V V hagi OÜ KorTec (likvideerimisel) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. novembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ KorTec (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind maakohtus
10 668,11 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 296,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V V (isikukood XXXXXXX), määratud korras esindaja advokaat Rivo Kaldvee Kostja: OÜ KorTec (likvideerimisel, registrikood 10573961), seaduslik esindaja likvideerija Matti K, lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18. novembri 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Muuta maakohtu menetluses määratud tsiviilasja hind ja määrata asja hinnaks maakohtus 10 668,11 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, OÜ KorTec (likvideerimisel) kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.V V esitas 15.12.2009 Harju Maakohtule hagi OÜ KorTec (likvideerimisel) vastu, paludes kostjalt välja mõista tervisekahjustuse hüvitise 70 469 krooni, igakuise hüvitise 11 401 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 000 krooni. Hageja täpsustas hagi ning hageja lõpliku täpsustuse (V kd, tl 155-156) kohaselt on hageja otsene varaline kahju kokku 2752,03 eurot, saamata jäänud tulu seisuga 01.10.2013 23 216,35 eurot (53 x 438,05 eurot), tulevikus suureneb saamata jäänud tulu igal kuul 438,05 euro võrra, hageja mittevaralise kahju suuruseks on 3195,58 eurot. Tulevikus tekkivate kulude katteks palus hageja kostjalt välja mõista perioodiliste kolmekuiste ettemaksetena 259,35 eurot ja ülejäänud eeldatavate kulude osas vastavalt kohtu siseveendumusele.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 25.10.2008 sõlmitud töölepingu alusel puurmeistri abina. Hageja töö sisu oli geotehniliste tööde teostamine kostja ehitusobjektidel. 22.12.2008 kella 19.00 ajal juhtus hagejal kostja OÜ KorTec Läti filiaalis (Riias, Läti Vabariik) tööõnnetus, mille tagajärjel sai hageja raskeid kehavigastusi. Hagejale anti ülesandeks troppida I-tala HE220B vintsikonksu külge. Hageja ei olnud varem sarnaseid tööülesandeid täitnud. Kuna tala otsa tehtud august ei mahtunud vintsikonks läbi, pidi hageja tööandja korraldusel kasutama vintsimisel taladega kaasa pandud traate. Ühe traadi purunemise tagajärjel kukkus tala hagejale peale. Kostja seaduslik esindaja oli objektil ja teadlik, milliseid tööülesandeid hageja täitis ja milliseid töövõtteid kasutas.
3.Hageja ei ole läbinud T ametikoha ettevalmistust. T tunnistus on hagejale väljastatud alusetult. Kuna hageja ei valda vene ega läti keelt, ei olnud tal objektiivselt võimalik läbida T koolitust Läti Vabariigis ega sooritada sellekohast eksamit. Hageja allkiri lätikeelsele seletuskirjale võeti pettusega, sest seletuskirja tegelikku sisu hagejale ei avaldatud. T tunnistuse olemasolu ei tee hagejat vastutavaks temaga 22.12.2008 juhtunud tööõnnetuse eest. Tööõnnetuse asjaolusid uurinud isikud on õnnetusjuhtumi põhjustena välja toonud puudused töö juhtimises, ebapiisava kontrolli ja tööohutusnõuete ning juhiste mittejärgimise. Hagejale ei tutvustatud tööohutusjuhendit ja ei viidud läbi ühtegi troppimistöid või ohutusnõudeid tutvustavat koolitust.
4.Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 28.04.2009 otsusega nr 507532 on hagejal tuvastatud sügav puue ja 29.04.2009 otsusega on talle 21.04.2009 30.04.2010 määratud igakuine toetus 692 krooni.
5.Kostja vastutab hagejaga juhtunud õnnetuse eest, kuna ei taganud hagejale ohutuid töötingimusi metallesemete tõstmisel ega instrueerinud hagejat, kuigi seadus teda selleks kohustas (tööõnnetuse ajal kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 2, § 49 p 4 ja 5). Kuna kostja tööandjana ei täitnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 ja 2 sätestatud kohustust, juhtus hagejaga tööõnnetus ja tekkis kahju. Kostja ei kujundanud ega sisustanud töökohta nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu, hageja pidi talade tõstmise ajal viibima ohutsoonis, kuhu tõstetav tala võis kukkuda (TTOS § 4 lg 2). Kostja jättis tähelepanuta hageja märkused tala otsa tehtud aukude suuremaks tegemise vajadusest, mistõttu valis kostja tööde teostamiseks viisi, mis oli ohtlik nii hagejale kui ka teistele, rikkudes ühtlasi sobiva ja ohutu viisi kinnitamise nõuet (TTOS § 5 lg 1, VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 9 lg 3, VV 11.01.2000 määrus nr 13 § 12 lg 12). Kostja ei taganud töötajate ohutust, jättes füüsikalistest ohuteguritest tuleneva terviseriski vältimata või võimalikult madalale tasemele viimata (TTOS § 6 lg 1 p 3 ja lg 2, VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 3 lg 6, VV 14.06.2007 määrus nr 176 § 11 lg 1). Kostja eiras troppimistööde korraldamisel elementaarseid reegleid ja nõudmisi, andes hagejale ebaseadusliku korralduse tööde tegemiseks ohuolukorras (VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 3 lg 5). Kostja ei korraldanud hagejale vastavat väljaõpet, kusjuures metallist või betoonist toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteeritavaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja tugimüüre tohib püstitada ja demonteerida ainult pädeva isiku juhtimisel, milleks vaidlusaluseid töid juhtinud isikul pädevus puudus (VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 29 lg 2, § 35 lg 1). Kostja rikkus ka VV 11.01.2000 määruse nr 13 § 1 lg 6, 7, 8, § 7 lg 1 ja lg 9 ning § 12 lg 4. Tööõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja kostja töösuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmise vahel oli põhjuslik seos.
