Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): V V (isikukood: xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ KorTec (registrikood: 10573961, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi
Kohtuistungi toimumise aeg
28.09.2012.a
Istungil osalenud isikud
Hageja V V, hageja esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee, kostja seaduslik esindaja M K, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.03.2012.a otsus tühistada.
2.Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtusse.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
1(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.12.2009.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista tervisekahjustuse hüvitise perioodi 01.05.2009 – 06.12.2009 eest summas 70 469 krooni, igakuise hüvitise summas 11 401 krooni ja mittevaralise kahju summas 500 000 krooni. Hageja täpsustas hagi ning hageja lõpliku täpsustuse kohaselt tema otsene varaline kahju on kokku 2 142,81 eurot, saamata jäänud tulu 33 kuu eest seisuga 28.01.2012 on 14 455,65 eurot (33 x 438,05 eurot). Tulevikus suureneb saamata jäänud kulu igal kuul 438,05 euro võrra. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada summas 3195,58 eurot. Tulevikus tekkivate kulude katteks tuleb kostjalt välja mõista perioodiliste kolmekuiste ettemaksetena 259,35 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 25.10.2008 sõlmitud töölepingu alusel puurmeistri abina. Hageja tööülesannete hulka kuulus maa sisse mineva hülsitoru loodimine puurimisel; betoonivooliku hoidmine, et see ümber hülsi ei keriks; betoonpumba sisselülitamine puurmeistri märguande peale, augu puhastamine peale betoneerimist sinna kukkunud pinnasest ja I-tala vintsikonksu külge troppimine ning puurmeistri aitamine selle betooniauku suunamisel. 22.12.2008 juhtus hagejal tööõnnetus, mille tagajärjel sai ta raskeid kehavigastusi. Hagejale anti ülesandeks troppida I-tala HE220B vintskonksu külge. Kuna tala otsa tehtud august ei mahtunud vintsikonks läbi, pidi hageja kasutama vintsimisel taladega kaasa pandud traate. Ühe traadi purunemise tagajärjel kukkus tala hagejale peale. Hageja ei olnud varem sarnaseid tööülesandeid täitnud, tema varasem töö oli peamiselt seotud rataskopaga ja betoonpumba juhtimisega. Kostja seaduslik esindaja oli objektil ja teadlik, milliseid tööülesandeid hageja täitis ja milliseid töövõtteid kasutas. Troppija tunnistus nr A134/3 on hagejale väljastatud alusetult. Kuna hageja ei valda vene ega läti keelt, ei olnud tal objektiivselt võimalik läbida troppija koolitust Läti Vabariigis. Hageja ei osalenud SIA „LRTDEA“ TUV Rheinland grupa poolt läbiviidud troppija koolitusel ega sooritanud sellekohast eksamit. Kostja ei ole esitanud koolitusprotokolli hageja troppija koolituse läbimise kohta. Hageja allkiri lätikeelsel seletuskirjal võeti pettusega, sest seletuskirja tegelikku sisu hagejale ei avaldatud. Troppija tunnistuse olemasolu ei tee hagejat vastutavaks temaga 22.12.2008 juhtunud tööõnnetuse eest. Tööõnnetuse asjaolusid uurinud isikud on õnnetusjuhtumi põhjustena välja toonud puudused töö juhtimises, ebapiisava kontrolli ja tööohutusnõuete ning juhiste mittejärgimise. Hagejale ei tutvustatud tööohutusjuhendit ja ei viidud läbi ühtegi troppimistöid või ohutusnõudeid tutvustavat koolitust. Tööõnnetuse tagajärgede eest vastutab kostja, kuna viimane ei taganud hagejale ohutuid töötingimusi metallesemete tõstmisel ega instrueerinud hagejat. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti ja toetuste osakonna 28.04.2009 otsusega nr 507532 on hagejal tuvastatud sügav puue ja 29.04.2009 otsusega on talle 21.04.2009 30.04.2010 määratud igakuine toetus 692 krooni. Tervisekahjustusest tingitud lisakulud on retseptiravimid, sanatooriumituusikud, millele lisanduvad sõidukulud ja kõrvalised hoolduskulud. Kahju hüvitamisel tuleb arvesse võtta ka tulevikus tekkivaid kulusid summas 3600 krooni.
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846
Lisaks varalisele kahjule nõudis hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 krooni (3 195,58 eurot). Hageja pidi tööõnnetuse tagajärjel kannatama füüsilist valu (viibis neli kuud haiglas, talle tehti kuus operatsiooni) ning hiljem taluma ränka hingelist valu (hageja ei saa tegeleda oma hobidega, seltsielu on piiratud, stress, ebakindlus tuleviku ees jmt). Kostja vastutab hagejaga juhtunud õnnetuse eest, kuna ei taganud hagejale ohutuid töötingimusi metallesemete tõstmisel ega instrueerinud hagejat, kuigi seadus teda selleks kohustas (TLS § 48 lg 1 p 2). Kuna kostja ei täitnud TTOS § 12 lg 1 ja 2 sätestatud kohustust, mille tagajärjel juhtus hagejaga tööõnnetus ja tekkis kahju, ei täinud kostja pooltevahelist töölepingut. Kostja ei kujundanud ega sisustanud töökohta nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (TTOS § 4 lg 2). Kostja jättis tähelepanuta hageja märkused tala otsa tehtud aukude suuremaks tegemise vajadusest, mistõttu valis kostja tööde teostamiseks viisi, mis oli ohtlik nii hagejale kui ka teistele, rikkudes ühtlasi sobiva ja ohutu viisi kinnitamise nõuet (TTOS § 5 lg 1, VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 9 lg 3, VV 11.01.2000 määrus nr 13 § 12 lg 12). Kostja ei taganud töötajate ohutust, jättes füüsikalistest ohuteguritest tuleneva terviseriski vältimata või võimalikult madalale tasemele viimata (TTOS § 6 lg 1 p 3, VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 3 lg 6, VV 14.06.2007 määrus nr 176 § 11 lg 1). Kostja eiras troppimistööde korraldamisel elementaarseid reegleid ja nõudmisi, andes hagejale ebaseadusliku korralduse tööde tegemiseks ohuolukorras (VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 3 lg 5). Kostja ei korraldanud hagejale vastavat väljaõpet, kusjuures metallist või betoonist toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteeritavaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja tugimüüre tohib püstitada ja demonteerida ainult pädeva isiku juhtimisel, milleks vaidlusaluseid töid juhtinud isikul pädevus puudus (VV 08.12.1999 määrus nr 377 § 29 lg 5, 35 lg 1). Tööõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja kostja täitmata jäänud töösuhtest tulenevate kohustuste vahel eksisteeris põhjuslik seos. Otsese varalise kahju nõudes tõi hageja välja kulud vajalike abivahendite kasutamisele kogusummas 23 505,40 krooni (1 502,27 eurot). Hagiavalduses toodud kulud ei kajasta kõiki hageja kulutusi, esitatud on vaid tõendatud kulutused. Saamata jäänud tuluna palus hageja kostjalt välja mõista 20 kuu eest 28.12.2010 seisuga kokku 137 080 krooni (8 761 eurot). Hageja põhipalgaks oli 14 500 krooni (netosumma 11 378 krooni). Kuni puude määramiseni 28.04.2009 sai hageja Eesti Haigekassalt kokku 13 000 krooni ja peale puude määramist on hagejale tasutud igakuiselt pensionina 3 832 krooni ja sotsiaaltoetusena 692 krooni, kokku 4 524 krooni. Vahe enne tööõnnetust saadud põhipalga netosumma ja alates 28.04.2009 saadava sissetuleku vahel on 6 854 krooni (438,05 eurot). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista igakuise hüvitise arvestusega, et see suureneb iga kuu 6 854 krooni (438,05 euro) võrra, tuginedes VÕS § 127 lg-le 6. Täiendavalt soovis hageja tulevikus tekkiva eeldatava kahju väljamõistmist kostjalt. Hüvitamisele kuuluva õiglase hüvitise perioodilise makse summa iga kolme kuu eest ette jättis hageja kohtu otsustada, kuna hagejale tulevikus tekkiva kahju suurus on ebamäärane ning sõltub paljuski ravi käigust ja arstide soovitustest. Kui arstid peaksid hagejale andma täiendavaid lisakulusid tekitavaid soovitusi edasise ravi osas, täiendab hageja oma nõuet. Hageja toetus Eesti Vabariigi õigusele, sest hageja täitis tööülesandeid Eesti Vabariigis ja oli Läti Vabariigis töölähetuses (hagejale tasuti töölähetusraha).
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei vaidlustanud hagejaga toimunud traagilist sündmust, kuid ei pidanud ennast juhtunu eest vastutavaks. Kostja vaidlustas hageja väite, et talle ei tutvustatud tööohutusjuhendit, tehtud troppimistöödega seotud koolitust, tutvustatud tööreegleid ja ohutusnõudeid ning nimetatud töö ei olnud tema põhitöökohustuseks. 25.10.2008 võeti hageja tööle puurimismasinisti abina. Hageja oli enne õnnetust teinud analoogseid töid Heltermaa sadama ehitusel ja Tallinki hotelli ehitamisel Riias. Hagejat oli instrueeritud troppija tööohutuse juhendiga, talle oli antud troppija tunnistus ja tal oli piisav töökogemus. Lisaks troppija tööohutuse juhendile tutvustati hagejale 12 muud ohutusjuhendit, mille kohta ta andis allkirja ja millistest tähtsaim on puuragregaatide Bauer ja TRG tööohutuse juhend, mille kohaselt võis puuragregaadi vintsitrossi nurk erineda vertikaalist ettepoole 20 kraadi. Hageja asus vigastuse tekitanud tala puurmasina poole lohistama 5 m kauguselt, mille puhul trossi nurk ületas oluliselt 20 kraadi. Hageja ei ole tema poolt antud allkirju vaidlustanud. Kostjale jäi arusaamtuks, miks hakkas hageja vaidlusalust tööd tegema ja kes talle selleks korralduse andis, kui nimetatud töö ei olnud hageja põhikohustuseks. Õnnetuse päeval oli puurmasina operaatorist R P ja hagejast koosneva meeskonna ülesandeks teha primeryseinavaiu, kuhu ei asetata metallprofiile HEB220, vaid armatuurvarrastest 50 kg raskune ja 2 meetri pikkune redel. Metallprofiilide HEB220 paigaldamine pidi aset leidma hiljem. Objektil olid kõik vajalikud profiilide montaaživahendid. Hagejast ja R P koosnev meeskond pidi nende kirjaliku soovi kohaselt lõpetama tööpäeva 22.12.2008 kell 15.00. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks tema tööülesandeks olnud sama päeva pärastlõunal troppida talasid HEB220. Talade paigaldamine oli plaanitud pärast jõulupühi ja neid profiile ei olnud õnnetuse toimumise ajaks objektile toodud. Profiilid HEB220 toodi objektile kahe reisiga: kell 12.00 ja kell 18.45. Pärast seda valmistas keevitaja elemendid montaažiks ette, mis seisnes tõstmiseks vajalike avade sisselõikamises. Õnnetus juhtus 22.12.2008 õhtul kella 19 ajal, seega jäi hageja tööle pärast kokkulepitud tööaega. Hagejale pidi olema selge, et troppida ei saa, kuna talade otstes puudusid avad nende konksuga tõstmiseks ja neid polnud keevitaja ette valmistanud. Vaatamata sellele hakkas hageja ebaõigete vahenditega profiili tõstma. Kostja seaduslik esindaja hagejale sellist korraldust ei andnud. Õnnetuse põhjustas see, et hageja soovis kaugel asuvat tala lohistada ja viibis ohu piirkonnas ehk tõstetava tala all. Hageja ei veendunud enne tala tõstmist selle ohutuses ja ei näinud, mida ja kuidas ta tõstab. Kostja seaduslik esindaja saabus sündmuskohale pärast õnnetuse toimumist, mida kinnitavad tema ütlused. Kostja nõustus J T ütlustega, mille kohaselt hakati talade avasid suurendama pärast õnnetust, kuna talade montaaž ei olnud sellel päeval kavas. Hageja varalise kahju olemasolu ja selle komponente kostja ei vaidlustanud, kuid ei pidanud ennast selle tekkimise eest vastutavaks. Saamata jäänud tulu, tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõuet ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnistanud. Kostja möönis, et vaidluse lahendamisel võib kohaldada ka Eesti Vabariigi õigust. Kostja ei tunnistanud enda vastutust ja pidas enda süüks, et ta ei kohustanud hagejat kokkulepitud ajal tööplatsilt lahkuma. Kostja eitas seadusliku esindaja korraldust hagejale tõsta talasid traatidega hageja kirjeldatud viisil. Õnnetust ei põhjustanud tõstmise viis või vahendid, vaid asjaolu, et hageja viibis tõstetava tala all, millega rikuti tõstmisohutuse eeskirju. Kulude ja kahju osas asus kostja seisukohale, et hagejal tuleks eristada abivahendite ja materjalide üürimise kulusid väljaostetud asjade ja teenuste osutamise kuludest, kuna üürikulu on püsiv ja võib kuluna jätkuda. Kostjale jäi arusaamatuks, mis on üüritud ja mis ostetud ning
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 millised on osutatud raviteenused. Kostja ei tunnistanud hagejal tulevikus tekkivaid kulusid ja leidis, et igasugune tulevikunõuete esitamine on alusetu, kuna nende tekkimist ei ole võimalik määrata. Tulevikus tekkiva kahju nõude esitamine ei ole põhjendatud, kuna lähtutakse asjaolust, et hageja seisund püsib stabiilsena ega parane. Hageja tervislik seisund on pidevalt paranenud, mistõttu hagiavalduses ettenähtud kulude kandmine tulevikus ei ole põhjendatud. Mittevaralist kahju kostja ei tunnistanud. Vaidlusaluse õnnetuse seostamine seksuaalkuriteo ohvri avalikustamise juhtumiga on kohatu. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 08.03.2012.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda ning vabastas hageja täielikult menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest (sh riigi õigusabi tasu ja kulude ning menetlusabi andmisest tulenevate kulude kandmise kohustusest). Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas kostja juures 25.10.2008 sõlmitud töölepingu alusel puurmeistri abina. 22.12.2008 juhtus tööõnnetus, mille tagajärjel sai hageja üliraskeid kehavigastusi. Enne tööõnnetuse toimumist oli hageja asunud troppima ehitusel kasutatud talasid traatide abil ning ühe traadi purunemise tagajärjel kukkus tala hagejale peale, kuna hageja asus tõstmise hetkel üles tõstetud tala all. Õnnetuse tagajärjel on hageja puude astmeks määratud sügav puue ja hageja on 100% töövõimetu. Püsiva töövõimetuse kestvuseks on hagejal määratud 30.04.2010 - 30.04.2015 ja korduvekspertiisi tegemise ajaks on määratud 05.03.2015 - 20.03.2015. Hageja saab toetust puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel ja töövõimetuspensioni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tööandjana vastutav hagejaga toimunud õnnetuse toimumise ja tagajärgede eest. Hageja väitel jättis kostja hageja tööle asumisel ebapiisavalt juhendamata, ei taganud hagejale ohutuid töötingimusi ja rikkus seeläbi poolte vahel sõlmitud töölepingut ning tööohutust reguleerivaid õigusakte. Kostja väitel põhjustas õnnetuse toimumise hageja ebaõige käitumine ehk ebaõiged töömeetodid ja õnnetuse toimumise ajal ülestõstetud koorma all viibimine. Kostja väitel instrueeriti hagejat piisavalt tööohutuse alal. Kuna hageja esitas kostja vastu nõude lepingulisel mitte deliktilisel alusel, kuulub kohaldamisele selle riigi õigus, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud ehk Eesti riigi õigus. Deliktilisel alusel ei ole hageja kostja vastu nõuet esitanud, mistõttu hageja viidatud REÕS § 53 ei ole õiguse määratlemisel kohaldatav. Isegi kui pooled ei oleks töölepingu suhtes valinud kohaldatavaks õiguseks Eesti õigust, on võimalik vaidlust lahendada Eesti õiguse alusel, kuna kostja tegevuskoht asub Eestis ja hageja töötajana on tööle võetud kostja tegevuskohas ehk Eestis. Läti Töösturite Tehnilise Ohutuse Ekspertide Ühenduse poolt teostatud õnnetusjuhtumi tehnilise ekspertiisi järeldusotsusest nr 04.10.2009 nähtub, et toimuvat protsessi juhtis puurimisseadme operaator ja olukord oli hästi jälgitav. Aktis on leitud, et kuna tõstetavad profiilid ei asunud tõstmisseadmele piisavalt lähedal, on võimalik, et need haagiti kinni ja tõmmati lähemale, mis on vale ja ohtlik töömeetod. Samuti tuvastati, et tõstmise ajal ei oleks troppija tohtinud viibida koorma all. Täiendavaks riskifaktoriks on loetud ebatasast ehitusplatsi ja puurimisseadme operaatori musta klaasi, mis halvendas nähtavust. Kokkuvõttes on õnnetusjuhtumi põhjuseks peetud profiilrauda tehtud haakimisaugu mittevastavust tõstmiseks ja kasutatava konksu ning turvasulguri mõõtmetele mittevastavust või lohakat kinnihaakimist, samuti operaatori ja troppija kooskõlastamata tegevust ning troppija viibimist tõstmise ajal ohtlikus tsoonis.
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846
Kohus leidis, et õnnetuse otseseks põhjuseks sai olla hageja viibimine tõstetava koorma all. Asjas üle kuulatud tunnistaja R P väitis, et hageja ja tunnistaja töötasid õnnetuse päeval lõunast alates kahekesi. Õnnetuse päeval tropiti profiile terastraatidega, kuna kostja juhatuse liige M K ei lubanud profiile muuta ega auke suuremaks teha. Tunnistaja sõnul kiitis M K hageja ja tunnistaja tegevuse heaks. Tunnistaja hinnangul oli tal nähtavus piiratud, kuna kabiinil oli klaas must, puurseadme ees asus suur toru ja ilm oli halb. Tõstetav seade asus puurmasinast kümmekond meetrit eemal. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et tõstetavat vaia asuti tõepoolest puurmasinale lähemale lohistama ja profiilide tõstmisel kasutati traati, millest tulenevalt kasutati ebaõigeid töömeetodeid. Tunnistaja ütlustest nähtub, et õnnetuse peamiseks põhjuseks oli hageja asumine tõstetava koorma all. Kohus leiab, et põhjusliku seose ahela määratlemisel on kõige olulisemaks faktoriks hageja asumine tõstetud vaia all. Juhul, kui hageja ei oleks tõstetava vaia all asunud ja vai oleks ebaõigete töömeetodite kasutamise tõttu alla kukkunud, ei oleks hageja tervisekahjustusi saanud. Järelikult ei põhjustanud hagejale kahju mitte otseselt ebaõigete töömeetodite kasutamine, vaid see, et hageja asus ohutusnõuet rikkudes tõstetava koorma all. Tegemist on asjaoluga, mille olemata jäämisel ei oleks õnnetust aset leidnud, kuna vai ei oleks hagejale peale kukkunud. J T selgituste kohaselt hageja temaga koos ei töötanud, kuid puurseadme kabiinist oli nähtavus otse ette ja paremale, aga mitte vasakule ning puurseadme klaase tuli puhastada. Tunnistaja meeskonnas jälgis meeskonna üks liige alati, et keegi alla ei jääks ja vai masina poole ei tuleks. Samuti kinnitas tunnistaja, et 22.12.2008 pidid hageja ja R P objektilt peale lõunat lahkuma, mistõttu J T pidi erakorraliselt objektile tulema. Troppija ohutusjuhendi p-i 3.16 kohaselt lasus ka koormatõstuki juhil R P kohustus jälgida koorma teisaldamist, millise kohustuse jättis antud isik enda ütluste kohaselt vähemalt osaliselt täitmata. Vande all üle kuulatud kostja juhatuse liige M K väitis, et õnnetuse toimumise päeval pidid hageja ja R P objektilt varem lahkuma ja mingit vajadust nende sealviibimiseks ei olnud. M K eitas, et oli andnud korralduse troppida vaiasid traatidega. Hageja ja R P pidid troppima primaarvaiasid ja need olid objektil juba nädal aega varem valmis. Traadid objektil ei olnud mõeldud vaiade troppimisks. Hageja väitis kohtule vande all antud ütlustes, et R P sai M K raadioside kaudu korralduse troppida neid vaiu traatidega. M K ise hagejale vastavat käsku ei andnud, vaid tegi seda R P kaudu. M K nägi pealt, kuidas hageja ja tunnistaja tööd tegid. Hageja nõustus, et koorma all seismine tundus talle ohtlik. Kohus luges tõendatuks, et hageja ja R P pidid 22.12.2008 tööpäeva varem lõpetama, kuna see nähtub nii kostja seadusliku esindaja kui J T ütlustest. Hageja väidet, et kostja seaduslik esindaja M K andis hagejale korralduse vaiade troppimiseks ohtlikul meetodil, tõendab ainult R P ütlus, muud asjas kogutud tõendid seda väidet ei kinnita. Hageja on kinnitanud, et M K talle sellist korraldust ei andnud, selle andis R P. Seega on alusetud hageja väited, et kostja tööandjana jättis arvestamata hageja märkused traadiga troppimise ohtlikkuse kohta. Kohus ei pea R P ütlusi vastava korralduse andmise kohta usutavateks, kuna tegemist on isikuga, kes otseselt juhtis töökohal töid, kellele hageja allus ja kes puurmasina operaatorina pidi samuti jälgima vaiade tõstmise ohutust. R P on kinnitanud, et tõstmise ajal oli tal nähtavus piiratud ja tõsteseadme klaasid mustad. Muud asjas kogutud tõendid ei tõenda, et kostja seaduslik esindaja oleks andnud R P või hagejale korralduse töö tegemiseks ohtlikul viisil. Kohus leiab, et vaatamata eeltoodule omab hagejale tekitatud kahju puhul põhjusliku seose ahelas määravat tähtsust asjaolu, et hageja asus tõstmise hetkel koorma all. Isegi juhul, kui kostja oleks andnud hagejale korralduse kasutada ohtlikke töömeetodeid ja hagejal puudus
