Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ XXX kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 1(7)

2-13-35521

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 4. aprillist 2014. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

MENETLUSE KÄIK

2-13-35521

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

2-13-35521 suurusega 238 m2 osas kasutamiseks, tähtajaga viis aastat, üüritasuga alates 01.11.2012. a 13 eurot/m2 (käibemaksuta). Reklaamitasu suurus 1 euro. Hageja väidete kohaselt ei nõudnud ta vaidlusalusel perioodil täies üürilepingus sätestatud määras üüritasu maksmist, vaid tegi seda väiksemas ulatuses ning selles ulatuses on ka nõue kohtulikult maksma pandud. Hageja nõuab üüritasu mai ning juuni 2012. a eest ja kõrvalkulusid ning reklaamitasu aprilli – juuni 2012. a eest. Kostja on omaks võtnud, et mai ja juuni 2012. a üüritasu summas 1608,48 eurot on maksmata ning aprillist kuni juunini 2012. a on kommunaalkulu, elektriarved kõik maksmata (vt 13.03.2014. a. kohtuistungi protokoll [tl 123]). Seega tuleb antud asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel tõendatuks lugeda, mis annab aluse järeldada, et kostja on üüritasu ja kõrvalkulude maksmata jätmisega pooltevahelist üürilepingut rikkunud. Kostja on küll väitnud, et ta pole vaidlusaluse perioodi eest esitatud arveid saanud, kuid kohus on kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et üürilepingu punktis 12.1. on pooled kokku leppinud, et juhul, kui üürnik ei saa üüritasu ja reklaamitasu arvet kokkulepitud ajaks kätte, kohustub ta sellest üürileandjat koheselt informeerima ning sellisel juhul kohustub üürnik maksma tasumisele kuuluva summa hiljemalt kolme päeva jooksul arvates vastava arve esitamisest. Kohus on kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et üürilepingu punkti 12.5. kohaselt lepingu alusel Üürileandja poolt Üürnikule esitatavad arved pannakse Kaubanduskeskuses asuvasse Üürniku postkasti või saadetakse Üürnikule posti teel. Hageja on kinnitanud, et pani vaidlusaluse perioodi eest esitatud üüritasu ja kõrvalkulude arved üürniku postkasti (tl 123). Kohtu hinnangul ei ole arvestades pooltevahelise üürilepingu p 12.1 sisalduvat kokkulepet põhjendatud kostja väide, et ta ei pidanud huvi tundma, kuhu need arved jäid. Arvestades osundatud kokkuleppeid oli hageja õigustatud eeldama, et on arved edastanud nõuetekohaselt ning kostja pidanuks esile tooma, et on täitnud oma üürilepingu p-is 12.1 sätestatud informeerimiskohustuse, mille täitmisele vaatamata üürileandja arveid vastavalt kokkulepitule ei esitanud.

2-13-35521 kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos. Nagu eespool märgitud ja ka kohtuotsuse p-is 7 on tuvastamist leidnud, et alates juulist 2012. a on kinnisasja, kus üürilepingu esemeks olevad ruumid asuvad, omanikuks kolmas isik XXXOÜ. Kostja väitel tasus ta XXXOÜ esitatud arve alusel üüritasu 2680,80 eurot, kuigi viimasel ei olnud õigust sellise summa ulatuses arvet esitada. Pooltel ei ole iseenesest vastuväiteid selles osas, et pooltevaheline üürileping läks VÕS § 291 lg 1 alusel kinnisasja uuele omanikule üle. Kohus täpsustas 13.03.2014. a. kohtuistungil kostjalt, millist pooltevahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust hageja konkreetselt rikkus ning kuidas on rikkumine põhjuslikus seoses väidetava kahjuga (tl 123 pöördel). Kostja väitel rikkus hageja kohustust teatada uuele üürileandjale, et kostja suhtes on üüritasu suurus teine kui kirjalikus üürilepingus ning selline teavitamiskohustus tuleneb heast tavast. VÕS § 25 lg 2 kohaselt, kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Kostja selgitustest võib aru saada, et ta peab tavast tulenevaks kohustuseks, mille rikkumisega hageja talle väidetavalt kahju on tekitanud seda, et kostja arvates pidi hageja teatama uuele üürileandjale pooltevahelisest üüritasu kokkuleppest. Kohtu arvates ei ole kostja käsitlus asjakohane. Kinnisasja koormava üürilepinguga seotud õiguslikke tagajärgi juhuks, kui kinnisasja omanik vahetub, reguleerib VÕS § 291 lg 1, mille kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused uuele üürnikule üle sõltumata sellest, kas sellest talle teatatakse või mitte. Kohus märgib aga, et üle saavad minna vaid kehtivad kokkulepped. Kostja väide on, et kuna hageja nn eelmise üürileandjana ei nõudnud kostjalt üüritasu täies ulatuses, mis oli kokku lepitud kirjalikus vormis sõlmitud üürilepingus, siis pidanuks sellest uue üürileandja teavitamine ära hoidma viimase poolt nn kokkulepitud määras üüritasu nõudmise. Kohus on kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et üürilepingu punkti 18.1. kohaselt võib lepingu tingimusi muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. Punkti 18.2. järgi vormistatakse Lepingu muudatused ja täiendused kirjalikult ja kirjutatakse Poolte poolt all. Muudatused ja täiendused jõustuvad allakirjutamise momendist või Poolte poolt määratud muul tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. Kostja ei ole väitnud, et pooltel olnuks kirjalik kokkulepe madalama üüritasu määra kohta kui kohtu tuvastatud 13 eurot/m2 (käibemaksuta). Vastupidi, kostja seaduslik esindaja ise on kinnitanud, et kirjalikku kokkulepet üüritasu alandamiseks ei saavutatud (tl 123 pöördel). Seega, kuna kehtivat kokkulepet madalama üüritasu kohta poolte vahel ei olnud, ei saanud see ka uuele üürileandjale üle minna. Isegi kui eeldada, et üürileandjal oleks mingi teavitamiskohustus, saanuks ta teavitada uut üürileandjat vaid kehtivatest üürilepingu tingimustest, mis omavad õiguslikku tähendust. Kuivõrd hageja ei ole kohtu arvates tõendanud kostja poolt pooltevahelisest lepingust tuleneva kohustuse rikkumist, puudub kostja suhtes VÕS § 115 sätestatud vastutuse kohaldamiseks alus. Kostja esitatud vastuväiteid ei viita sellele, et hageja võiks vastutada väidetava kahju eest lepinguväliselt, mistõttu kohus antud aluseid ei kontrolli. Seega on kostja tasaarvestus alusetu ning pooltevahelisest üürilepingust tulenev kostja kohustus üüritasu- ja kõrvalkulude maksmiseks ei ole tasaarvestusega lõppenud.

2-13-35521 veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised lepingus sätestatud määras alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas, edasi alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni lepingus sätestatud määras kogu võlgnevuselt. Kohus on tuvastanud, et üürilepingu punkti 12.6. kohaselt lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade tähtaegselt maksmata jätmisel on pool kohustatud maksma teisele poolele viivist 0,1 % võlguoldavalt summalt iga viivitatud päeva eest. 30.04.2012. a esitas OÜ XXX OÜ-le XXXarve nr XXX kommunaalkulude eest aprillis 2012 summas 619,26 eurot tasumistähtajaga 10.05.2012. a, 30.04.2012. a arve nr XXXelektrienergia eest aprillis 2012 summas 110,44 eurot tasumistähtajaga 10.05.2012. a, 02.05.2012. a arve nr XXX üüri eest 05/2012 summas 804,24 eurot tasumistähtajaga 10.05.2012. a, 31.05.2012. a arve nr XXX kommunaalkulude eest mais 2012 summas 619,26 eurot tasumistähtajaga 10.06.2012. a, 31.05.2012. a arve nr XXX elektrienergia eest mais 2012 summas 112,12 eurot tasumistähtajaga 10.06.2012. a, 01.05.2012. a arve nr XXX reklaamitasu eest juunis 2012 summas 268,08 eurot tasumistähtajaga 15.06.2012. a, 01.06.2012. a arve nr XXX üüri eest 06/2012 summas 804,24 eurot tasumistähtajaga 10.06.2012. a, 29.06.2012. a arve nr XXX elektrienergia eest juunis 2012 summas 104,67 eurot tasumistähtajaga 10.07.2012. a ja 29.06.2012. a arve nr XXX kommunaalkulude eest juunis 2012 summas 619,26 eurot tasumistähtajaga 10.07.2012. a. Nagu kohtuotsuses on eespool tuvastatud, on kostja kinnitanud, et arved on maksmata ning kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on viivised välja arvestanud iga esitatud ja tasumata arve maksetähtajast järgnevast päevast alates lepingus sätestatud viivisemääras 0,1 % päevas (s.o 36,5% aastas), kuni käesoleva kohtulahendi tegemiseni alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 4.4.14 11.5.12 619,26 4.4.14 11.5.12 110,44 4.4.14 11.5.12 804,24 4.4.14 11.6.12 123,36 4.4.14 11.6.12 112,12 4.4.14 16.6.12 268,08 4.4.14 11.6.12 804,24 4.4.14 11.7.12 104,24 4.4.14 11.7.12 619,26

Viivis (aastas) Viivitatud päevi 36,50%

36,50%

36,50%

36,50%

36,50%

36,50%

36,50%

36,50%

36,50%

Viivis (€) 429,77 76,65 558,14 81,79 74,34 176,40 533,21 65,98 391,99

KOKKU:

2 388,26

Tulenevalt eelmärgitust on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised kogusummas 2 388,26 eurot ning alates 05.04.2014. a tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,1 % päevas põhinõudelt 3 565,67 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kokku kui 3 565,67 eurot.

2-13-35521 summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg-le 1 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.