Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.04.2014.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-13-7511
Tsiviilasi
XXXAS-i hagi OÜ XXX vastu 57 790,86 euro nõudes 10.03.2014.a.
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Menetlusosalised ja nende Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e-post esindajad [email protected]) Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: XXX (XXX OÜ, e-post XXX)
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt XXX 57 790,86 eurot XXXAS kasuks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale kui kaubasaatjale transiidi ja printsipaali teenust. Hageja on Maksu- ja Tolliameti poolt tunnustatud printsipaal ja tolliagentuur. Kauba, milleks oli Venemaalt pärinev veiseliha, transiidiprotseduur toimus TIR märkmiku alusel. Transiidi protseduuri korral toimub kauba maksustamine selles liikmesriigis, kus kauba transiit lõpetatakse ehk kus kaup viiakse tollipunktist välja. Maksud tasub sellisel juhul kauba saaja. Käesolevas asjas pidi kaubasaatja kostja vedama veiseliha vedaja XXXOÜ vahendusel Belgiasse. Selle asemel veeti kaup Soome. Seega lõpetati transiit Eestis. Nimetatu tulemusena peab hageja Tolli- ja Maksuametile tasuma impordimaksud (tollimaksu ja käibemaksu), mida seadusekohase transiidi lõpetamise korral Belgias ei oleks tulnud teha. Kuna kostja ega XXXOÜ pole impordimakse tasunud, peab need tasuma hageja. Seega on kostja tegevuse tõttu tekkinud hagejale kahju. 23. jaanuaril 2013 leppisid kaubasaatja kostja ja vedaja XXXOÜ saatekirjas (CMR consignment note) kokku kauba, täpsemalt Venemaalt pärineva veiseliha, veos lähtetollipunktist Muugal sihttollipunkti Antwerpenis. 23.jaanuaril 2013 sõlmis kostja hagejaga teeninduslepingu nr 6266/13, mille kohaselt kohustus XXXosutama transiidi ja printsipaali teenuseid. 23.jaanuaril 2013 väljastati transiidi/julgeoleku saatedokument nr 13EE1210EEN0103395. Selle kohaselt oli laadimiskohaks Tallinn ning mahalaadimiskohaks Antwerpen, Belgias. Lähtetolliasutus asus Eestis ning sihttolliasutus Belgias. Transiidi algusajaks oli ette nähtud 23.jaanuar ning lõpptähtajaks 26. jaanuar 2013. Kauba vedu teostanud autojuht vedas kauba 24.jaanuaril 2013 hoopis Soome. Kuna kaup jõudis sihttollipunkti asemel Soome, peab Maksu- ja Tolliameti arvutuse alusel tasuma hageja impordimakse summas 57 790,86 eurot. Teeninduslepingu ning CRM konventsiooni alusel peab impordimaksud maksma kostja. Maksu- ja Tolliameti ees on impordimaksete eest esmaselt vastutav hageja. Kostja ei ole hageja pöördumistele vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 57 790,86 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Nagu faktilistest asjaoludest nähtub, siis CMRsaatelehtede kohaselt on vedaja lahtrites XXXOÜ tempel, seega kauba vedaja oli XXXOÜ, isegi kui viimane kasutas selleks alltöövõtjat. Seega on XXXOÜ-l ka tollimaksude tasumise kohustus. Kuigi vedajaks oli OÜ XXX, tegutses viimane XXXOÜ loa alusel. XXXOÜ on kaudselt tunnistanud, et XXXOÜ-le väljastati tegevusluba rahvusvaheliseks veoks ka autoga registrimärgiga XXX. Seega vastutab OÜ XXX võimalike lepingu rikkumise eest hageja ees XXXOÜ. Õige on hageja väide, justkui vastutaks vedaja impordimaksude tasumise eest. Selle väitega on hageja välistanud ka õiguse nõuda impordimakse kostjalt. Kuivõrd hageja vormistas ühenduse transiidiprotseduuri, siis vastutab hageja ka protseduuri õige lõpetamise eest. Isegi kui OÜ XXX soovis tolliprotseduuri muuta, siis oleks pidanud XXXOÜ koos allvedajaga OÜ XXX koostöös hagejaga vastava muudatuse vormistama. Hageja jättis ise vastava protseduuri korrektselt vormistamata. Kostja andmetel pidi toimuma tolliprotseduuri ümbervormistamine, aga hageja ei ole näidanud, miks see protseduur vormistamata jäi ning milline on hageja enda vastutus selles osas. Hageja on vaidluse piiritlenud sellega, et tolliprotseduur pidi lõpetatama Hollandis, kuid väidetavalt toimus see kostja soovil hoopis Soomes, kus see samas jäi lõpetamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seletuse ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on Maksu- ja Tolliameti pool tunnustatud printsipaal ja tolliagentuur. Printsipaali teenusstandardi alusel on impordimaksude tasumise kohustus Maksu2
