1.Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi XXX vastu lepingulise tasu kokku summas 2415 euro ja viiviste nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XXXOÜ (edaspidi „hageja“) esitas 05.12.2014. a Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi nimetatud „kostja“) vastu lepingulise tasu kokku summas 2415 eurot ja viiviste nõudes (t. lk 1-5, I köide; hagi lisad t. lk 6-23, I köide).
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale kuulub korteriomand XXX, kinnistusregistriosa nr. XXX (kinnistusraamatu väljatrükk lisa nr. 1).
3.13.05.2013 sõlmisid hageja ja kostja Maaklerteenuste lepingu nr XXX (edaspidi nimetatud Leping; lisa nr. 2), mille punkt 2.3. kohaselt tegi kostja hagejale ülesandeks vahendada kostjale kuuluva korteriomandi müügilepingu sõlmimist kolmanda isikuga selliselt, et maakler (hageja) otsib korterile ostja ja osutab temaga müügilepingu sõlmimise võimalusele. Lepingu p. 2.1. kohaselt oli vahendamise esemeks korteriomand XXX (edaspidi nimetatud korteriomand).
4.Hageja (maakler XXX) alustas lepingu täitmisega koheselt maaklerlepingu sõlmimise päeval ehk siis 13.05.2013. Hageja avaldas müügipakkumise kinnisvaraportaalides www.city24.ee, www.kv.ee, www.estate24.ee; www.kuldnebörs.ee, www.oikutie.fe, www.muu.delfi.ee, www.ekspresskinnisvara.ee, ja www.lvm.ee.
5.Müügiprotsess kulges edukalt ja kahe kuuga oli korteril ostuhuviline leitud, kelleks oli XXX. Kostja kiitis ostupakkumise heaks ja vastavalt maaklerlepingu p. 5.1 sõlmis hageja 15.06.2013 temaga maaklerlepingu korteri broneerimiseks (broneerimisleping lisa nr. 3). Kuivõrd kostja avaldas, et ta vajab seoses uue elamispinna otsimisega korteriomandi vabastamiseks aega ja kuna XXX vajas aega oma Tartus asuva korteri müümiseks lepiti broneerimislepingu p. 2. all kokku selles, et korteriomandi notariaalse müügilepingu sõlmise päev on 21.08.2013.
6.Ostja asus korteriomandi müügitehingut ette valmistama ja tellis korteriomandi hindamise ning taotles korteriomandi ostuks talle vajaliku pangalaenu. Notarile tehingu andmeid esitades ilmnes, et korteriomand on soetatud 1991 aastal erastamise teel. Kostja oli sel ajal abielus ning korteriomand läks nende ühisvara hulka. 1999 aastal kostja abielu lahutati. 2004 aastal kostja endine abikaasa suri. Pärimistoiminguid tehtud ei ole. Seega oli kostja eelduslikult küll korteriomandi ühisomanik, kuid ülatoodud asjaoludel korteri müügiks tal õigus puudus. Hageja pakkus kostjale välja, et arutada tõusetunud takistuste lahendamise võimalikkust. Oleks ju olnud võimalus pärijatega kokku leppida, pärimismenetluse lõpuleviimiseni ajaks sõlmida võlaõiguslik müügileping, kuid kostja keeldus korteri müügist kategooriliselt (maakleri seletus lisa nr. 4).
7.Vastavalt Lepingu punktile 6.1. kohustus kostja maksma hagejale maaklerülesande täitmise eest tasu kokku summas, mis moodustab 3,5% müügihinnast. Vastavalt Lepingu p. 2.4. oli korteriomandi müügihind 69 000 eurot, seega oli kostja poolt hagejale maksmisele kuuluv maaklertasu 69 000 X 3,5% = 2415 eurot.
