määras kohustuse täitmise viimaseks tähtpäevaks 03.09.2013. VÕS § 195 lg.1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemiseavalduse tegemisega teisele poolele. Maakohus on seisukohal, et hageja on VÕS §-d 196 lg.1 ja 195 lg.1 ning 416 järgides lepingu üles öelnud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.