6.Hagejale tekkinud otsese varalise kahju moodustavad kulud vajalike abivahendite kasutamisele summas 2752,03 eurot. Hagiavalduses toodud kulud ei kajasta kõiki hageja kulutusi, esitatud on vaid tõendatud kulutused. Saamata jäänud tuluna palub hageja kostjalt välja mõista 53 kuu eest 01.10.2013 seisuga kokku 23 216,35 eurot ja edasi igakuiselt 438,05 eurot. Hageja põhipalgaks oli 14 500 krooni (netosumma 11 378 krooni). Kuni puude määramiseni 28.04.2009 sai hageja Eesti Haigekassalt kokku 13 000 krooni ja peale puude määramist on hagejale tasutud igakuiselt pensionina 3832 krooni ja sotsiaaltoetusena 692 krooni, kokku 4524 krooni. Vahe enne tööõnnetust saadud põhipalga netosumma ja alates 28.04.2009 saadava sissetuleku vahel on 6854 krooni (438,05 eurot). Lisaks varalisele kahjule nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist suurusega 3195,58 eurot. Hageja pidi tööõnnetuse tagajärjel kannatama füüsilist valu (viibis neli kuud haiglas, talle tehti kuus operatsiooni) ning hiljem taluma ränka hingelist valu (hageja ei saa tegeleda oma hobidega, seltsielu on piiratud, stress, ebakindlus tuleviku ees jmt). Hageja on noore mehena tööõnnetuse tõttu ratastoolis. Täiendavalt soovib hageja tulevikus tekkiva eeldatava kahju väljamõistmist kostjalt. Igakuised selgelt tõendatud jooksvad kulutused on hagejal vähemalt 86,45 eurot, hageja palub need kostjalt välja mõista perioodiliste kolmekuiste ettemaksetena summas 259,35 eurot. Ülejäänud tulevikus tekkivad eeldatavad kulud palub hageja kostjalt välja mõista vastavalt kohtu siseveendumusele. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei vaidlusta hagejaga toimunud traagilist sündmust, kuid ei pea ennast juhtunu eest vastutavaks. Ebaõiged on hageja väited, et hagejale ei tutvustatud tööohutusjuhendit, ei tehtud
troppimistöödega seotud koolitust, ei tutvustatud tööreegleid ja ohutusnõudeid ning nimetatud töö ei olnud hageja põhitöökohustuseks. Samuti on väär hageja väide, et lätikeelsed kinnitused ei vasta tõele. Läti Riiklik Tööinspektsioon oli pädev organ tööõnnetust juurdlema. Kui hageja Läti tööinspektsiooni seisukohaga ei nõustunud, tulnuks tal seda kohasel viisil vaidlustada.
8.25.10.2008 võeti hageja tööle puurimismasinisti abina. Hageja oli enne õnnetust teinud analoogseid töid Heltermaa sadama ehitusel ja Tallinki hotelli ehitamisel Riias. Hagejat oli instrueeritud T tööohutuse juhendiga, talle oli antud T tunnistus ja tal oli piisav töökogemus. Lisaks T tööohutuse juhendile tutvustati hagejale 12 muud ohutusjuhendit, mille kohta andis hageja allkirja ja millistest tähtsaim on puuragregaatide Bauer ja TRG tööohutuse juhend, mille kohaselt võis puuragregaadi vintsitrossi nurk erineda vertikaalist ettepoole 20 kraadi. Hageja asus vigastuse tekitanud tala puurmasina poole lohistama 5 m kauguselt, mille puhul trossi nurk ületas oluliselt 20 kraadi. Hageja ei ole enda poolt antud allkirju vaidlustanud.
9.On arusaamatu, miks hakkas hageja vaidlusalust tööd tegema ja kes hagejale selleks korralduse andis, kui nimetatud töö ei olnud hageja põhikohustuseks. Õnnetuse päeval oli puurmasina operaatorist Raigo Pist ja hagejast koosneva meeskonna ülesandeks teha primery-seinavaiu, kuhu ei asetata metallprofiile HEB220, vaid armatuurvarrastest 45 kg raskune ja 2 meetri pikkune redel. Metallprofiilide HEB220 paigaldamine pidi aset leidma hiljem. Objektil olid kõik vajalikud profiilide montaaživahendid. Hagejast ja R. Pist koosnev meeskond pidi nende kirjaliku soovi kohaselt lõpetama tööpäeva 22.12.2008 kell 15.00. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks tema tööülesandeks olnud sama päeva pärastlõunal troppida talasid HEB220. Talade paigaldamine oli plaanitud pärast jõulupühi.