8.16.09.2013 E-kirjaga teatas kostja oma keeldumisest sh keeldumisest tasumisest (kostja E-kiri lisa nr 6).
maaklertasu
9.Hageja märgib, et vastavalt võlaõigusseaduse § 658 lg 1 kohustub maaklerlepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga 2 (8)
2-14-5808 või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maaklertasu). Poolte vahel sõlmitud Leping on maaklerleping, mille sisu vastab VÕS § 658 lg 1 sätestatule. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 658 lg 2 kohaldatakse maaklerlepingule käsunduslepingu kohta sätestatut. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 629 lg 1, kui käsundisaajale tuleb maksta tasu pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Käsundisaajal on õigus saada kogu tasu, kui leping lõppes käsundisaajast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on antud asjaolusid arvestades õiglane.
10.Hageja märgib ka seda, et kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt oli korteriomandi omanikuks kostja. Kolmandate isikute õiguste kohta kinnistusraamatus kanded puudusid. Maaklerlepingu p. 2.1. all on kostja samuti avaldanud, et korteriomand kuulub talle ning et kolmandate isikute õigused korterile puuduvad. Maakler sai talle kostja poolt antud ülesande raames lähtuda ainult kinnisturaamatu andmetest ja kosta poolt talle avaldatud andmetest. Seega nähtuvalt käesoleva avalduse p. 8 all kirjeldatust on kostja maaklerlepingus avaldanud korteri kohta ebaõigeid andmeid, mis tõi kaasa korteri hageja poolt leitud ostjale korteri müügi võimatuse. Seega on maaklerlepingu lõppemine tingitud kostjast tingitud asjaolust. Arvesse tuleb ka võtta ka seda, et kostja ei püüdnuki leida mingeid lahendusi (vt. hagiavalduse p. 8). Kostja käitumine põhjustas märkimisväärseid kulutusi korterit ostja soovinud isikule korteriomandi hindamistasu ja pangalaenu taotlemisega seotud teenustaude näol. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud maaklerleping on lõppenud ning lepingu lõppemise põhjuseks oli käsundiandjast (kostjast) tulenev asjaolu.
11.Hageja leiab, et tasu maksmine käsundisaajale on antud asjaolusid arvestades õiglane, kuivõrd hageja oli enne lepingu lõppemist käsundi esemeks oleva ülesande täielikult täitnud – hageja oli leidnud ostja hageja poolt müüki pandud korterile, osundanud temaga lepingu sõlmise võimalusele, kuid müügileping jäi sõlmimata kostjast tingitud asjaolude tõttu. Ülatoodud asjaoludele ja õiguslikule alusele tuginedes leiab hageja, et kostja on jätnud täitmata poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva lepingulise tasu (maaklertasu) maksmise kohustuse. Kostja keeldumine maaklertasu maksmisest ei ole põhjendatud.
12.Hageja viitab asjaolule, et vastavalt VÕS § 113 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võlaõigusseaduse §
intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäärale. Vastavalt väljaandes Ametlikud teadaanded avaldatule on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäära 0,50%. Seega lisaks põhinõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 8% + 0,50% = 8,5 % aastas ja 8,5% : 365 = 0,02 % päevas. Viivise määr päevas on seega 0,02% X 2415 =0,48 eurot.
13.Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt käesoleva hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutumata viivist 0,02% põhinõudest ehk 0,48 eurot päevas arvates käesoleva hagiavalduse esitamise
3 (8)
2-14-5808 päevast kuni kohase täitmise päevani selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.21.03.2014 esitatud koondseisukohas märgib hageja seoses kostja väitega (maakler ei ole tõendanud enda õigust maaklerlepingu sõlmiseks), et kostja vastuväide ei ole asjakohane ning on otsitud. TSÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuivõrd maaklerlepingu sõlminud maakler oli hageja töötaja ja tehing on seotud hageja majandus- või kutsetegevusega, siis pidi kostja eeldama, et maakler tegutses hageja nimel. Esitades hagi kohtule on hageja maakleri volitusi kinnitanud ning alust tema esindusõiguse kahtluse alla seadmiseks ei ole.
15.Samuti leiab hageja, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited, mille kohaselt pidanuks maakler kontrollima kostja (kliendi) esindusõiguse olemasolu ja kontrollima objekti (korteri) omandiõigust kõikidest registritest ning et kui hageja oleks seda teinud, selgunuks kas kostjal oli õigust korterit müüa või oli see piiratud. Hageja märgib, et maaklerleping kuulub võlaõigusseaduse VIII osa all reguleeritud teenuste osutamise lepingute alla. See ei ole kinnisasja müügileping ega ka eelleping kinnisasja müügilepingu sõlmimiseks. Maaklerlepingu esemeks oleva korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud kostja. Maaklerlepingu p. 2.1. all on kostja avaldanud, et korteriomand kuulub talle ning et kolmandate isikute õigused korterile puuduvad. Maakler sai talle kostja poolt antud ülesande raames lähtuda ainult kinnisturaamatu andmetest ja kosta poolt talle avaldatud andmetest. Seega nähtuvalt hagiavalduse p. 8 all kirjeldatust on kostja maaklerlepingus avaldanud korteri kohta ebaõigeid andmeid, mis tõi kaasa korteri hageja poolt leitud ostjale korteri müügi võimatuse.
16.Hageja leiab, et määravat tähendust ei oma kostja väited seoses müügikuulutuste avaldamise hulga (kui mitmes müügiportaalis oli müügipakkumine avaldatud) ning asjaoluga, kas hageja leidis ostja ühe või kahe kuu jooksul, ei oma hagi lahendamise aspektist määravat tähendust. Oluline on asjaolu, et hageja leidis korteriomandile ostja ning see on tõendatud hageja ja ostja vahel 15.06.2013 sõlmitud maaklerlepinguga (nn broneerimisleping). Seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Vastupidi, kostja on kinnitanud, et hageja leidis korteriomandile ostja ühe kuu jooksul. Maaklerlepingu p. 2.3. kohaselt oli hageja ülesandeks vahendada kostjale kuuluva korteriomandi müügilepingu sõlmimist kolmanda isikuga selliselt, et maakler (hageja) otsib korterile ostja ja osutab temaga müügilepingu sõlmimise võimalusele. Seega on hageja enda maaklerlepingust tuleneva ülesande täitnud.
17.Hageja viitab ka asjaolule, et kostja vastuväidete kohaselt oli broneerimislepingu järgi korteri müügihind 65 000 eurot, mis oli 4000 euro võrra väiksem kui maaklerlepingus kokku lepitud hind. Samas kinnitab kostja, et ta andis suuliselt hagejale kinnituse müügihinna alandamiseks 4000 euro võrra. Seega on kostja broneerimislepingus sisalduva hinna heaks kiitnud.
18.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, mille kohaselt on 15.06.2013 sõlmitud broneerimisleping sisuliselt eelleping, mis tulnuks sõlmida kostja osalusel ja see oleks pidanud olema sõlmitud notariaalses vormis. Niinimetatud broneerimisleping on maaklerleping, mille olemus ja sõlmimine tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud maaklerlepingu p. 5.1., mis sätestab, et kui huvitatud isik on kinnitanud oma soovi vara osta,
4 (8)
2-14-5808 on maakler õigustatud sõlmima vahendatud lepingu teise poolega (ostjaga) maaklerlepingu käsundiandjaga lepingu sõlmimise võimaluse osundamise kohta. Seega kinnitab broneerimisleping asjaolu, et maakler on ostja ja leidnud. Broneerimisleping ei ole kindlasti kinnisasja müügi eelleping, vaid see on teenuste osutamise leping ning sellele laienevad võlaõigusseaduses käsundi kohta käivad sätted. Maaklerlepinguga on kostja andnud hagejale volituse sellise lepingu sõlmimiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hageja maakler ei ole tõendanud oma esindusõigust maaklerteenuste lepingu sõlmimiseks. Samuti leiab kostja, et maakleri kutsealast tulenevalt peab maakler täpsustama kliendi (kostja) esindusõiguse olemasolu ja kontrollima korteri omandiõigust kõikidest registritest, mida aga hageja ei ole tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks lisaks portaalile www.kv.ee (millega kostja nõustub) korteri müügipakkumist avaldanud teistes kinnisvaraportaalides. Ostja kandidaat leiti kuu aja jooksul, mitte aga kahe kuu jooksul.