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 võimalus seda korraldust eirata, ei oleks tööõnnetust hagejaga toimunud, kui hageja ei oleks asunud üles tõstetud koorma all. Miks hageja seal asus ja miks ta ohutusnõuet eiras, ei ole võimalik asjas kogutud tõenditest järeldada, kuna hagejal sündmuse toimumise kohta mälestused puuduvad ja kohalviibinud tunnistaja olukorra suhtes ülevaadet ei omanud. Kohus leiab, et hageja pidi olema teadlik, et niisugune käitumine on ohtlik. Hagejat oli informeeritud tööohutusest ja asjaolu, et hageja varasematel juhtumitel tunnistaja sõnul koorma alt ära läks, tõendab hageja teadlikkust oma tegevuse ohtlikkusest. Hageja käitumist ei tinginud kostja poolt ühegi hageja viidatud õigusakti rikkumine ning kostjal tööandjana puudus kohustus tagada hageja füüsiline takistamine ülestõstetud koorma alla astumisel. Kohus leiab, et hagejale kahju tekitanud sündmuste põhjuslikus ahelas oli määrav asjaolu, mille aset leidmise eest on vastatav hageja. Seetõttu ei saa kostja vastutada hagejale tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest ja hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kuna kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata neid hageja poolt esitatud tõendeid, mis puudutavad hagejale tekkinud kahju suurust. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Maakohtu otsuses on hageja seisukohad, neid kinnitavaid tõendid ja asjakohased õigusaktid jäetud tähelepanuta. Kohus on enamikke hageja seisukohti kinnitavaid tõendeid pidanud põhjendamatult ebausaldusväärseteks. Otsuses puudub objektiivselt jälgitav ja arusaadav selgitus, miks kohus sellise otsuseni on jõudnud. Asjas kogutud tõendite pinnalt saab kostjat kui tööandjat pidada vastutavaks hagejaga toimunud tööõnnetuse eest. Kostja ei juhendanud hagejat tööohutuse alal ega viinud läbi ühtegi tööks vajalikku koolitust. TTOS § 12 lg 1 ja 2 järgi ei oleks kostja tohtinud lubada tööle töötajat, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Hageja ei olnud tööks ette valmistatud ja talle ei olnud tagatud ohutud töötingimused. Kostja ei sisustanud töökohta nii, et oleks olnud võimalik hagejaga juhtunud tööõnnetust vältida, kuna hageja oli sunnitud talade tõstmise ajal viibima ohutsoonis tõstetava koorma all. Lisaks jättis kostja tähelepanuta hageja märkused, et tõstetavate vaiade augud tuleb teha suuremaks ning kostja andis hagejale ebaseadusliku korralduse kasutada ohtlikku töömeetodit ja tõsta vaiasid selleks sobimatu traadi abil. Hagejal puudus pädevus vastava töö tegemiseks. Hageja troppijatunnistus on ilmselgelt võltsitud, kuivõrd hageja ei valda vene ega läti keelt ega oleks saanud väidetavalt Lätis toimunud koolitustel osaleda. Hagejalt on pettusega meelitatud välja allkiri Läti Riiklikule Tööinspektsioonile antud lätikeelses seletuskirjas, kuna hageja ei teadnud seletuskirja sisu. Asjas üle kuulatud tunnistajad R P ja J T on kinnitanud, et tööohutuse juhendeid töötajatele ei tutvustatud. Hageja esitas kostja vastu töölepingu rikkumisest tuleneva tervisekahju hüvitamise nõude. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud hagejaga 22.12.2008 toimunud tööõnnetuse esmase põhjuse. Tööõnnetust ei oleks juhtunud olukorras, kus hageja oleks olnud kostja poolt nõuetekohaselt instrueeritud, tal oleks olnud tööks vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised ning talle oleks olnud tagatud ohutud töötingimused. Hageja tööülesanne oli 22.12.2008 troppida I-tala HE220B vintsikonksu külge. Troppimistöö juures viibisid R P ja kostja seaduslik esindaja M K, kes oli teadlik, et talade troppimine käis selleks tööks kõlbmatute terastraatide abil (tala kukkus hagejale peale traadi purunemise tõttu) ning andis selliseks tõstmiseks korralduse ja heakskiidu. Nimetatud asjaolusid on 16.01.2012
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 tunnistustes kinnitanud nii R P kui ka hageja vande all antud seletuses. J T on 16.01.2012 tunnistuses selgitanud, et tema ei oleks talasid sellisel viisil tõstnud ja et tõsteti lubamatul viisil. Tunnistaja on kinnitanud, et talade auke hakati suuremaks tegema pärast tööõnnetust. Kõik asjaolud ja tõendid viitavad sellele, et ebaõigeid ja ohtlikke töövõtteid rakendati kostja juhendamisel ja teadmisel, mistõttu lasub kostjal vastustus hagejaga toimunud tööõnnetuse eest. Hageja viibis tööõnnetuse hetkel 22.12.2008 ca kl 19.00 tööl ja tegi tööd kostja seadusliku esindaja teadmisel ja korraldusel. Asjakohatu ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, justkui oleks hageja ja R P pidanud tööõnnetuse toimumise päeval lõpetama tööpäeva varem. Nimetatut on eitanud nii hageja kui R P, mistõttu jääb arusaamatuks, miks kohus nimetatut arvesse ei võtnud. Pooltel puudus kokkulepe, et hageja tööpäev oleks tööõnnetuse hetkeks lõppenud, mida kinnitab asjaolu, et kostja juhatuse liige oli tellinud töö tegemiseks betooni. Juhul, kui tööd polnud vaja teha, ei oleks kostja betooni tellinud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, justkui kostja vastutuse välistab asjaolu, et hageja oleks pidanud teadma ohutusjuhiseid ja varasemalt oli ta eemaldunud tõstetava koorma alt. Antud objektil ei olnud kitsaste olude tõttu võimalik koorma tõstmise ajal eemalduda, seetõttu kukkuski tala hagejale peale. Kohus ei ole nimetatud asjaolu arvestanud. Otsuse p-s 63 on kohus arvestanud Läti Töösturite Tehnilise Ohutuse Ekspertide Ühenduse poolt teostatud õnnetusjuhtumi tehnilise ekspertiisi järeldusotsust nr 04.10.2009, millest nähtub, et õnnetusjuhtumi põhjuseks on peetud profiilrauda tehtud haakimisaugu mittevastavust tõstmiseks ja kasutatava konksu ning turvasulguri mõõtmetele mittevastavust