10.Profiilid HEB220 toodi objektile kahe reisiga: kell 12.00 ja kell 18.45. Pärast seda valmistas keevitaja elemendid montaažiks ette, mis seisnes ka tõstmiseks vajalike avade sisselõikamises. Õnnetus juhtus 22.12.2008 õhtul kella 19 ajal, seega jäi hageja tööle pärast kokkulepitud tööaega. Hagejale pidi olema selge, et troppida ei saa, kuna talade otstes puudusid avad nende konksuga tõstmiseks ja neid polnud keevitaja ette valmistanud. Vaatamata sellele hakkas hageja ebaõigete vahenditega profiili tõstma. Kostja seaduslik esindaja hagejale sellist korraldust ei andnud. Õnnetuse põhjustas see, et hageja soovis kaugel asuvat tala lohistada ja viibis ohu piirkonnas ehk tõstetava tala all. Hageja ei veendunud enne tala tõstmist selle ohutuses ja ei näinud, mida ja kuidas ta tõstab. Kostja seaduslik esindaja saabus sündmuskohale pärast õnnetuse toimumist.
11.Kostja ei tunnista enda vastutust ja peab enda süüks seda, et ta ei kohustanud hagejat kokkulepitud ajal tööplatsilt lahkuma. Kostja eitab seadusliku esindaja korraldust hagejale tõsta talasid traatidega hageja kirjeldatud viisil. Õnnetust ei põhjustanud tõstmise viis või vahendid, vaid asjaolu, et hageja viibis tõstetava tala all, millega rikuti tõstmisohutuse eeskirju.
12.Hageja otsese varalise kahju olemasolu ja selle komponente kostja ei vaidlusta, kuid ei pea ennast selle tekkimise eest vastutavaks. Saamata jäänud tulu, tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõuet ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista. Tulevikus tekkiva kahju nõude esitamine ei ole põhjendatud, kuna lähtutakse asjaolust, et hageja seisund püsib stabiilsena ega parane. Hageja tervislik seisund on pidevalt paranenud, mistõttu hagiavalduses ettenähtud kulude kandmine tulevikus ei ole põhjendatud.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
13.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja otsese varalise kahju hüvitamiseks 2380,40 eurot, saamata jäänud tulu 23 216,35 eurot seisuga 01.10.2013 ja edasi alates 01.10.2013 tulevikus saamata jäänud tulu igakuiselt 438,05 eurot kuni asjaolude muutumiseni, samuti tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks perioodiliste kolmekuiste ettemaksetena 259,35 eurot ning eeldatavate kulutuste katteks igakuiselt 200 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistis kohus kostjalt välja 3195,58 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mõistes ühtlasi kostjalt välja riigituludesse hageja õigusabikulud 4205,40 eurot ja tõlkekulud 1218,38 eurot
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tööandjana vastutav hagejaga toimunud tööõnnetuse toimumise ja tagajärgede eest. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude, mis tugineb sellele, et kostja rikkus hageja suhtes töölepingust tulenevaid kohustusi ja põhjustas sellega hagejale kahju. Seega kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja 2.
15.Hageja heidab kostjale ette, et kostja rikkus hageja suhtes ohutute töötingimuste tagamise kohustust (TLS § 49 p 4 22.12.2008 kehtinud redaktsioonis). Hageja tugineb sellele, et kostja käskis hagejal osaleda 6-7 meetri pikkuste ja 500 kg kaaluvate talade paigaldamisel olukorras, kus tõsteseadme kinnitus ei mahtunud talas olevast august läbi ning seetõttu tuli tala kinnitada trossi külge traadi abil. Kostja vaidles sellele hageja väitele vastu. Kostja väitel ei pidanud hageja 22.12.2008 peale kella 15 enam üldse objektil tööd tegema ning vaidlusaluste talade paigaldamine pidi algama üldse peale pühi.
16.Õige on M Ki väide, et 500 kg kaaluvate talade tõstmine ja paigaldamine selliselt, et tala on tõstmise ajal kinnitatud traadi abil, on ohtlik ja täiesti lubamatu. Sellisele järeldusele jõuti ka tööõnnetuse uurimise kokkuvõttes (Läti Töösturite Tehnilise Ohutuse Ekspertide Ühenduse poolt teostatud õnnetusjuhtumi tehnilise ekspertiisi järeldusotsus nr 04.10.2009). Kogutud tõendite alusel on aga tuvastamist leidnud, et kostja seaduslik esindaja M. K andis hagejale ja puurmeister R.Pile korralduse paigaldada ja troppida talasid traadi abil, millise tunnistuse andis R. P. Poolte vande all antud seletustega ja R. Pi ütlustega on tõendatud, et M. K viibis lubamatul viisil talade paigaldamise ajal töömaa kõrval asuvas soojakus. Seega pidi M. K teadma, mis objektil toimus. M. K kinnitas 28.09.2012 kohtuistungil, et õnnetuse ajal viibis objektil vaid kaks inimest. Seega, kui M. K oleks tõepoolest olnud vastu ohtlikule talade paigaldamisele ning kuivõrd ta viibis kahe töötajaga ehitusobjekti vahetus läheduses, pidi ta märkama, mis objektil toimub. M. Ki seletuse õigsuse korral oleks ta läinud ja keelanud ohtliku tegevuse. M. K väitis ka seda, et 22.12.2008 ei pidanud alates kella 15-st enam keegi objektil tööd tegema. Kostja väitis kohtumenetluses, et vastavate vaiade paigaldamine pidi toimuma alles peale aukude suuremaks keevitamist, mis on aga vastuolus tunnistaja Janek Tšebotari poolt antud ütlustega (IV kd, tl 61 pöördel), millest nähtub, et tunnistaja kutsuti selle päeva õhtuks tööle, sest hageja soovis poole päeva pealt ära minna. Seega on tunnistaja R. Pi ütlused usaldusväärsed ja tõele vastavad. R. Pi ütlusi kinnitavad ka hageja poolt vande all antud ütlused.
17.Tööandjapoolne ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumine tuleks tuvastada ka siis, kui see asjaolu, et kostja seaduslik esindaja andis otsese korralduse troppida 500 kg kaaluvaid talasid eluohtlikul viisil, jääks tõendamata. Tööandjal lasub ohutute töötingimuste tagamise kohustus. Tööandja ei saa vabastada ennast ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumisest tulenevast vastutusest seeläbi, et ta väidab, et ta ei teadnud, mis ehitusplatsil toimub. Vastupidi, selleks, et tagada ohutus, tuleb ehitusplatsi valdajal, st kostjal, veenduda, et ehitusplats ja seal toimuvad
tegevused, eriti kui need on tema töötajate poolt läbi viidavad tegevused, oleksid ohutud.
18.Ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumine on tuvastatud ka siis, kui eespool käsitletud asjaolusid ei esineks. Hageja töötas puurmeistri abina. Tema tööülesandeks oli mh puurmeistri R. Pile korraldustele allumine. R. Pi ütlustega on tõendatud, et eluohtlike traatkinnitustega troppimine toimus R. Pi teadmisel ja korraldusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 1 tulenevalt tuleb vastav puurmeistri tegevus ja teadmine omistada tööandjale, st kostjale, seda isegi siis, kui puurmeister ei oleks eluohtlike kinnitustega töötamise korraldust kostja juhatuse liikmelt saanud. Seega on tõendatud, et kostja rikkus hageja suhtes ohutute töötingimuste tagamise kohustust, sest kostja käskis hagejal töötada alal, kus tõsteti eluohtliku traatkinnitusega 500 kg kaaluvaid talasid, kostja andis selliste kinnitustega töötamiseks otsese korralduse ning vastav tegevus toimus kostja teadmisel ning hageja ülemuse (puurmeistri) teadmisel, samuti kostja valduses oleval ehitusobjektil.
19.Seda, et tala kukkumise põhjustas ebaõige traatkinnituse kasutamine, kinnitas kostja seaduslik esindaja läbivalt menetluses. Sellisele järeldusele jõuti ka tööõnnetuse uurimise tulemusena. Kuivõrd kostja juhatuse liige andis korralduse ohtlikku töövõtet kasutada, ei keelanud oma valduses oleval objektil ohtlikku tegevust ning ohtlik tegevus toimus ka hageja otsese ülemuse teadmisel ja korraldusel ning hageja otsese ülemuse teadmine ning tegevus tuleb omistada kostjale, ning kuivõrd tala ei oleks alla kukkunud, kui vale kinnitust ei oleks kasutatud, tuleb asuda seisukohale, et tala kukkumine töötajale (hagejale) peale on põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega.