20.Kostja kinnitab, et laskis suuliselt korteri müügihinna 4000 euro võrra alla, kuid 15.06.2013 broneerimisleping on sõlmitud kostja osavõtuta ja sisaldab võimalikku vaidlust korteri müügihinna üle, millise lepingu järgi arvestada müügihinnast 3,5% maakleritasu. Kostja leiab, et 15.06. maaklerteenuste/broneerimisleping kujutab endast sisuliselt korteri müügi eellepingut ja tulnuks sõlmida kostja osavõtul ning kinnitada notariaalselt, siis selgunuks ka maakleri poolt esitatud registrite dokumentide paikapidavus. Kostja väidab, et nii jäi ta hädavajalikust informatsioonist ilma ja teda survestati endale uue korteri otsimisel, millega ta tegeles ise.
21.Kostja leiab, et korteri müügilepingut ei ole sõlmitud ja maakleritasu kostja maksma kohustatud ei ole vastavalt VÕS § 664 lg 1. Kostja on seisukohal, et VÕS § 664 lg 2 ei kuulu kohaldamisele, kuna kohustis ei jäänud täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kohustis jäi täitmata seetõttu, et hageja maakler ei järginud kutsealase töö hoolsusnõudeid. On tõsi, et kostja täiskasvanud tütrel oli pärimismenetlus oma isa järelt tegemata, millest teatas kostjale paar päeva enne korteri müügitehingu sõlmimise kuupäeva 21.08.2013 notar. Kuna korter on kostja ja tema täiskasvanud tütre ühine vara, on tegemist uue situatsiooniga ja hageja maakleri ettepanekud korteri müügi osas ei ole täna kaalumisel.
22.Kostja leiab, et maaklerileping on lõpetatud ning maakleritasu ja viiviseid kostja maksma ei nõustu.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus lahendab käesoleva vaidluse kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega.
24.Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning põhjendab seda alljärgnevalt.
5 (8)
2-14-5808
25.Hageja on esitanud lepingulise maaklertasu nõude. Kohus nõustub hagejaga, et pooled sõlmisid 13.05.2013 maaklerteenuste lepingu nr XXX (tl 7-12). Kostja vastuväited, mille kohaselt maakler ei ole tõendanud oma esindusõigust maaklerteenuste lepingu sõlmimiseks, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuivõrd maaklerlepingu sõlminud maakler oli hageja töötaja ja tehing on seotud hageja majandus- või kutsetegevusega, siis tuleb eeldada ning ka kostja pidi eeldama, et maakler tegutses maaklerteenuste lepingut sõlmides hageja nimel. Samuti nähtub käesolevas asjas hagi esitamisest, et hageja on maakler XXX poolt 13.05.2013 sõlmitud maaklerteenuste lepingu nr XXX heaks kiitnud ja nõuab selle alusel kostjalt lepingulist tasu. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
26.Kohus leiab, et 13.05.2013 maaklerteenuste leping nr XXX (tl 7-12) on käsitletav maaklerilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 tähenduses ning seega kuulub nimetatud lepingust tulenevale hageja nõudele kohaldamisele võlaõigusseaduse maaklerilepingut käsitlevad sätted. Ka mõlemad pooled on 13.05.2013 maaklerteenuste lepingut nr XXX käsitlenud maaklerilepinguna võlaõigusseaduse § 658 lg 1 tähenduses ja viidanud maaklerlepingut reguleerivatele sätetele (vt tl 2, tl 34), mistõttu ei saa VÕS maaklerilepingu regulatsiooni kohaldamine olla pooltele üllatav.
27.Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul ei jõudnud maakler (ega hageja) tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimiseni. Hageja leiab seejuures, et kostjale kuuluva Viimsi vallas XXXasuva korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni ei jõutud tulenevalt asjaolust, et kostja avaldas maaklerilepingus korteri kohta ebaõigeid andmeid, nagu kuuluks korteriomand üksnes talle (tegelikult oli korteriomand kostja ja tema abikaasa ühisomand, kusjuures 2004 aastal kostja endine abikaasa suri ja pärimistoiminguid korteri osas tehtud ei ole). Kostja seevastu on seisukohal, et maakleri kutsealast tulenevalt pidanuks maakler ise täpsustama kliendi (kostja) esindusõiguse olemasolu ja kontrollima korteri omandiõigust kõikidest registritest, mida aga hageja ei ole tõendanud.
28.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust, kellest tulenevalt või kelle süül ei jõudnud maakler (ega hageja) tema vahendamise või osutamise tulemusena kostjale kuuluva Viimsi vallas XXXasuva korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni. VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest – kuid käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostjale kuuluva korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni ei jõutud ning seega ei tekkinud maakleril ega hagejal ka õigust tasu saamisele.
29.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande III osa lk 110 on VÕS § 664 lg 1 analüüsimisel selgitatud, et lepingu sõlmine on maaklertasu maksmise peamiseks eelduseks. Kui üldjuhul tekib käsundisaajal tasulise käsunduslepingu täitmisel õigus saada tasu vastavalt oma kohustuste täitmisele, sõltumata sellest, kas soovitud resultaat on saavutatud või mitte, siis maaklerilepingu puhul on maakleritasu maksmise tingimus see, et maaklerilepingu eesmärk oleks saavutatud – vahendatud või osutatud leping sõlmitud (VÕS § 664 lg 1). Seega vaatamata sellele, et maakler küll oma kohustused maaklerilepingu järgi täidab, kuid kui käsundiandja kolmanda isikuga lepingut ei sõlmi, ei ole maakleril õigust tasu saada, küll võib
6 (8)
2-14-5808 kõne alla tulla kulutuste hüvitamine vastavalt VÕS § 667 lg 2 (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne III, lk 110; autorid P. Varul, I. Kull, V. Kõve ja M. Käerdi; kirjastus Juura Tallinn 2009).
30.Hageja on ekslikult viidanud VÕS § 658 lg 2 koosmõjus VÕS § 629 lg 1 ja leidnud, et pooltevahelisele maaklerlepingule tuleks ka maakleritasu osas kohaldada käsundit reguleerivaid sätteid. VÕS § 658 lg 2 kohaselt maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Antud juhul tuleneb VÕS 37. peatükis sätestatud maaklerilepingu eriregulatsioonist teisiti (vt kohtuotsuse p 28-29), maakleritasu maksmise kohustus on reguleeritud VÕS §-ga 664 ning seega VÕS § 629 lg 1 ei kohaldu.
31.Hagejal ei teki maakleritasu saamise õigust ka 13.05.2013 maaklerteenuste lepingu nr XXX (tl 7-12) alusel, sest hageja viidatud lepingu punktis 6.1. on maakleri tasu samuti seotud kostja korteri müügilepingu sõlmimisega (tasu on kokku lepitud 3,5 % müügihinnast). 13.05.2013 maaklerteenuste lepingu nr XXX p 6.2. kohaselt on kostja poolt maakleritasu maksmise hetk määratletud vara ostu-müügilepingu sõlmimise päevaga. Kuna kostjale kuuluva korteri ostu-müügilepingut ei ole sõlmitud, siis ei ole kostjal tekkinud hagejale maakleritasu maksmise kohustust.
32.VÕS § 667 lg 2 kohaselt, kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud nõuet kulutuste hüvitamiseks vastavalt VÕS § 667 lg 2, lisaks ei nähtu 13.05.2013 maaklerteenuste lepingust, et kulutuste hüvitamises oleks kokku lepitud. Samuti ei ole hageja käesolevas asjas esitanud leppetrahvi nõuet (maakleriteenuste lepingu p 8), mistõttu ei saa kohus anda ka hinnangut sellele, kas leppetrahvi kokkulepe oleks üldse kehtiv ning kas oleks täidetud muud leppetrahvi nõudmise eeldused (mh VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab).
33.Kuna hagi jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata, siis ei hinda kohus poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei muudaks VÕS § 664 lg 1 põhinevat kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta.
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
35.Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
7 (8)
2-14-5808 / allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.