või lohakat kinnihaakimist, samuti operaatori ja troppija kooskõlastamata tegevust ning troppija viibimist tõstmise ajal ohtlikus tsoonis. Seega on kohus möönnud, et tööandja kontrolli all rakendati ohtlikke töömeetodeid, mille tagajärjel juhtus hagejaga tööõnnetus. Maakohus oleks põhjusliku seose ahela määramisel pidanud arvestama, et tööandja juhtimisel kasutati ohtlikke ja valesid töömeetodeid. Kui hagejat oleks nõuetekohaselt instrueeritud ja töötingimused oleks olnud ohutud, ei oleks hageja seisnud tõstetava koorma all ja talle ei oleks see peale kukkunud. Isegi kui hageja oleks seisnud tõstetava koorma all, siis õigete tõstmismeetodite ja -vahendite puhul ei oleks tala hagejale peale kukkunud. Otsuse p 64 on vastuoluline, kus kohus leiab, et hagejale ei põhjustanud kahju mitte ebaõigete töömeetodite kasutamine (selleks on muuhulgas ka tõstetava koorma all seismine), vaid see, et hageja asus ohutusnõudeid rikkudes tõstetava koorma all. Kohus teeb ekslikult ja põhjendamatult vahet koorma all seismisel ja muudel ohutusnõuete rikkumistel. Kostja oleks hagejaga juhtunud tööõnnetuse eest vastutav ka juhul, kui hagejaga juhtus õnnetus seetõttu, et R P ei jälginud koorma teisaldamist nagu kohus on leidnud otsuse p-s 65. Tööõnnetuse ajal kehtinud TLS § 49 p-de 4 ja 5 kohaselt kohustus kostja kui tööandja kindlustama ohutud töötingimused ja tutvustama töölevõtmisel ja töötamise ajal töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutusnõudeid. Juhul, kui tööõnnetus oleks juhtunud kostja teise töötaja süül, vastutaks selle eest kostja, kes ei taganud ohutuid töötingimusi. Kostja vastustuse määramisel oleks kohus pidanud arvestama hageja 16.01.2012 vande all antud ütlust, mille kohaselt sai R P kostja juhatuse liikmelt M K korralduse troppida vaiu traatidega. Nimetatut kinnitas 16.01.2012 R P antud ütlus. Põhjendamatu ja asjakohatu on otsuse p-s 67 kohtu seisukoht, justkui R P ütlused vastava korralduse andmise kohta ei ole usutavad, kuna tegemist on isikuga, kes otseselt juhtis töid, kellele hageja allus ja kes puurmasina operaatorina pidi samuti jälgima vaiade tõstmise ohutust. Nimetatud asjaolud ei muuda ebausutavaks tunnistaja ütlusi ja hageja vande all antud selgitusi, et kostja juhatuse
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 liige andis korralduse troppida vaiu traatidega. Muud asjas kogutud tõendid ei saa hageja väidetud asjaolu tõendada, kuivõrd objektil viibisid õnnetuse toimumise ajal töötajatena üksnes hageja ja R P ning korraldusi andis kostja juhatuse liige M K. Maakohus on leidnud, et hagejale tekitatud kahju puhul omab põhjusliku seose ahelas määravat tähtsust asjaolu, et hageja asus tala tõstmise hetkel koorma all. Isegi kui kostja oleks andnud hagejale korralduse kasutada ohtlikke töömeetodeid ja hagejal puudus võimalus seda korraldust eirata, ei oleks tööõnnetust toimunud, kui hageja ei oleks asunud üles tõstetud koorma all. Kohus leidis, et hageja pidi olema teadlik, et niisugune käitumine on ohtlik ning hagejale kahju tekitanud sündmuste põhjuslikus ahelas oli määrav asjaolu, mille aset leidmise eest on vastutav hageja ise. Seetõttu ei saa kostja vastutada hagejale tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest ja hageja nõue tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja sellega ei nõustu ja leiab jätkuvalt, et temaga juhtunud tööõnnetuse eest vastutab kostja, kuivõrd kostja ei taganud hagejale ohutuid töötingimusi metallesemete tõstmisel ning ei instrueerinud hagejat, olles selleks kohustatud ja omades vastava kvalifikatsiooniga isikut ja vastavat instruktsiooni. Nimetatut kinnitab ka Läti Vabariigi Riikliku Tööinspektsiooni 16.03.2009 kiri nr 1407/1847. Tööõnnetuse asjaolude uurimisel leiti, et õnnetusjuhtumi põhjusteks olid puudused töö juhtimises, ebapiisav kontroll ning tööohutuse nõuete ja juhiste mittejärgimine. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, justkui viibinuks hageja koorma all vabatahtlikult. Hageja viibis tõstetava koorma all seetõttu, et kostja loodud töötingimused nõudsid seda ja ta oli sunnitud tõstetavat koormat käega juhtima. Kitsastes ja ohtlikes oludes töötamise fakti on kinnitanud ka R P 16.01.2012 antud tunnistuses. Kohus on jätnud need põhjendamatult tähelepanuta. Kostja tööandjana ei ole oma seaduslikke kohustusi täitnud, mille tagajärjel juhtus hagejaga tööõnnetus ja tekkis hagejale kahju. Seega eksisteerib põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja täitmata kohustuste vahel. Kui kostja oleks kõiki seaduslikke kohustusi täitnud ja taganud hagejale ohutud töötingimused, ei oleks tala hagejale peale kukkunud. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et puuduseks töö juhtimises ja korralduses saab pidada ka asjaolu, et hageja pidi talade tõstmise ajal viibima ohutsoonis, kuhu tõstetav tala võis kukkuda. Seda põhjusel, et töö tegemise ala (jalakäijate tunnel) oli väga kitsas ning lisaks pidi hageja tõstetavaid talasid paikapanemiseks käega juhtima. Tulenevalt kostja kujundatud töötingimustest oli hageja sunnitud olema tõstetava koorma all. Nimetatu eest ei vastuta hageja töötajana, vaid kostja tööandja, töö korraldaja ja töötingimuste loojana. Kuna kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, ei pidanud kohus vajalikuks hinnata hageja esitatud tõendeid, mis puudutavad hagejale tekkinud kahju suurust. Hageja leiab, et kostja vastutab hagejaga juhtunud tööõnnetuse eest ja seetõttu oleks kohus pidanud hindama ka hageja esitatud tõendeid temale tööõnnetuse tõttu tekkinud kahju kohta ning selle kostjalt välja mõistma. Kokku moodustab hageja otsene varaline kahju 2 142,81 eurot. Hageja renditud asjade kulu kokku on 496,33 eurot ning ostetud asjade ja teenuste kulu on kokku 1 646,48 eurot. Hageja on kaotanud tööõnnetusest tuleneva töövõimetuse tõttu oma igakuise sissetuleku. Hageja põhipalk kostjaga töösuhtes olles oli 14 500 krooni (netosumma 11 378 krooni). Hageja sai kuni puude määramiseni 28.04.2009 Haigekassalt kokku 13 000 krooni. Pärast puude määramist on hageja saanud igakuist pensioni 3 832 krooni ja 692 krooni sotsiaaltoetust, kokku 4 524 krooni. Vahe enne tööõnnetust saadud põhipalga netosumma ja alates 28.04.2009 saadava sissetuleku vahel on 6 854 krooni (438,05 eurot) kuus. Seega on hageja saamata jäänud tulu 35 kuu eest seisuga 28.03.2012 kokku 35 x 438,05 = 15 331,75 eurot. Hageja palub tööõnnetuse tõttu senini saamata jäänud tulu kostjalt enda kasuks välja mõista, samuti tulevikus saamata jäänud tulu arvestusega, et see suureneb iga kuuga 6 854