20.Asjas ei esine kostja vastutust välistavaid või kahju hüvitise vähendamist tingivaid asjaolusid. Kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid elulisi asjaolusid, mille alusel saaks jõuda veendumusele, et õnnetus juhtus just seetõttu, et hageja rikkus ohutus kauguses viibimise kohustust, st et hageja seisis tala kukkumise ajal sellises kauguses, kus ta ei oleks tohtinud seista ning et kui hageja oleks seisnud mingi konkreetse vahemaa võrra kaugemal, ei oleks tala talle peale kukkunud. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks pidanud teadma, et tal tuleb iga tõstmise ajal viibida mingis konkreetses kauguses. Kostja ei ole ka nimetatud asjaolusid tõendanud. Kostja leidis, et asjaolu, et hageja viibis tala kukkumise ajal tala all või talale lubamatult lähedal, on tõendatud sellega, et tala hagejale peale kukkus. Selle väitega ei saa nõustuda. Selleks, et saaks väita, et hageja viibis õnnetuse ajal talale lubamatult lähedal, tuleks kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel täpselt tuvastada, millises kauguses hagejal viibida tuli ning kus hageja õnnetuse ajal täpselt viibis. Kostja aga ei ole selliste järelduste tegemiseks piisavaid asjaolusid kohtu ette toonud. Veelgi enam, kostja esindaja kinnitas 28.09.2012 kohtuistungil, et kostjal ei ole võimalik täiendavaid asjaolusid kohtu ette tuua ning täiendavaid tõendeid esitada. Kostja kinnitas 28.09.2012 kohtuistungil, et tööprotsess eeldas, et puurmeistri abi pidi minema tala tõstmise ajal, so ajal, mil tala on õhus, tala juurde, talast käega kinni võtma ning tala auku suunama. Seega ei saanud tala tõsteprotsess toimuda selliselt, et puurmeistri abi viibib kogu tõsteprotsessi vältel talast mitme meetri kaugusel. Sellele lisaks on oluline rõhutada, et tööõnnetuse uurimise materjalidest nähtub (III kd, tl 12), et hageja viibis talast vähemalt 4,2 meetri kaugusel. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 28.09.2012 kohtuistungil, et tala tropiti puurmasina (plaanil tähistatud tähisega „RG 23“) poolsest otsast. Seega ei saanud mõistlik inimene eeldada, et kui viibida sellest tala otsast, mida ei tõsteta, 4,2 meetri kaugusel, et siis võiks tala inimesele peale kukkuda. Mõistlik inimene ei saa eeldada ka seda, et tala võiks 4,2 meetri kaugusel seisvale inimesele peale kukkuda ka siis, kui tala oleks tropitud teisest otsast. Seda, et plaani järgi viibis hageja tala kukkumise ajal ohutsoonist väljas, kinnitas 28.09.2012
kohtuistungil ka M. K. Lisaks nähtub tunnistaja R. Pi ütlustest, et puurmeistri hinnangul eemaldus hageja reeglina ohutusse kaugusesse. Seega, kui hageja tavaliselt eemaldus tõstmise ajaks ohutusse kaugusesse, siis seda, et hageja sellel korral seda ei teinud, tuleks tõendada kostjal, mida kostja ei ole tõendanud. See kostja väide, et kuna tala hagejale peale kukkus, siis järelikult hageja ei viibinud tõstmise ajal ohutus kauguses, ei saa hagi rahuldamist välistada ega olla hüvitise vähendamise aluseks, sest hagejale ei saa ette heita seda, et ta jäi tala alla, vaid hagejale saaks ette heita seda, et ta viibis tõstmise ajal mingitest konkreetsetest nõuetest tulenevalt tõstetavale talale lubamatult lähedal. Seda, et hageja oleks viibinud tõstetavale talale liiga lähedal ning milline oleks olnud ohutu kaugus, ei saa kohtu ette toodud asjaolude alusel tuvastada.
21.Kostjal lasus ka kohustus selgitada hagejale, kui kaugel tuleb tõstetavast talast tala tõstmise konkreetsetes etappides viibida. Hageja väitis, et kostja ei ole kehtestanud hageja suhtes sellist nõuet, et tala tõstmise konkreetsetes etappides tuleb viibida tõstetavast talast teatud kindlas kauguses. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega tuleb lähtuda sellest, et tööandja ei kehtestanud hagejale spetsiifilisi nõudeid, viibida tõstetavast talast mingil kindlal kaugusel, mida hageja oleks rikkunud. Tuleb lähtuda sellest, et kostja aktsepteeris hagejapoolset ohutustehnika reeglite järgimist, sest R. Pi ütluste järgi eemaldus hageja reeglina tala tõstmise ajal sellisesse kaugusesse, mis oli puurmeistri hinnangul ohutu. Isegi siis, kui hagejale oleks mingeid spetsiifilisi ohutustehnika reegleid tutvustatud, oleks kostjal tulnud veenduda, et hageja neid ka järgib, sest ohutuse ja ohutute töötingimuste tagamise kohustus lasub tööandjal.
22.Hagi rahuldamist ei välista ja kahju hüvitise vähendamiseks ei anna alust see, et hageja teadis talade troppimise ajal, et konkreetne kinnitusviis on ohtlik ja jätkas sellest hoolimata oma tegevust. Tunnistaja R. Pi ütlustega ja hageja vande alla antud seletusega on tõendatud, et kostja seaduslik esindaja andis korralduse tõsta talasid ohtlikul viisil (traatkinnitusega) ja keelas aukude suuremaks tegemise. R. Pi ütlustega on tõendatud, et ka hageja otsene ülemus, kellele hageja pidi alluma, puurmeister R. P, teadis ohtlikust kinnitusest ja sellest hoolimata andis hagejale korralduse töö jätkamiseks. Olukorras, kus tööandja on teadlik ohtlikest töötingimustest, kuid käsib töötajal sellest hoolimata tööd jätkata, ei saa õnnetuse korral hagejale ette heita, et ta on temaga juhtunud õnnetuses ise süüdi või et ta peaks ise osaliselt õnnetuse eest vastutama (VÕS § 139).
23.Seega rikkus kostja hageja suhtes töölepingust tulenevat ohutute töötingimuste tagamise kohustust, selle kohustuse rikkumise tagajärjel kukkus 500 kg kaaluv tala hagejale peale ning hageja kandis selle tagajärjel tervisekahju ja sai kehavigastusi ning kostja vastutust välistavaid või kahju hüvitise vähendamist võimaldavaid asjaolusid ei esine. Seega on kahju hüvitamise eeldused täidetud. Nimetatut on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 18.10.2012 kohtuotsuses, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 08.03.2012 otsuse.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista otsese varalise kahju hüvitise, saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitise (VÕS § 128 lg 1, 2, 3, 4 ja 5 ning § 130 lg 1).
25.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud hageja otsese varalise kahju olemasolu suurusega 2380,40 eurot. Kostja ei vaidlusta otsese varalise kahju olemasolu ja selle komponente, mistõttu on otsese varalise kahju nõue põhjendatud ning hüvitis kuulub kostjalt välja mõistmisele suurusega 2380,40 eurot.
26.Kostja ei tunnista hageja saamata jäänud tulu, mittevaralise kahju ja tulevikukahju hüvitamise nõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu, kuna hageja on kaotanud tööõnnetusest tuleneva töövõimetuse tõttu oma igakuise sissetuleku. On tõendatud, et hageja kaotas sissetuleku tööõnnetusest tuleneva töövõimetuse tõttu. Seega on hageja saamata jäänud tulu nõue põhjendatud. Kostja ei
ole esitanud vastuväiteid hageja arvutustele ja summade suurustele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks seisuga 01.10.2013 saamata jäänud tulu 23 216,35 eurot ja tuleviku saamata jäänud tulu igakuiselt 438,05 eurot. Hageja on 100% töövõimetu tulenevalt tööõnnetusest ning käesoleval ajal puuduvad tõendid, et hageja töövõimetus on vähenenud või oleks üldse vähenemas. Kostja vastavasisulisi tõendeid esitanud ei ole. Seega on tuleviku saamata jäänud tulu nõue põhjendatud.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks perioodiliste kolmekuiste ettemaksetena 259,35 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja vajab renditavaid abivahendeid vähemalt 86,45 euro eest kuus, millele lisanduvad muud vajalikud kulud. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista jooksvad tuleviku kulud perioodiliste kolmekuiste ettemaksetena hageja poolt soovitud summas 259,35 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja olukord on paranenud peale tööõnnetust või et olukord hakkab paranema. Hinnates hageja rehabilitatsiooniplaani ja kohtule esitatud tõendeid, on põhjendatud hageja kasuks kostjalt välja mõista lisaks kohtu siseveendumuse kohaselt tuleviku eeldatavate kulude katteks igakuiselt 200 eurot. Nimetatud summa ei ole ülemäära suur, kuid on vajalik hagejale paranemiseks ja kulude katmiseks.
28.Hageja poolt esiletoodud ja käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolude pinnalt on õiglase mittevaralise kahju hüvitise suuruseks hageja poolt taotletud 3195,58 eurot. Hagejal oli üliraske vigastus, millest täielikku paranemist prognoosida ei ole võimalik. Hageja on pidanud tegema oma elus olulisi elukorralduslikke muutusi ning ta peab taluma igapäevast valu. Samuti on hageja sügava puudega ja 100% töövõimetu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja vigastusi. Eelnimetatud rahasumma vastab ühiskonna üldisele heaolu tasemele ning on vastavuses kostja rikkumise ulatusega. Kostja ühelauselised väited, et kostja ei nõustu mittevaralise nõudega, on asjakohatud. Käesoleval juhul on tõendatud kostja kohustuste rikkumine ja kahju nõude eeldused on täidetud, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendatud (TsMS § 134 lg 2 ja 5; Riigikohtu 22.10.2008 lahend nr 3-2-1-85-08 ja 09.04.2008 lahend nr 3-2-1-19-08. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
29.Kostja palub maakohtu otsust muuta ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
30.Vaidlustatava kohtuotsuse põhjendavas osas nõustub kostja otsuse punktidega 14, 15, 16, 17 ja 18.
31.Kostja ei nõustu maakohtu otsuse p-s 21 toodud järeldusega, et kogutud tõendite alusel on tuvastamist leidnud, et kostja seaduslik esindaja M. K andis hagejale ja puurmeister R. Pile korralduse paigaldada ja troppida talasid traadi abil, millise tunnistuse andis R. P. Kohus on kriitikata hinnanud R. Pi tunnistusi ja lugenud need õigeks ainuüksi seetõttu, et need on antud vande all. R. Pi tunnistus ei vasta tõele ning on kantud tema soovist vastutusest vabaneda. Kohtuotsuse p-st 23 nähtub, et R. Pi ütlustega on tõendatud, et eluohtlike traatkinnistega troppimine toimus R. Pi teadmisel ja korraldusel. Ütlustest nähtub, et R. P teadis ja andis korraldusi selleks, et 500 kg kaaluvaid talasid tõstetaks eluohtliku traatkinnituse abil. Seega on kohtu järeldus M. Ki korraldusest vastuolus ülalmärgitud järeldusotsusega. M. Kil ei olnud mingit põhjust anda hagejale korraldust tõsta talasid traadi abil.
32.Asjaolu, et M. K viibis töömaa kõrval asuvas soojakus, ei tähenda tema kohustust valvata iga töömaal viibiva töötaja liigutuse järele. Seetõttu on kohatu kohtu otsuse ps 21 tehtud etteheide, et M. K pidi märkama, mis objektil toimub. Sellised nõuded on ülemäärased.
33.Vaidlustatud otsuse p-s 21 märgib kohus, et M. Ki väide 28.09.2012 kohtuistungil, et 22.12.2008 ei pidanud alates kella 15-st enam keegi objektil tööd tegema ja vastavate vaiade paigaldamine pidi toimuma alles pärast aukude suuremaks keevitamist, on vastuolus tunnistaja Janek Tšebotari ütlustega, millest nähtub, et tunnistaja kutsuti selle päeva õhtuks tööle, sest hageja soovis poole päeva pealt ära minna. Seega on tunnistaja R. Pi ütlused usaldusväärsed ja tõele vastavad. R. Pi ütlusi kinnitavad ka hageja poolt vande all antud ütlused. Kohtu eeltsiteeritud põhjendustest ei ilmne, mis alusel on kohus lugenud M. Ki ütlused valeks ja R. Pi ütlused tõele vastavaks. Eeltoodud lõigust nähtub samuti, et hageja ei pidanud 28.09.2012 pärastlõunal objektil üldse töötama.
34.Otsuse p-s 22 märgib kohus, et tööandja ei saa vabastada ennast ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumisest tulenevast vastutusest seeläbi, et ta väidab, et ta ei teadnud, mis ehitusplatsil toimub. Kohtu selline väide on arusaamatu, kuna kostja ei ole püüdnud vastutusest vabaneda seetõttu, et ta ei teadnud, mis ehitusplatsil toimub. Samas ei ole tööandjal kohustust jälgida ehitusplatsil töötajate iga liigutust.
35.Otsuse p-s 24 märgib kohus, et kostja juhatuse liige andis korralduse ohtlikku töövõtet kasutada, ei keelanud oma valduses oleval objektil ohtlikku tegevust. Sama on kohus korranud otsuse p-s 27, millest tulenevalt seaduslik esindaja andis korralduse tõsta talasid ohtlikul viisil (traatkinnitusega) ja keelas aukude suuremaks tegemise. Kohtu need seisukohad ei ole õiged. Asja materjalide hulgas ei ole tõendeid selle kohta, et M. K andis hagejale korralduse kasutada ohtlikku töövõtet.
36.Otsuse p-s 25 on kohus kostjalt nõudnud, et tal tuleks kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel täpselt tuvastada, millises kauguses hagejal viibida tuli ning kus hageja õnnetuse ajal täpselt viibis. Kohtu poolt kostjale selliste nõudmiste seadmine on ebareaalne. Ehitusel töötas hageja erinevate pikkustega taladega. Oleks olnud mõeldamatu instrueerida hagejat täiendavalt iga töö ja tegevuse puhul, liiatigi kui hagejat oli juba kohaselt instrueeritud ja tal oli pikaajaline töökogemus erinevatel objektidel. On üldtuntud asjaolu, et kuna tala tuli tõsta tõstemasina (vintsi) poolsest otsast, väljendus tala kukkumisoht ringiga, mille raadius on võrdne tala pikkusega. Teisisõnu, hageja pidi eemalduma mõttelisest ringist, mille raadius oli võrdne tala pikkusega. Otsuse punktis 25 pöörab kohus palju tähelepanu „mõistliku inimese“ fenomenile ja mõtteviisile ning sellele, mida mõistlik inimene selles olukorras oleks teinud ja tegemata jätnud ning mida temalt oleks võinud eeldada ja loota. Ka kostja eeldas ja lootis, et hageja on mõistlik inimene, kes elementaarseid seaduspärasusi teab ja täidab.
37.Kohus on otsuse p-s 25 kostjale ette heitnud asjaolu, et ta ei ole tõendanud, et hageja ei eemaldunud sel korral ohutusse kaugusesse. See väide on sügavalt väär ja kinnitab, et kohus ei ole mõistnud õnnetuse tehiolusid ja tekkimise mehhanismi. Ainuüksi asjaolu, et tala hagejale peale kukkus, tõendabki seda, et hageja viibis ohuringis, mille raadius oli võrdne tala pikkusega. Kostjalt enama tõendamist nõuda oli alusetu. Niisamuti on ebaõige kohtu väide, et hagejale ei saa ette heita, et ta jäi tala alla, vaid hagejale saaks ette heita seda, et ta viibis tõstmise ajal mingitest konkreetsetest nõuetest tulenevalt tõstetavale talale lubamatult lähedal.