ja Tolliametile hagejal. Kostja kui kauba saatja pidi vedama kauba, milleks oli 619 pappkasti Venemaalt pärinevat veiseliha „Chilled boneless beef“, brutokaaluga 8350,44 kg Belgiasse Antwerpenisse. 23.jaanuaril 2013 väljastati transiidi/julgeoleku saatedokument nr 13EE1210EEN0103395. Selle kohaselt oli laadimiskohaks Tallinn ning mahalaadimiskohaks Antwerpen, Belgias. Lähtetolliasutus asus Eestis ning sihttolliasutus Belgias. Transiidi algusajaks oli ette nähtud 23.jaanuar ning lõpptähtajaks 26.jaanuar 2013. Kaupa Belgiasse saadetud ei ole. Kaup on saadetud Soome. Kuna kaup jõudis sihttollipunkti asemel Soome ja transiidiprotseduuri lõpetatud ei ole, tuleb kauba eest tasuda tollimakse summas 57 790,86 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud ja kas kostjal on hageja nõutud tollimaksude tasumise kohustus. Hageja kui tolliagentuuri ja kostja kui kliendi vahel on 23.jaanuaril 2013 sõlmitud teenindusleping nr 6266/13, mille kohaselt on lepingu objektiks kliendi kaupade transiidi tollivormistuse korraldamine ning printsipaali teenuse osutamine. Nimetatud teenindusleping koosneb esilehest, lepingu tingimustest, kliendile osutatavate teenuste tingimustest ja hinnakirjast. Antud teeninduslepingu lehel 2 „Transiit hinnakiri“ on sätestatud: „Klient kohustub avatud transiitdeklaratsiooni sulgema tolli poolt määratud transiitaja jooksul deklaratsioonis määratud sihttollipunktis ja kohustub teavitama tolliagentuuri transiidi lõpetamisest. Klient võtab enda kanda kogu vastutuse, mis tuleneb transiidi protseduuri mittelõpetamisest ja mittenõuetekohasest lõpetamisest.“ Transiidi ja printsipaali teenuste osutamise tingimuste T-2004 punktis 3.9 on sätestatud: „Klient on kohustatud tasuma tähtaegselt impordi- ja ekspordimaksud, trahvisummad, lõivud ja muud sarnased tasud, kui need kuuluvad Tollieeskirjade alusel tasumisele.“ Teeninduslepingu lehel „Transiit hinnakiri“ on sätestatud: „Klient kohustub avatud transiitdeklaratsiooni sulgema tolli poolt määratud transiitaja jooksul deklaratsioonis määratud sihttollipunktis ja kohustub teavitama tolliagentuuri transiidi lõpetamisest. Klient võtab enda kanda kogu vastutuse, mis tuleneb transiidiprotseduuri mittelõpetamisest ja mittenõuetekohasest lõpetamisest.“ Seega on hageja ja kostja kokku leppinud, et kostja vastutab transiidiprotseduuri nõuetekohase lõpetamise eest, mis hõlmas ka kauba vedu õigesse sihttollipunkti. Õigesse sihttollipunkti kaup jõudnud ei ole. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna transiidiprotseduuri vormistas hageja, siis oli ka hageja ülesandeks tagada, et see oleks vormistatud selliselt, et tollimaksude tasumise kohustust ei tekiks. Eespool märgitud teeninduslepingu lehel „Transiit hinnakiri“ on sätestatud vastav kostja kohustus. Pooled on nimetatud teeninduslepingus kokku leppinud, et kui kostja nõuetekohaselt oma ülesandeid ei täida, mille tõttu ei ole transiidi protseduuri lõpetamine võimalik, siis lasub kostjal vastutus transiidi protseduuri mittelõpetamisest ja mittenõuetekohasest lõpetamisest tulenevate tagajärgede eest. XXXOÜ autojuhi XXXseletuskirjaga on tõendatud, et kostja tellis XXXOÜ-lt kauba veo Eestist Soome. Kaup oli vormistatud sihtkohaga Antwerpen. 23.jaanuaril 2013 laadis autojuht kauba, milleks oli 619 pappkasti „Chilled boneless beef“, brutokaaluga 8350,44 kg ja sõitis 24.jaanuaril 2013 kostja
juhataja Martin Ervini juhiste järgi Vantaa linna, kus laadis kauba maha XXXOY laos. Nimetatuga on tõendatud kauba vedu Soome. Transiidiprotseduuri lõpetatud ei ole. Kostja seisukoht, et hageja oleks pidanud kauba sihttollipunkti mitte toimetamisel transiidiprotseduuri lõpetama, ei ole kooskõlas pooltevahelise teeninduslepinguga ega tulene ka seadusest. Pooled ei ole kokku leppinud selles, et kostja vabaneb vastutusest, kui vedaja, kelle vahendusel kostja kaupa vedas, oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida. Samuti on pooled kokku leppinud, et kõik transiidiga seonduvad tollimaksud tasub kostja. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama neid nõudeid ja asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Seega on kostja kohustatud tasuma tollimaksud summas 57 790,86 eurot, mille suurus on tõendatud Maksu- ja Tolliameti maksude arvutusega 23.jaanuarist 2013 (tl 24), poolte vahel 23.jaanuaril 2013 sõlmitud teeninduslepingu nr 6266/13 alusel. Kohus leiab, et kostja viited XXXOÜ kui vedaja võimalikule vastutusele ei ole käesolevas asjas asjakohased. CMR konventsiooni artikli 1(1) ja 4 kohaselt tõendab hagiavaldusele lisatud saatekiri veolepingu olemasolu kostja ja XXXOÜ vahel. Seega vastutab vedaja XXXOÜ CMR konventsiooni artikli 17(1) ja 23(4) alusel saatja kui veolepingu teise poole ehk kostja ees. Hageja on esitanud käeoleval juhul kostja vastu lepingu täitmise nõude. Seega jätab kohus vastavad poolte väited ja vastuväited tähelepanuta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.