MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi hagi Põltsamaa linna (Põltsamaa Linnavalitsuse kaudu) vastu lepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja õigussuhete aluse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1 595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi, seaduslik esindaja Harri Nõmmiksaar Vastustaja (kostja): Põltsamaa linn (Põltsamaa Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramon Rask
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsus muutmata.
2.Jätta MTÜ „Autom“ Põltsamaa apellatsioonkaebus rahuldamata.
Liiklusklubi
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi esitas 7. mail 2012 kohtusse hagi Põltsamaa linna (Põltsamaa Linnavalitsuse kaudu) vastu lepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja õigussuhete aluse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Põltsamaa Keskkool ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi 05.04.1976 ühise tegutsemise lepingu õppetöökoja-garaaži ehitamiseks. Kokkuleppe alusel maksis „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi hoone ehitamiseks 20 000 rubla ja Jõgeva Haridusosakond 67 000 rubla. Kokkuleppe eesmärgiks oli ehitada ühiselt valmis autoõpetuse õppehoone ja asuda seda ühiselt kasutama: Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi oma põhitegevusalal (autoõpetus) ja kool oma kõrvaltegevusalal (autoõpetus). Põltsamaa Ühisgümnaasium (end. Põltsamaa Keskkool) kasutas hoonet õpilastele autoõpetuse läbiviimiseks hoone valmimisest kuni 31.08.2000. Alates 01.09.2000 otsustas Põltsamaa Ühisgümnaasium autoõpetuse oma õppekavast välja lülitada. Hageja kasutab Põltsamaal Lille tn 2 asuvaid ruume alates 1980.a hoone valmimisest kuni käesoleva ajani. Arutelu ruumide kasutamise õigusliku aluse üle tekkis alles juunis 2010. Oma varasemates dokumentides on nii Põltsamaa Linnavalitsus (25.01.1999 vastuskiri, kd I tl 12) kui ka Põltsamaa Ühisgümnaasium (07.12.1998 ja 14.09.1998 teatis, kd I tl 11, tl 38) olnud seisukohal, et hageja kasutab ruume 1976.a sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud õigussuhte alusel. Hageja leiab, et pooled on kasutanud ruume kaasomanikena vastavalt hoone kasutuskorra kokkuleppele, mis tuleneb 1976.a sõlmitud lepingust. Kehtiva kokkuleppe kohaselt annab hageja gümnaasiumi kasutusse osa 1976.a lepinguga hageja kasutusse antud ruumidest ja gümnaasium ei küsi hagejalt hüvitist hageja kasutuses olevatele ruumidele tehtavate kulutuste eest. Hageja ei ole kunagi avaldanud tahet tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole tunnustanud hageja õigust kaasomandile õppetöökoja-garaaži suhtes. Kostja esitas 20.12.2010 hagejale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse ja palus hageja kasutuses olevad Lille tn 2 õppehoone ruumid vabastada ning valdus üle anda Põltsamaa Ühisgümnaasiumile. Hageja väitel on tema Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane ning hagejale on üle läinud ühise tegutsemise lepingust tulenevad õigused, mh õigus kaasomandile. Hageja loeb enda tegevuse alguseks aastat 1971, kui loodi Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi Põltsamaa sektsioon. Eesti NSV ühingu „Autom” Kesknõukogu presiidiumi otsusega 25.03.1977 moodustati territoriaalne Põltsamaa Liiklusklubi alluvusega „Autom” Jõgeva Rajooninõukogule (presiidiumi otsus nr 9, kd I tl 73). „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi 15.10.1991 volinike otsusega (kd I tl 97-99) otsustati moodustada piirkondlik „Autom“
Põltsamaa Liiklusklubi juriidilise isiku õigustega iseseisval bilansil oleva organisatsioonina ning võtta liiklusklubi töö korraldamisel aluseks uus „Automi” üleriigiline põhikiri. Volinike koosoleku protokoll registreeriti Jõgeva Maavalitsuses majanduslikult iseseisva „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi registreerimise ühe alusdokumendina. 01.11.1991 korraldustega (kd I tl 105-107) andis Eesti Ühing „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile üle Põltsamaa piirkonna liikmed koos liikmete arvestuskaartidega, töötajad koos tööraamatutega, dokumentatsiooni, põhivahendid, müügimaterjalid ja väikevahendid. Hageja leiab, et pärast Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi jagunemist üleantud liikmete, töötajate ja varade osas on „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane.