38.Hageja asjas antud seletused ei saa olla tõendiks, kuna need on vastuolus tema teiste seletustega. Asja materjalide hulgas on hageja seletused, mis on antud Riia ja Tallinna haiglas, milles ta tunnistab, et raske trauma tõttu ei mäleta ta juhtunust midagi. Sama kinnitas hageja ETV 31.05.2013 saates Ringvaade.
39.Kostja jääb maakohtus avaldatu juurde, et hagejal oli vajalik ettevalmistus ja töökogemus. Ka tunnistaja R. P väidab oma seletuses, et ta ei tea, kuidas hageja sinna alla jäi, tavaliselt ta läks kaugemale ja suunas HEB ́i auku. Sellest seletusest tuleneb,
et varasemalt on hageja tõstetööde ohutusreeglite kohaselt eemaldunud. Samuti nähtub R. Pi seletustest, et ta ei veendunud tala tõstmist alustades tõstmise ohutuses. Ta isegi ei näinud, mida ja kuidas ta tõstab: aknaklaas oli must, oli pime ja lumi halvendas nähtavust. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
42.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
43.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus on eeltoodut järginud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendite alusel õigesti, et kostja seaduslik esindaja M. K andis hagejale ja puurmeister R. Pile korralduse paigaldada ja troppida talasid traadi abil. Kohus leidis õigesti, et tunnistaja R. Pi sellekohased ütlused on usaldusväärsed ja tõele vastavad. Need on kooskõlas hageja vande all antud seletusega, mille tõelevastavuses puudub samuti alus kahelda. Asjaolu, et hageja ei mäleta õnnetuse toimumise hetke, ei tähenda seda, et ta saa mäletada ka sellele eelnenud sündmusi, nagu kostja ekslikult leiab. Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks andnud R. P ütlusi selle kohta, et eluohtlike traatkinnitustega troppimine toimus R. Pi otsuse alusel ja korraldusel.
45.Ebaõige on kostja väide, et tööandjal puudub kohustus jälgida, mida töötajad objektil teevad. Kostjal oli ohutute töötingimuste tagamise kohustus, kuid ta jättis selle täitmata. Maakohus tuvastas õigesti, et M. K teadis, mis objektil toimub, sh seda, mil viisil talasid paigaldati, kuna ta andis traatkinnituste kasutamiseks otsese korralduse ning vastav tegevus toimus tema teadmisel ja tema valduses oleval ehitusobjektil. Kostja ei saa end õigustada sellega, et õnnetuse toimumise hetkel viibis M. K ehitusobjekti kõrval asuvas soojakus.
46.Tõendamata on kostja väited selle kohta, et 22.12.2008 ei pidanud keegi kella 15-st enam objektil tööd tegema, st nagu oleks R. P ja hageja teinud objektil tööd omavoliliselt. Kostja eelmärgitud väide on ümber lükatud tunnistajate J. T ja R. Pi ütlustega ning hageja vande all antud seletustega.
47.Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei esine kostja vastutust välistavaid või kahjuhüvitise vähendamist tingivaid asjaolusid. Kostja ei toonud kohtu ette selliseid elulisi asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et õnnetus juhtus hagejapoolse
ohutus kauguses viibimise kohustuse rikkumise tõttu. Asjaolu, et tala kukkus hagejale peale, ei tähenda iseenesest seda, et hageja viibis tõstetavale talale lubamatult lähedal. Kostja ei tõendanud asjaolu, et hageja oleks viibinud seespool mõttelist ringi, mille raadius on võrdne tala pikkusega, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Ringkonnakohtu 28.09.2012 istungil kinnitasid nii kostja lepinguline esindaja kui ka seaduslik esindaja M. K, et tala kukkus ebaloogilisse kohta ja hageja oli tegelikult ohutsoonist väljas (IV kd lk 150 pöördel). Asjaolusid, et R. P ei veendunud tala tõstmist alustades selle ohutuses ning ta ei näinud, mida ja kuidas tõstab, ei saa hinnata hageja, vaid kostja kahjuks.
48.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
49.Ringkonnakohtu hinnangul määras maakohus kohtuotsuses ebaõigesti tsiviilasja hinna. TsMS § 137 lg 1l järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Maakohus leidis ekslikult, et mittevaralise kahju hüvitamise nõuet suurusega 3195,58 eurot hagihinna määramisel ei arvestata. Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue määratakse TsMS § 124 lg 1 alusel kindlaks nõutava rahasummaga. Perioodiliselt arvestatavate maksete osas tuleb lähtuda TsMS § 129 lg-st 2, mille kohaselt määratakse hagihind selliste nõuete korral nõutavate maksete kogusummana, kuid mitte suuremas ulatuses, kui üheksa kuu eest saadav summa. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tsiviilasja hind maakohtus oli hagiavalduse viimase, 22.10.2013 täpsustuse järgi, mille võttis hagihinna määramisel aluseks ka maakohus järgmine: otsene varaline kahju 2752,03 eurot + mittevaraline kahju 3195,58 eurot + saamata jäänud tulu 3942,45 eurot (9x438,05) + kulude hüvitis 778,05 eurot (9x778,05) – kokku hagihind 10 668,11 eurot.
50.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
51.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.