2-14-6438/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2.Ajutine pankrotihaldur esitas 31.03.2014 ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku üldiseloomustus Äriregistri teabesüsteemi kohaselt puuduvad võlgnikul seosed äriühingutega. Võlgniku elukoha aadressina on teada XXX. Võlgnik ei ole eelduslikult abielus, ülalpeetavate kohta andmed puuduvad. Võlgnik väidetavalt ei tööta tervisliku seisundi tõttu; võlgnik on 50% töövõimetu kuni 30.04.2016 ja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 140,81 eurot. Samas ei selgu avaldusest, kas ta otsib tööd. Võlgnik ise ei ole ka tööandjaks. Eraisik raamatupidamist pidama ei pea. Võlgnik ei ole maksuvõlgnik. Teadaolev kohtumenetlus on tsiviilasjas nr 2-14-6438, olnud menetlused nr 2-12-807 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja, nr 2-09-36555 ja nr 2-09-52189 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. Teadaolevad täitemenetlused: kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasjad nr 084/2010/1313, nr 084/2010/1289; kohtutäitur Kairi Kummi menetluses täiteasi 048/2012/1196; Ivi Kalmeti menetluses täiteasjad nr 047/2010/1222, nr 047/2010/661. Võlgnik on kohtule avaldanud, et on maksejõuetu ning soovib pankroti väljakuulutamist ning pärast pankrotimenetluse lõppu kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur on lähtunud füüsilise isiku vara ja kohustuste hindamisel Raamatupidamise toimkonna juhendi nr 13 „Likvideerimis-ja lõpetamise aruanded” koostamisel varade ja kohustuste hindamise põhimõtetest järgnevalt: (a) raha kajastatakse nominaalsummas; (b)nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; (c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (d)teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes.

Tsiviilasi nr 2-14-6438 1) Rahalised vahendid: konto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank, jääk summas 1,77 eurot; 2) Väärtpaberid: puuduvad; 3) Kinnisvara: puudub 4) Vallasvara: Maanteeameti teate kohaselt registreeritud sõidukid puuduvad; 5) Muu võimaliku vallasvara ühisvarana: andmed puuduvad. Kokkuvõtvalt võib võlgnik vara hinnata seisuga 31.03.2014 ca 1,77 eurot. Võlgniku kohustused: Ajutine pankrotihaldur on lähtunud kohustuste hindamisel põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on suurimad võlausaldajad: XXX OÜ, XXX, kohustus summas 560,57 eurot (tsiviilasi nr 2-09-36555 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja); ERA Liisingu Inkassoteenused AS, XXX, kohustus summas 1830,17 eurot (tsiviilasi nr 2-09-52189 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja); BigBank AS Tallinna esindus, Tartu mnt 18 10115 Tallinnas, kohustus summas 2798,03 eurot (tsiviilasi nr 2-12-807 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja); Kohtutäitur Oksana Kutšmei, Jakobi 23 51006 Tartu, kohustus summas 177,92 eurot. Teadaolevaid kohustusi on seisuga 31.03.2014, mida ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, kokku summas kuni 5 366,69 eurot, mis eelduslikult suureneb täituritasu nõuete arvelt. Hinnang varalise seisundi kohta: Arvestades asjaolu, et võlgnik on töötuvõimetuspensionil kuni 30.04.2016, on varana hinnatav pension summas 140 eurot, kuid millele TMS § 131 (1) sätete kohaselt sissenõuet pöörata ei saa. Kohustusi on summas ca 5 400 eurot, mis eelduslikult suureneb. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võib asuda seisukohale, et võlgniku vara ei kata kohustusi isegi mitte osaliselt. Võlgniku pankrotiavaldus on ajutise pankrotihalduri hinnangul põhjendatud ja võib asuda seisukohale, et võlgnik on makseraskustes, mis on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Aruande kohaselt võiks võlgnik kaaluda kompromissi pakkumist, juhul kui ta leiab finantstoetaja. Võlgniku kohustused tulenevad peamiselt finantsvahendajate nõuetest, mis on kohtulahenditega kinnitatud. Võlgnik ise ei tööta. Võlgnik on tunnistanud oma püsivat maksejõuetust, millest võib ajutise pankrotihalduri hinnangul järelduda, et võlgniku poolt esitatud andmed on objektiivsed. Ajutise pankrotihalduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta, sh kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu, ning ettepanek kohtule pankroti väljakuulutamise või mittekuulutamise kohta koos põhjenduste väljatoomisega Ajutise pankrotihalduri arvates seisnevad füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Käesoleval juhul on võlgnik oma tegevuses võtnud kohustusi suuruses, mida võlgnik ei ole suuteline täitma. Võlgniku enda sissetulekud on oluliselt vähenenud seoses töövõime kaotamisega, samas ei ole see otseselt takistuseks töökoha otsimisel. Maksejõuetus on tekkinud eelduslikult 2008. aastast või pisut hiljem, objektiivseks mõjuriks võib olla autoavarii tagajärjel invaliidistumine.

Kokkuvõtvalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. PankrS-is määratletu kohaselt puudub võlgnikul varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste katteks. PankrS § 31 (1), (3) ja (4) on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse küsimuse lahendamiseks tuleb välja kuulutada pankrot. Nimelt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, samas kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Ajutine pankrotihaldur leiab lisaks, et pankrot tuleb välja kuulutada ka sellepärast, et võlgnik on soovinud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustest vabastamise menetluse saab kohus algatada pärast pankrotimenetluse lõpetamist PankrS toodud alustel ja korras. PankrS § 169 alusel võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 sätete kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg-s 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Antud juhul ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud kohustustest vabastamist välistavaid asjaolusid (PankrS § 171 (2)), võlgnikul on head väljavaated pärast pankrotimenetluse lõpetamist jätkata kohustustest vabastamise menetlusega, kuid ta peab vähemalt pankrotimenetlusse menetluse lõpuks leidma mõistliku tulutoova tegevuse lisaks töövõimetuspensionile. Ajutine pankrotihaldur toob aruandes välja sissetulekud, millele pankrotimenetluses ei saa sissenõuet pöörata, viidetega seaduse sätetele. TMS § 131 (1) alusel ei saa pankrotimenetluse ajal pöörata sissenõuet järgmistele sissetulekutele: 1) riiklikud peretoetused; 2) puudega inimese sotsiaaltoetus; 3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; 4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351lõike 3 alusel makstav hüvitis; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; 6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; 7) seadusel põhinev elatis; 8) vanemahüvitis; 9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; 10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; 11) vanglast vabanemise toetus. TMS § 132 sätete kohaselt võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni