2.Välja mõista XXXvõlgnevus 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot KÜ XXX kasuks.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja teenindab 216 korteriomanikku, kellel on õigus kasutada KÜ kasutuses olnud 42 parkla kohta. Parklakohtade kasutamiseks viiakse läbi iga-aastane parklakohtade loosimine, mille käigus selgub, kes saab järgmine aasta kasutada tasulist parklat. 03.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja parkimiskoha kasutamise lepingu. Lepingu punkti 8.5 alusel oli võlgnik kohustatud parkimiskoha vabastama mitte hiljem kui 5 päeva jooksul ja tagastama parkla tõkkepuu puldi. Juhul, kui pulti ei tagastata õigeaegselt, on KÜ-l XXX õigus nõuda 3000 krooni (191,73 eurot) lepingu tingimuste rikkumise eest, nimetatud summa lisatakse jooksva kuu kommunaalmaksete arvele.
2.Hageja ja kostja vaheline parkimiskohtade kasutamise leping oli tähtajaline ja lõppes 31.10.2012, mille lõppedes kostja parkla tõkkepuu pulti ei tagastanud. Hageja saatis kostjale 12.11.2012 e-kirja ja hoiustas 18.11.2012 puldi tagastamise nõudega ning hoiatas kostjat lepingu p 8.5 nimetatud sanktsioonide rakendamisest. Hageja leiab, et on kostjale e-kirjas sõnaselgelt väljendanud tahet, et leping lõppes ja hageja palub viivitamatult vabastada parklakoht ja tagastada tõkkepuu pult, vastasel juhul rakendatakse lepingu p-s 8.5 sätestatud sanktsioone. Vastuses eeltoodud e-kirjale kostja kinnitas, et temal tekkis õigus oma lepingulise kohustuse täitmisest osaliselt keelduda, lükates edasi parkla tõkkepuu puldi tagastamise. Hageja tellis kostja puldi sulgemise teenuse ja uue puldi. Kommunaalmaksete arve esitas hageja kostjale 12.12.2012 koos summaga 191,73 eurot. Kostja tagastas parkla tõkkepuu puldi hagejat sellest teavitamata, pannes puldi hageja postkasti, millest hageja sai teada 15.12.2013.
3.Hageja märgib, et parkimiskoha kasutamise lepingu punktides 4.6, 7.6 ja 8.5 reguleeritakse erinevaid võlasuhteid, kuid hageja esitab kostjale nõude ainult punkti 8.5 alusel eesmärgiga mitte suurendada nii kostja kui ka enda kulusid, sellest tulenevalt ei teisaldanud hageja ka kostja sõiduautot parklast.
4.Hageja nõude materiaalõiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76, 82 lg 1,4,7, 100, 101 lg 1, 158 lg 1, 3 ja 161 lg 1.
5.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg 3 kohaselt käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Hageja leiab, et käesoleval juhul on pooled eelnevalt kokku leppinud lepingu p 8.5 hüvitatava kahju summas 3000 krooni (191.73 eur), mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Hageja on seisukohal, et leppetrahv on määratud rahasummana lepingu rikkumise eest ja lepingus käsitletud rahasumma nimetus “käsitlustasu” ei ole vastuolus leppetrahvi olemuse ega eesmärgiga
6.Lepingu tingimuste tahliku rikkumise puhuks ei saa välistada ega piirata kostja vastutust poolte kokkulepel ega kostja poolt kohtule esitatud taotluse alusel. VÕS § 106 lg 1, 2 kohaselt võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Hageja leiab, et tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda). Kostja on oma e-kirjas välja toonud kostja kaebused oma tervisliku seisundi kohta. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kostja ei ole esitanud taotlust ja tõendeid enne lepingu lõpetamist, mis seoksid tema tervislikku seisundit ja parklakoha kasutamise vajadust. Ka läbirääkimistel lepingu pikendamise kohta ei ole mingit kokkulepet saavutatud ja seoses sellega ei tulene läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. Kostja parkimiskohale nr 20 oli sõlmitud uus parkimiskoha kasutamise leping alates 01.11.2012 kuni 31.10.2013 KÜ teise liikmega, kes võitis loosimisel
7.Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist leppetrahvist sõltumata VÕS § 161 lg 1 ja 2 alusel. Samuti märgib hageja, et kuivõrd parkimiskoha kasutamise
lepingu kohaselt on hageja nõue kostja vastu 191,73 eurot, siis hageja on seisukohal, et tal on õigus oma äranägemisel nõutud summat vähendada või ümardada vähendamise poole. Hageja leiab, et kostja võlgnevus hageja ees on 191 eurot. Hageja peab vajalikuks märkida, et parkla ei ole kuulu korteriomanikele, vaid on ehitatud munitsipaalmaale. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudet täies ulatuses. Kostja leiab, et parkimiskoha lepingu sõlmimise asjaolud olid eksitavad ja survestava iseloomuga. Samuti leiab kostja, et lepptrahv on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne võrreldes samaväärsete parklate aastamaksude ning sanktsioonidega lepingurikkumiste korral. Kostja märgib, et parkla vabastamise ja parkla tõkkepuu puldi tagastamise hilinemine oli tingitud kostja tervisliku seisundi ning muude vabandatavate asjaoludega. Selgitused selle kohta, et kostja ei saanud vabastada parklat 31. oktoobriks 2013 mõjuval põhjusel, on hagejale edastatud e-kirja teele, millele hageja ei vastanud. Samuti leiab kostja, et mingit kokkulepet lepptrahvi mõttes pole kostja ja hageja vahel olnud.
9.Kostja märgib, et 03.11.2011 parkimiskoha kasutamise leping sätestab vastavalt punktile 8.5, et parkija on kohustatud tagastama parkimiskoha andjale tõkkepuu puldi esimesel võimalusel. Kostja tagastas puldi esimesel võimaluse 04.12.2012. Kostja on seisukohal, et hageja esitas valeandmed puldi tagastamise kuupäeva kohta. Parkimiskoha kasutamise lepingu punkt 4.6 sätestab, et parkimisõigust mitteomav sõiduk sundteisaldatakse trahviparklasse selle sõiduku omaniku kulul. Kostja leiab, et kuna tema sõiduk pole teisaldatud 01.11.2012 ja 03.12.2012, oli tegelikult kostjal õigus kasutada parklat ka pärast 31.10.2012 mitmel põhjusel, sealhulgas mõjuval põhjusel haiguse tõttu. Vastasel juhul oleks pidanud hageja eelistama teisaldamist, sest teisaldamisteenuse turuhind on tavapärane mõistlik hind. Kostjal on püsiv töövõimetus alates 01.09.2011 kuni praeguseni. Kostja palus korduvalt pikendada parkimisõigust, viidates oma tervislikule seisundile. Kostja on seisukohal, et parkla tõkkepuu puldi hilinenud tagasitoomine oli tingitud mõjuvast põhjusest ning kostja tagastas selle esimesel võimalusel, mil kostja haigus vaibus.
10.Kostja on seisukohal, et antud juhul võib parkla rendilepingu korral olla mingil tingimusel ja erandkorras rakendatav VÕS § 287, mis keelab üürimisel sõlmida kokkulepet, millega üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise eest tasuma leppetrahvi.
11.Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel hageja nõuab käsitlustasu asemel suuruses 3000 krooni hoopis lepptrahvi suuruses 191 eurot. Kostja leiab, et hageja poolt määratud käsitlustasu mõiste on ebaselge ning on arusaamatu, milliseid kulutusi hageja nõuet käsitledes on teinud ja millist kahju kandnud.
12.Kostja on seisukohal, et korteriomanike ühiste kuludega rajatud parkla on KÜ XXX kaasomandis, seega ei ole hagejal pädevust otsustada, millisel parklakohal ja millise aja jooksul pargib korteriomanik oma autot. Samuti on kostja seisukohal, et hageja on tahtlikult põhjustanud kulusid nii kostjale kui ka korteriühistule. Kostja märgib, et kaasomanike õiguste teostamisel tuleb hoiduda teistele kaasomanikele kahju tekitamisest.