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 krooni (438,05 euro) võrra. Hageja on sunnitud läbi elama nii ränka hingelist kui füüsilist valu (seda kinnitab hageja haiguslugu) ning seetõttu on õigustatud ja mõistlik tema mittevaralise kahju nõude rahuldamine summas 3 195,58 eurot. Selline nõude suurus arvestab kohtupraktikat ja tänast üldist elatustaset. Nimetatud summa moodustab kokku üksnes ca 3,5 hageja töötasu kuus, mida ta enne tööõnnetuse toimumist teenis. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista talle tulevikus eeldatavasti tekkiva kahju. Hageja on hagiavalduses tõendanud jooksvaid kulutusi vähemalt 86,45 euro eest kuus. Seetõttu palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus selgelt ja tõendatult tekkivad kulud perioodiliste kolmekuiste ettemaksetena summas 259,35 eurot. Juhul, kui kohus peab seda õigustatuks, palub hageja mõista kostjalt täiendavalt välja tulevikus hagejale tekkiva kahju perioodilise kolmekuiste ettemaksetena kohtu sisetunde järgi vastavalt hageja 03.01.2011 hagiavalduse tervikteksti p-s 6 näidatud eeldatavatele kulutustele, millised on õigustatud tulenevalt hageja haigusloos nimetatud soovitustest. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtupoolse asjaolude tuvastamisega ning leiab, et asjas kogutud tõenditele tuleb anda maakohtu poolt antust erinev hinnang.
7.Hageja esitas kostja suhtes rahalise nõude, milles tugineb sellele, et kostja rikkus hageja suhtes töölepingust tulenevaid kohustusi ja põhjustas sellega kostjale kahju. Sellest tulenevalt võib käesolev hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel (VÕS § 1 lg 1). Hagi rahuldamiseks tuleb hagejal kohtu ette tuua ja vajadusel tõendada seda, et kostjal lasus töösuhtest tulenev kohustus, et kostja vastavat kohustust rikkus, et hagejale tekkis kahju ning et kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Vastutusest vabanemiseks võib kostja tõendada, et kahju tekkis hageja tegevuse tõttu ning kahju vähendamiseks võib kostja tõendada, et kahju tekkis asjaolude tõttu, mille eest hageja vastutab.
8.Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt võib järeldada, et hageja heidab kostjale ette seda, et kostja rikkus hageja suhtes ohutute töötingimuste tagamise kohustust (TLS § 49 p 4 22.12.2008.a kehtinud redaktsioonis). Hageja tugines sellele, et kostja käskis tal osaleda 6-7 meetri pikkuste ja 500 kg kaaluvate talade paigaldamisel olukorras, kus tõsteseadme kinnitus ei mahtunud talas olevast august läbi ning seetõttu tuli tala kinnitada trossi külge traadi abil. Kostja vaidles sellele hageja väitele vastu. Kostja väitel ei pidanud hageja 22.12.2008.a peale kella 15 enam üldse objektil tööd tegema ning vaidlusaluste talade paigaldamine pidi algama üleüldse peale pühi. Ringkonnakohus loeb asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et kostja seaduslik esindaja, M K andis hagejale ja puurmeister R P korralduse paigaldada ja troppida talasid traadi abil. Vastavasisulise tunnistuse andis R P (vt t IV kd lk 61 ja 61 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et vastava tunnistaja ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks, sest tunnistaja ütlusi kinnitavad ka muud tõendid ja asjaolud.
9.Kostja seaduslik esindaja M K väitis, et 500 kg kaaluvate talade tõstmine ja paigaldamine selliselt, et tala on tõstmise ajal kinnitatud traadi abil, on ohtlik ja täiesti lubamatu. Sama järeldus tehti ka tööõnnetuse uurimise kokkuvõttes. Sellise seisukohaga tuleb
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 nõustuda. M K väitis, et tema ei andnud korraldust tõsta talasid traadist kinnituse abil. M. K väitis, et tema isegi ei teadnud, et sellisel viisil talasid paigaldati. M. K väitis, et objektile pidi saabuma keevitaja, kes pidi kinnitusaugud suuremaks tegema ning talade paigaldus pidi algama alles peale aukude suuremaks tegemist. Ringkonnakohus loeb hageja poolt vande all antud ütlustega ja viidatud R P tunnistusega tõendatuks, et M. K viibis lubamatul viisil talade paigaldamise ajal töömaa kõrval asuvas soojakus. Seega pidi M. K teadma, mis objektil toimus. M. K kinnitas ka 28.09.2012.a toimunud kohtuistungil, et õnnetuse ajal viibis objektil vaid kaks inimest. Seega tuleb lugeda eelmises lõigus käsitletud tõendid ka eluliselt usutavaks, sest juhul, kui M. K oleks tõepoolest olnud vastu ohtlikule talade paigaldamisele ning kuivõrd ta viibis kahe töötajaga ehitusobjekti vahetus läheduses, pidi ta märkama, mis objektil toimub. M. Korstna ütluste õigsuse korral oleks ta läinud ja keelanud ohtliku tegevuse.
10.Oluline on ka see, et M. K väitis ka veel 28.09.2012.a kohtuistungil, et vastaval tööpäeval, so 22.12.2008.a ei pidanud alates kella 15st enam keegi objektil tööd tegema. Kostja väitis kohtumenetluses, et vastavate vaiade paigaldamine pidi toimuma alles peale aukude suuremaks keevitamist. Sellised väited lähevad vastuollu tunnistaja J T poolt antud ütlustega, (t IV kd lk 61 pöördel), millest nähtub, et tunnistaja kutsuti selle päeva õhtuks tööle, sest hageja soovis poole päeva pealt ära minna. Seega viitavad ka muud elulised asjaolud sellele, et tunnistaja R P ütlused on usaldusväärsed ja tõele vastavad. R P ütlusi kinnitavad ka hageja poolt vande all antud ütlused.
