Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
9.04.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-18877
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue 853.92 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: KÜ Paldiski 171 registrikood 80157796 asukoht: Tallinn, Paldiski mnt.71 Esindaja: advokaat Vahur Ambos Advokaadibüroo Pohla&Hallmägi e-post: [email protected] Kostja: Ivo Jaik xxxxxxx xxxx, xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
Istungi toimumise aeg
Hagi rahuldada.
Kirjalikus menetluses
xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx,
Välja mõista Ivo Jaik’ilt (xxxxxxxxxxx) KÜ Paldiski 171 (80157796) kasuks 853 (kaheksasada viiskümmend kolm) eurot ja 92 senti, millest 833.43 eurot on põhivõlg ja 20.49 eurot viivis. Menetluskulude jaotus käesoleva kohtuotsuse kindlaksmääramist.
Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Kostja on korteriomandi xxxxxxx, xxxxxxxx xxx.xxx-xx omanik ja korteriühistu Paldiski 171 liige. KOS § 13 lg.1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KÜS § 15-1 lg.1 sätestab, et majanduskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide, elamu ja elamu ümbruse hooldamiseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud ja osutatud teenuste eest. AÕS § 75 lg.1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvad koormatised. Viidatud seadusesätetest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma majanduskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega elamus xxxxxxxx xxx.xxx. Kostja ei ole tasunud perioodil 31.10.2012 kuni 31.03.2013 talle esitatud arveid nr.10-055, 11-055, 12-055, 1-055, 2-055, 3-55 ja võlgneb hagejale 1.04.2013 seisuga 853.92 eurot, millest põhivõlg moodustab 833.43 eurot ja viivis 20.49 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist KÜS § 7 lg.4 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista 853.92 eurot. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist: hageja praegused juhatuse liikmed on kantud äriregistrisse 14.09.2012, mistõttu on alusetu kostja väide, et hagis nimetatud arved on esitatud ebaseadusliku juhatuse poolt. KÜ Paldiski 171 on võtnud pangalaenu kahel korral - aastatel 2006 ja 2007. Esimese laenu võtmise otsustas korteriühistu 2.06.2006 üldkoosolek, kus otsustati ka laenu võtmise tähtaeg 15 aastat, laenusumma jagamine korteriühistu liikmete vahel proportsionaalselt arvestatuna korteri üldpinna ruutmeetrite järgi ning see, et laenumaksed tasutakse korteriühistu liikmete poolt igakuiselt vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele /t.l.53-54/. Eeltoodust tulenevalt on hagejale arusaamatud kostja vastuväited, mille kohaselt laenumaksete lisamine arvetele on omavoliline, kuna ühistu poolt võetud renoveerimislaen on tasutud või kostja osa sellest on tasutud. Kostja poolt kohtule esitatud dokumendid /t.l.68-70/ ei tõenda, et kostja oleks temale langeva proportsionaalse osa ühistu poolt võetud pangalaenust tasunud. Kostja ja korteriühistu juhatuse liikme E N vahelisest kokkuleppest nähtub, et ühistu on 2007 aastal finantseerinud ühistu remondifondist kostja korteris teostatud akende paigaldamise töid summas 24 845 krooni, millega seoses kostjal tekkis nimetatud summa ulatuses võlgnevus ühistu ees ja mille kostja ühistule tasus
enne kokkuleppes märgitud tähtaega. Eelkirjeldatud kokkuleppe ja ühistu ning panga vahel sõlmitud laenulepingute vahel puudub otsene omavaheline seos. Kokkuleppe alusel ühistult võetud laenu tasumine ei vabasta kostjat temale langeva proportsionaalse osa korteriühistu poolt võetud pangalaenu tasumisest. Pangalaenud on võetud 15 aastaks ja nende tagasimaksmine kestab, seega ei ole elamu renoveerimislaen tasutud /t.l.72-73/. Kostja poolt kompromissettepanekus esitatud väited /t.l.155/, et tema poolt 22.09.2010 tasutud summat 1063.36 eurot (16 638 krooni) tuleb käsitleda renoveerimislaenu ettemaksuna ning 1.06.2012 seisuga oli selle summa jääk 958.50 eurot, mis tuleb tasaarvestada hageja poolt esitatud nõudega, on alusetud ja tõendamata. Osutatud teenuste (vesi, küte, prügivedu, hooldustasu) eest mittetasumise suhtes ei ole kostja esitanud ühtegi põhjendust, kuid ei tasu nende eest kuni käesoleva ajani. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja hinnangul toimus KÜ-s Paldiski 171 ebaseaduslik võimuvahetus, mistõttu on uue juhatuse poolt esitatud arved ebaseaduslikud ja ebatäpsed. Uus juhatus ei soovinud oma tegevuse alustamiseks saada KÜ saldoarvestust 1.06.2012 seisuga, mistõttu on kogu eelnev raamatupidamine hageja poolt arvestamata jäetud. Omavoliliselt on lisatud arvetele igakuine „pangalaen“, mis on arusaamatu, kuna varasem renoveerimislaen on tasutud ja käesoleval ajal mingit renoveerimist ei toimu /t.l.45/. Hageja peab tunnistama, et kostja on 22.09.2010 osaliselt renoveerimislaenu ette maksnud 16 638 krooni ehk 1063.36 eurot /t.l.70/, mida seoses ühistu ülevõtmisega 1.06.2012 ei ole hageja poolt arvesse võetud. 1.06.2012 seisuga oli ettemaksu jääk 958.50 eurot. Seega tuleb see võlanõudest lahutada ning viiviseid mitte arvestada /t.l.155/. Kostja ei maksnud arveid eelkõige seetõttu, et lootis, et kohtuvaidlus /t.l.136-144/ uue juhatuse volituste suhtes „lahendab probleemi ära“ /t.l.65/. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomaniku ja korteriühistu liikmena on kostja kohustatud KÜS § 15-1 lg.1 sätestatud kulusid kandma, kuid kostja ei ole ühistu poolt esitatud arveid tasunud. Kostja põhjendab arvete mittetasumist eelkõige sellega, et ühistu praegune juhatus ning seega ka nende pool esitatud arved on ebaseaduslikud, milline vastuväide on kohtu hinnangul asjakohatu. Ühistus tegutsev juhatus valiti 12.06.2012 üldkoosolekul ja kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 14.09.2012. /t.l.39/. Asjaolu, et eelmine juhatus on korteriühistu 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse uue juhatuse valimise kohta kohtus vaidlustanud, ei vabasta kostjat kohustusest tasuda korteriühistu majanduskulude arveid. Seoses tasumata arvetega on kostja esitanud sisulise vastuväite vaid arvetele märgitud pangalaenu osamakse (40.50 eurot) osas /t.l.128/, kuid ka nimetatud küsimuses on kostja positsioon varieeruv ja vastuoluline.
Kostja on väitnud, et arvetele märgitud rida „pangalaen“ on arusaamatu, kuna ühistu poolt varem võetud renoveerimislaen on tasutud ja praegu renoveerimist ei toimu /t.l.45/. 16.12.2013 eelistungil väitis kostja, et tema osa ühistu poolt võetud pangalaenust on tasutud: „Leppisime kokku, et hakatakse tasuma jaokaupa, aga mina otsustasin oma osa kogu ulatuses ära tasuda“ /t.l.64/. Nimetatud väite tõendamiseks on kostja esitanud kohtule 20.06.2007 sõlmitud kokkuleppe /t.l.68/, mille kohaselt finantseeriti ühistu remondifondist akende ja rõduuste vahetust ning anti korteriomanikele võimalus saadud laen osade kaupa tagastada. Kokkuleppele on lisatud maksegraafik /t.l. 69/, mille kohaselt oli igakuise tagasimakse suuruseks 200 krooni. Kostja on alates jaanuarit 2009 osamakseid tasunud ning 22.09.2010 tasus laenujäägi (16 638 krooni) ühekordse maksega /t.l.70/. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud kokkulepe finantsabi saamiseks ühistult ei ole kuidagi seostatav ühistu poolt võetud laenu tagastamisega pangale, mille suhtes lepiti korteriühistu 2.06.2006 üldkoosolekul kokku, et „ laenusumma jagatakse proportsionaalselt kõigi korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ruutmeetri järgi“ /t.l.54/. 20.06.2007 kokkuleppes on märgitud, et korterites teostatavad akende ja rõduuste paigaldamise tööd toimuvad korteriomanike kulul, kuid kuna tööde teostamisega on kiire „siis ühistu esialgu finantseerib neid ühistu remondifondi vahenditest“/t.l.68/. Kokkuleppest nähtuvalt ei teostatud selles kirjeldatud töid ühistu poolt võetud laenu arvel, vaid akende ja rõduuste vahetuse oli kohustatud kinni maksma iga korteriomanik ise. Seega ei saanud kostja poolt 22.09.2010 ühistule tasutud 16 638 kooni olla kostjale langeva laenuosa tasumine ega ka „renoveerimislaenu ettemaks“, nagu kostja 18.03.2014 kompromissettepanekus uue seisukohana märgib /t.l.155/. Muude arvetele märgitud kulude ja nende suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud, tõendatud eelkõige kostjale esitatud ja seni tasumata arvetega /t.l.13-18/ ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § 113 lg.1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on olnud arvete tasumisega viivituses ja hageja on kostjale arvestanud viivist KÜS § 7 lg.4 sätestatud määras. Seega on viivisenõue põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 162 lg.1 järgi tasub hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.