13.Kostja leiab, et tegi hagejale lepingut sõlmides ettepaneku asendada mittekehtiv rahaühik kroon kehtiva ühiku vastu, mis oleks üheselt arusaadav ning lisama lepingusse info parkimistasu suuruse kohta. Hageja vastas sellele ettepanekule, et jätab pigem kostja parklakohast ilma. Kostja leiab, et selline survestamine hageja poolt on vastuolus hea usu põhimõttega ning viitab hageja positsiooni ärakasutamisele. Samuti on kostja seisukohal, et teda on viidud eksitusse lepingu sõlmimisel, sest 3000 krooni ümberarvestamisel kehtivasse rahasse on kostja kasutanud ekslikult vahetuskurssi ca 1:120, mis on omane jaapani jeenile. Seega kostja leiab, et käsitlustasu võib kujuneda maksimaalselt 25 euroks.
14.Kostja nõuab, et kohus tuvastaks asjaolu, et hagejal puudus õigus nõuda temalt 191 euro tasumist. Samuti kostja leiab, et kohus kohustaks hagejat asendama käsitlustasu nõue
kostjale esitatava arvega parkal täiendava kasutamise eest ajavahemikul 01.11.201204.12.2012, vastavalt 2012 novembris-detsembris kehtinud hinnale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
16.Hageja ja kostja on 03.11.2011 sõlminud parkimiskoha kasutamise lepingu (lk 25-28), mille punkti 2.2. kohaselt sätestatakse lepinguga parkimiskoha kasutamise tingimused, parkimiskoha kasutamise õiguse eest tasumise ja muud parkla kasutamisega seotud õigused ja kohustused. Kostja on lepingu tingimustega, sealhulgas lepingu punktiga 2.2 nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kuna kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist, puudub selles osas poolte vahel vaidlus.
17.Parkimiskoha kasutamise lepingu punkti 8.5 (lk 28) kohaselt parkimiskoha lõppemisel/lõpetamisel on parkija (kostja) kohustatud esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul tagastama parkimiskoha andajale (hagejale) tõkkepuu puldi. Juhul, kui pulti ei tagastata õigeaegselt, on parkimiskoha andjal õigus nõuda parkijalt käsitlustasu summas 3000 krooni lepingutingimuste rikkumise eest. Antud summa lisatakse jooksva kuu kommunaalmaksete arvele.
18.Kostja on seisukohal, et parkimiskoha lepingu sõlmimise asjaolud olid eksitavad ja survestava iseloomuga. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on allkirjastanud hagejaga sõlmitud parkimiskoha kasutamise lepingu, võttis ta endale kohustuse järgida lepingus kokkulepitud tingimusi. Juhul, kui kostja leidis, et parkimiskoha kasutamise lepingus esineb sätteid, millega kostja ei nõustu või mida ta täita ei soovi, oli kostjal vabadus jätta vastav leping sõlmimata. Asjaolu, et kostja on ise kinnitanud, et ta on teinud hagejale ettepaneku lepingus nimetatud rahaliste vääringute muutmiseks, tõendab, et kostja oli kursis lepingus sisalduva punktiga 8.5. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks lepingu punkti 8.5 sisu osas teinud kohtumenetluse eelselt hagejale etteheiteid. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta kasutas lepingu aluseks olevat parkimiskohta.
19.Pooled vaidlevad, kas parkimiskoha lepingu punktis 8.5 reguleeritud nõue on käsitletav leppetrahvi või käsitlustasuna. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohaldatakse VÕS §-i 158 ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustuse rikkunud lepingupoolele. Kohus leiab, et kuna pooled leppisid kokku, et kui parkija ei tagasta parkla tõkkepuu pulti hiljemalt 5 kalendirpäeva jooksul parkimislepingu lõppemisel, kohustub parkija tasuma käsitlustasu, käsitleb lepingu punkt 8.5 sisuliselt leppetrahvi tasumise kohustust VÕS § 158 alusel. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu punkt 8.5 anneb hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi.
20.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-69-08 p-s 14 märkinud, et leppetrahvi maksmise eeldus on lepingu rikkumine lepingus ette nähtud viisil. Kostja vabaneb leppetrahvi maksmise kohustusest, kui lepingu rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160). Sama lahendi punktis 24 märgib Riigikohus, et leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest.
21.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimiskoha lepingut rikkunud. Kostja on väitnud, et ei tagastanud tõkkepuu pulti õigeaegselt tervislikel põhjustel, kuid tegi seda esimesel võimalusel 04.12.2012. Hageja märgib, et kuna kostja pani tõkkepuu puldi korteriühistu postkasti, sai hageja sellest teada alles 15.12.2012. Parkimiskoha
kasutamise lepingu punkt 8.5 I lause kohaselt on parkimislepingu lõppemisel/lõpetamisel parkija kohustatud esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul tagastama parkimiskoha andjale tõkkepuu puldi. Hageja on tõendanud, et ta teavitas kostjat e-posti teel lepingu lõppemisest ja puldi tagastamise kohustusest 12.11.2012 (lk 30). Samuti pidi kostjale olema lepingust endast nähtav, et leping on tähtajaline ning lõpeb 31.10.2012. Kohus leiab, et kuivõrd hageja sai tõkkepuu puldi tagastamisest teada alles 15.12.2012, kuid kostja kohustus puldi tagastama mitte rohkem kui 5 kalendripäeva jooksul lepingu lõppemist, on kostja lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et rikkumine oli vabandatav tervislikel põhjustel, millest tulenevalt kostjal ei olnud võimalik tõkkepuu pulti tagastada rohkem kui kuu aja jooksul. Kostja on esitanud tõendid, et sai 01.01.2012 kerge peatrauma (löögi uksega vastu pead, lk 74, 75, 86). Antud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks selline tervisliku seisundi halvenemisega, mis takistaks pikaaegselt parkla puldi tähtaegset tagastamist. Seoses kostja väidetega, et parkimiskohti jagati ebaõiglaselt, märgib kohus, et kuna parkimiskohtade arv on piiratud, on kohtade jagamine korraldatud loosimise alusel. Kohus ei leia, et nimetatud viisil parkimiskohtade jagamine oleks kostja suhtes ebaõiglane või vabandaks kostjapoolset lepingu rikkumist. Kostjal tuleb arvestada, et ka teistel korteriühistu liikmetel on võrdne õigus parkimiskohti kasutada. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine on tuvastamist leidnud ning kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav.
22.Lepingust nähtuvalt on lepingu rikkumise eest ette nähtud leppetrahv 3000 krooni (191,73 eurot). Kostja on seisukohal, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne, leides, et käsitlustasu võib kujuneda maksimaalselt 25 euroks lähtudes kursist ca 1:200, mis on omane jaapani jeenile. Kohus on tuvastanud, et käesoleval juhul tuleb parkimiskoha lepingu punktis 8.5 nimetatud rahalisele nimiväärtusele kohaldada eurot, seega kostja väide, et kohaldada tuleks kurssi ca 1:200, mis on omane jaapani jeenile, on asjakohatu.
23.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-132-12 asunud seisukohale, et leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Kohus leiab, et antud juhul ei esine alust asuda seisukohale, et leppetrahvi suurus 191 eurot oleks põhjendamult ebaproportsionaalne. Hageja on pidanud kostja poolse lepingu rikkumise tõttu tellima kostja puldi sulgemise ning uue puldi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nõutav summa kooskõlas kohustuse rikkumise ulatusega, kuna lepingu järgimata jätmine tõi kaasa olukorra, kus teine majaelanik ei saanud loosimise tulemusena temale määratud parkimiskohta kasutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus leppetrahvi suuruse vähendamata.
24.VÕS 82 lõikest 1 tuleneb, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
25.Kohus märgib, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 287, kuna kõnealune sätes käsitleb üksnes eluruumi üürimist, seega jätab kohus kostja vastuväite selles osas tähelepanuta.
26.Kohus on seisukohal, et hageja nõue käsitlustasu väljamõistmiseks tuleb rahuldada VÕS § 158 lg 1 ja 3 alusel ning kostjalt välja mõista lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võlgnevus 191 eurot.
27.Kohus peab vajalikuks veel märkida seoses kostja tuvastusnõuetega, et kuna hageja ei ole seadusega lubatud tingimustel vastuhagi esitanud, ei saa hageja käesoleva menetluse raames vastasisulisi nõudeid ka esitada.
28.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 191 eurot. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.