11.Ringkonnakohus märgib, et tööandjapoolne ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumine tuleks tuvastada ka siis, kui see asjaolu, et kostja seaduslik esindaja andis otsese korralduse troppida 500 kg kaaluvaid talasid eluohtlikul viisil, jääks tõendamata. Tööandjal lasub ohutute töötingimuste tagamise kohustus. See kohustus tuleb täita ka siis, kui tööandja juhatuse liige otseselt ei tea, mis ehitusplatsil toimub. Ehitusettevõtja, kelle valduses ehitusplats on, vastutab ehitusplatsil toimuva tegevuse ohutuse eest ka siis, kui juhatuse liige ei tea, mis platsil toimub. Tööandja ei saa vabastada ennast ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumisest tulenevast vastutusest seeläbi, et ta väidab, et ta ei teadnud, mis ehitusplatsil toimub. Vastupidi, selleks, et tagada ohutus, tuleb ehitusplatsi valdajal, st kostjal veenduda, et ehitusplats ja seal toimuvad tegevused, eriti kui need on tema töötajate poolt läbi viidavad tegevused, oleksid ohutud. Tööandja ei tohi lubada ohtlikke tegevusi ka siis, kui tegevused on ohtlikud vaid tegevusi läbiviivatele töötajatele.
12.Ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumine tuleb tuvastada ka siis, kui eespool käsitletud asjaolusid ei esineks. Seda järgmistel põhjustel. Hageja töötas puurmeistri abina. Tema tööülesandeks oli mh puurmeistri korraldustele allumine. Seega allus hageja konkreetsete tegevuste osas puurmeistrile, R P. R P ütlustega tuleb tõendatuks lugeda, et eluohtlike traatkinnitustega troppimine toimus R P teadmisel ja korraldusel. Tunnistustest nähtub, et R P teadis ja andis korraldusi selleks, et 500 kg kaaluvaid talasid tõstetaks eluohtliku traatkinnituse abil. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt tuleb vastav puurmeistri tegevus ja teadmine omistada tööandjale, st kostjale, seda isegi siis, kui puurmeister ei oleks eluohtlike kinnitustega töötamise korraldust kostja juhatuse liikmelt saanud.
13.Eespool toodust tulenevalt tuleb tõendatuks lugeda, et kostja rikkus hageja suhtes ohutute töötingimuste tagamise kohustust, sest kostja käskis hagejal töötada alal, kus tõsteti eluohtliku traatkinnitusega 500 kg kaaluvaid talasid, kostja andis selliste kinnitustega töötamiseks otsese korralduse ning vastav tegevus toimus kostja teadmisel ning hageja ülemuse (puurmeistri) teadmisel, samuti kostja valduses oleval ehitusobjektil.
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846
14.Ringkonnakohus leiab, et tala kukkumise ja ohutute töötingimuste tagamise kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses. Seda, et tala kukkumise põhjustas ebaõige traatkinnituse kasutamine, kinnitas ka kostja seaduslik esindaja läbivalt menetluses. Sellisele järeldusele jõuti ka tööõnnetuse uurimise tulemusena. Kuivõrd kostja juhatuse liige andis korralduse ohtlikku töövõtet kasutada, ei keelanud oma valduses oleval objektil ohtlikku tegevust ning ohtlik tegevus toimus ka hageja otsese ülemuse teadmisel ja korraldusel ning hageja otsese ülemuse teadmine ning tegevus tuleb omistada kostjale, ning kuivõrd tala ei oleks alla kukkunud, kui vale kinnitust ei oleks kasutatud, tuleb asuda seisukohale, et tala kukkumine on põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega. Juhul, kui tala ei oleks alla kukkunud, ei oleks see saanud hagejale peale kukkuda ning hageja ei oleks tervisekahju kandnud ning hagejale ei oleks kehavigastusi tekkinud.
15.Maakohus leidis, et kahju tekkimise põhjustas see, et hageja ei viibinud tõstmise ajal tõstetavast talast ohutus kauguses ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus sellise maakohtu järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus jagab pooltevahelise tõendamiskoormise selliselt, et peale kahju hüvitamise nõude eelduseks olevate asjaolude tõendamist võib kostja hagi rahuldamise välistada sellega, kui kostja tõendab, et kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel või hageja tegevuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul lasub vastavate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise koormis kostjal. Kohus arutas pooltega tõendamiskoormise sellist jaotust ka 28.09.2012.a kohtuistungil ning andis pooltele võimaluse esitada tõendamiskoormise sellise jaotuse osas vastuväiteid. Tõendamiskoormise selline jaotus tuleneb TsMS § 230 lg-st 1, mille kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele pool tugineda soovib. Sellest tulenevalt tuleks kostjal tuua kohtu ette sellised elulised asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et õnnetus juhtus just seetõttu, et hageja rikkus ohutus kauguses viibimise kohustust, st et hageja seisis tala kukkumise ajal sellises kauguses, kus ta ei oleks tohtinud seista ning et kui hageja oleks seisnud mingi konkreetse vahemaa võrra kaugemal, ei oleks tala talle peale kukkunud. Kostja peaks kohtu ette tooma ka asjaolud, millest saaks järeldada, et hageja oleks pidanud teadma, et tal tuleb iga tõstmise ajal viibida mingis konkreetses kauguses.
16.Ringkonnakohtu hinnangul kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole, veelgi enam, kostja ei ole seega selliseid asjaolusid ka tõendanud. Kostja leidis, et asjaolu, et hageja viibis tala kukkumise ajal tala all või talale lubamatult lähedal, on tõendatud sellega, et tala hagejale peale kukkus. Selle väitega ei saa nõustuda. Selleks, et saaks väita, et hageja viibis õnnetuse ajal talale lubamatult lähedal, tuleks kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel täpselt tuvastada, millises kauguses hagejal viibida tuli ning kus hageja õnnetuse ajal täpselt viibis. Kostja aga ei ole selliste järelduste tegemiseks piisavaid asjaolusid kohtu ette toonud. Veelgi enam, kostja esindaja kinnitas 28.09.2012.a kohtuistungil, et kostjal ei ole võimalik täiendavaid asjaolusid kohtu ette tuua ning täiendavaid tõendeid esitada. Kostja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, millises kauguses täpselt pidi hageja tala tõstmise ajal viibima ning millises kauguses hageja tõstmise ajal tegelikult viibis. Kostja kinnitas 28.09.2012.a kohtuistungil, et tööprotsess eeldas, et puurmeistri abi pidi minema tala tõstmise ajal, so ajal, mil tala on õhus, tala juurde, talast käega kinni võtma ning tala auku suunama. Seega ei saanud tala tõsteprotsess toimuda selliselt, et puurmeistri abi viibib kogu tõsteprotsessi vältel talast mitme meetri kaugusel. Sellele lisaks on oluline rõhutada, et tööõnnetuse uurimise materjalidest nähtub (t III kd lk 12), et hageja viibis talast vähemalt 4,2 meetri kaugusel. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 28.09.2012.a kohtuistungil, et tala tropiti puurmasina (plaanil tähistatud tähisega „RG 23“) poolsest otsast. Seega ei saanud mõistlik inimene eeldada, et kui viibida sellest tala otsast, mida ei tõsteta, 4,2 meetri kaugusel, et siis võiks tala
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 inimesele peale kukkuda. Ringkonnakohus märgib, et mõistlik inimene ei saa eeldada ka seda, et tala võiks 4,2 meetri kaugusel seisvale inimesele peale kukkuda ka siis, kui tala oleks tropitud teisest otsast. Seda, et plaani järgi viibis hageja tala kukkumise ajal ohutsoonist väljas, kinnitas 28.09.2012.a kohtuistungil ka M. K. Eespool toodust tulenevalt ei saa tuvastada, et käesolevas asjas esineksid kostja vastutust välistavad või kahju hüvitise vähendamist tingivad asjaolud.
17.Eelmises lõigus tehtud järeldust kinnitavad ka tunnistaja R P ütlused, millest nähtub, et puurmeistri hinnangul eemaldus hageja reeglina ohutusse kaugusesse. Seega, kui hageja tavaliselt eemaldus tõstmise ajaks ohutusse kaugusesse, siis seda, et ta sellel korral seda ei teinud, tuleks tõendada kostjal. See kostja väide, et kuna tala hagejale peale kukkus, siis järelikult hageja ei viibinud tõstmise ajal ohutus kauguses, ei saa hagi rahuldamist välistada, ega olla hüvitise vähendamise aluseks, sest hagejale ei saa ette heita seda, et ta jäi tala alla vaid hagejale saaks ette heita seda, et ta viibis tõstmise ajal mingitest konkreetsetest nõuetest tulenevalt tõstetavale talale lubamatult lähedal. Seda, et hageja oleks viibinud tõstetavale talale liiga lähedal ning milline oleks olnud ohutu kaugus, ei saa kohtu ette toodud asjaolude alusel tuvastada.
18.Ringkonnakohus rõhutab ka seda, et kostjal lasus veel ka kohustus selgitada hagejale, kui kaugel tuleb tõstetavast talast tala tõstmise konkreetsetes etappides viibida. Seda, et tala auku suunamiseks tuli hagejal minna tala juurde ja talast kinni võtta, kinnitas M. K ka 28.09.2012.a istungil. Hageja väitis, et kostja ei ole kehtestanud hageja suhtes sellist nõuet, et tala tõstmise konkreetsetes etappides tuleb viibida tõstetavast talast teatud kindlas kauguses. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega tuleb lähtuda sellest, et tööandja ei kehtestanud hagejale spetsiifilisi nõudeid, viibida tõstetavast talast mingil kindlal kaugusel, mida hageja oleks rikkunud. Tuleb lähtuda sellest, et kostja aktsepteeris hagejapoolset ohutustehnika reeglite järgimist, sest R P tunnistuste järgi eemaldus hageja reeglina tala tõstmise ajal sellisesse kaugusesse, mis oli puurmeistri (hageja otsese ülemuse) hinnangul ohutu. Isegi siis, kui hagejale oleks mingeid spetsiifilisi ohutustehnika reegleid tutvustatud, oleks kostjal tulnud veenduda, et hageja neid ka järgib, sest ohutuse ja ohutute töötingimuste tagamise kohustus lasub tööandjal.
19.Hagi rahuldamist ei välista ja kahju hüvitise vähendamiseks ei anna alust ka see, et hageja teadis talade troppimise ajal, et konkreetne kinnitusviis on ohtlik ja jätkas sellest hoolimata oma tegevust. Tunnistaja R P ütlustega ja hageja vande alla antud ütlustega tuleb tõendatuks lugeda, et seaduslik esindaja andis korralduse tõsta talasid ohtlikul viisil (traatkinnitusega) ja keelas aukude suuremaks tegemise. R P ütlustega tuleb tõendatuks lugeda, et ka hageja otsene ülemus, kellele hageja pidi alluma, puurmeister R P, teadis ohtlikust kinnitusest ja sellest hoolimata andis hagejale korralduse töö jätkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tööandja on teadlik ohtlikest töötingimustest, kuid käsib töötajal sellest hoolimata tööd jätkata, ei saa õnnetuse korral hagejale ette heita, et ta on temaga juhtunud õnnetuses ise süüdi või et ta peaks ise osaliselt õnnetuse eest vastutama (VÕS § 139). Juhul, kui kohtupraktikas hakataks töösuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi sellisel viisil sisustama, siis vähendaks see lubamatult tööandja töösuhtest tulenevat vastutust ning paneks ohutute töötingimuste tagamata jätmisest tuleneva vastutuse lubamatult töötaja kanda, mille tagajärjel väheneks tööandja huvi tagada ohutud töötingimused, veelgi.
20.Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et hageja rikkus kostja suhtes töölepingust tulenevat ohutute töötingimuste tagamise kohustust, et selle kohustuste rikkumise tagajärjel kukkus 500 kg kaaluv tala hagejale peale ning hageja kandis selle tagajärjel tervisekahju ja sai
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-09-67846 kehavigastusi ning et kostja vastutust välistavaid või kahju hüvitise vähendamist võimaldavaid asjaolusid ei esine. Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
21.Kuivõrd kostja vaidles valdavas osas kahju suuruse määramise aluseks olevatele asjaoludele vastu ja kuivõrd maakohus kahju suuruse aluseks olevate asjaoludega üleüldse ei tegelenud, tuleb saata käesolev tsiviilasi kahju suuruse kindlaksmääramiseks tagasi maakohtusse. Kuivõrd maakohus vastavate asjaoludega üleüldse ei tegelenud, ei saa väita, et kõikide kahju suuruse määratlemise aluseks olevate asjaolude ringkonnakohtus esmakordse tuvastamise korral ja esmakordsel hindamisel, konkreetses situatsioonis kostja konstitutsioonilise kaebeõiguse lubamatut riivet ei esineks. Käesoleval juhul nõuab hageja otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu, samuti moraalse kahju hüvitamist. Hageja kahju koosneb väga mitmetest komponentidest, sh juba kantud ravikuludest, terviseseisundist tingitud abivahenditele tehtud kulutustest aga ka tulevikus tehtavatest kulutustest saamata jäänud töötasust, mittevaralisest kahjust jne. Kostja esitas mitmetele kulukomponentidele erinevaid vastuväiteid. Maakohus jättis kõik need asjaolud, mille alusel tuleb hüvitamisele kuuluv kahjuhüvitis määratleda, samuti kõik kostja vastuväited, hindamata ja tuvastamata. Seetõttu ei saa rääkida olukorrast, et tuvastamata on jäänud mõni üksik hagi rahuldamise eelduseks olev asjaolu, nagu see vahel ühest komponendist moodustuva kahju korral oleks. Nendel põhjustel tuleb saata tsiviilasi hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramiseks uueks arutamiseks maakohtusse.
22.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.