2.Põltsamaa linn (Põltsamaa Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et 1976.a sõlmitud leping ei olnud ühise tegutsemise leping ja seetõttu ei saanud tekkida kaasomandit. Lepingupooltel puudus ühine majanduslik eesmärk – autoõpetuse õppehoone ehitamine oli Põltsamaa Keskkooli eesmärgiks, kuid Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi eesmärgiks oli autoõpetuse õppehoone kasutamise õiguse saamine. 1976.a leping on kooli autoõpetuse õppehoone ehitamise finantseerimise leping. Autoõpetuse õppehoone ehitamine kuulus Põltsamaa Keskkooli kohustuste hulka, Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi üksnes kattis osa selle ehituskuludes, mille eest sai ruumide kasutamise õiguse (lepingu p 3). Põltsamaa linn valdas hoonet omanikuna ja hageja kasutajana. 17.12.1993 riigi vara munitsipaalomandusse andmise akti 04/598-04 alusel anti kooli kompleksi hooned (sh autoõpetuse õppehoone) üle kostjale (kd I tl 36). 09.10.2003 kooli kompleksi hooned koos nende all oleva maaga aadressil Põltsamaa Lille tn 2 (registriosa nr 1938735) munitsipaliseeriti, mille tagajärjel sai nende omanikuks kostja. Enne munitsipaliseerimist oli kooli kompleksi hoonete valdajaks Põltsamaa Keskkool. Pooled ei ole sõlminud mingeid asjaõiguslikke lepinguid, nende vahel on üksnes võlaõiguslik suhe. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatisi (kd I tl 11, tl 38) võib pidada kirjalikuks ruumide kasutamise lepinguks. Autoõpetuse õppehoone kasutamise eest ei nõutud tasu ega kulutuste kandmist, seega oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Põltsamaa Ühisgümnaasium, Põltsamaa linn ja MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi pidasid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks või endise lepingu tingimuste muutmise kohta, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Kostja oli sunnitud lõpetama linnale kahjulikel tingimustel sõlmitud lepingu ja esitama MTÜ-le „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi ülesütlemisavalduse. Alternatiivne võimalus pooltevahelist õigussuhet sisustada on rendileping TsK § 279 ja VÕS § 339 mõistes. 30 000 rubla oli ühekordne rendimakse, selle eest sai Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi ruumid enda kasutusse. Kostja on seisukohal, et isegi kui kohus leiab, et 1976.a leping oli ühise tegutsemise leping, ei oma see tähendust hageja suhtes, kuna hageja ei olnud lepingu pooleks ja lepingust tulenevad õigused ei ole hagejale üle läinud. Hageja MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi ei ole 1976.a lepingupoole Auto-Motoühingu „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane. AutoMotoühingu „Autom“ Jõgeva klubi üldõigusjärglaseks on MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“. Hageja asutati 31.10.1991 ja põhikirja kohaselt on hageja „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi õigusjärglane. 25.03.1977 moodustatud „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi oli oma tegevuse alustamisest alates kuni iseseisvumiseni 1991.a Auto-Motoühingu „Autom“ Jõgeva klubi (nimetatud ka Jõgeva Maakonna Ühingu „Autom“) sektsioon, millel puudusid põhikiri, oma majanduslikud vahendid, juriidilise isiku staatus ja sellest tulenevalt ka õigusvõime. Kuna hageja õiguseellasel puudus õigusvõime, ei saa hageja olla Auto-Motoühingu „Autom“
Jõgeva klubi õigusjärglaseks. Hagejal puudub õiguseellane, kelle vara ja õigused oleksid talle üldõigusjärgluse korras üle läinud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhiseisukohtadele:
3.1.Põltsamaa Keskkooli ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi vahel 1976.a sõlmitud leping vastab selle sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §-s 438 sätestatud ühise tegutsemise lepingule, mille oluliseks tunnuseks on lepinguosaliste tegutsemise ühine majanduslik eesmärk. Pooltevahelise lepingu p-dest 3 ja 5 võib mõistlikult järeldada, et lepingu pooltel oli ühine majanduslik eesmärk, pooled soovisid ühiselt tegutseda, et ehitada valmis õppehoone, mida hiljem ühiselt kasutada. Ühise tegutsemise lepingu olemasolu on kinnitanud tunnistaja A.L. Lepingu tingimuste põhjal ei saa järeldada, et tegemist oli vara kasutusse andmise kokkuleppega ehk varaüürilepinguga TsK § 279 alusel nagu kostja seda väidab, sest pooled ei leppinud kokku tasus valmivate ruumide kasutamise eest, vaid raha üleandmise eesmärk oli panustada õppehoone valmimisse.
3.2.Ühise tegutsemise tulemusena valminud õppehoone muutus vastavalt TsK § 440 lg-le 2 lepingupoolte Põltsamaa Keskkooli ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi kaasomandiks ning hoone kasutamine pidi toimuma TsK § 438 järgi kaasomandi sätete alusel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 07.12.1998 ja 14.09.1998 teatised (tl 11, 38) ei tõenda hageja õigust kasutada õppehoone ruume 1976.a lepingust tuleneva omandiõiguse alusel. Omand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel (AÕS § 68 lg 3).
3.3.„Autom” Põltsamaa Liiklusklubil ei olnud juriidilise isiku staatust. TsK § 25 mõttes pidi juriidilisel isikul olema neli põhitunnust: organisatsiooniline ühtsus, vara eraldatus (põhi- ja käibevahendite kinnistamine tema nimele ja iseseisev bilanss), iseseisev varaline vastutus ja enda nimel esinemine. Juriidilist isikut sai TsK § 29 kohaselt moodustada seadusega või põhikirjaga ettenähtud korras. „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil ei olnud oma põhikirja ega eraldatud vara ning talle ei olnud antud juriidilise isiku staatust ka keskorganisatsiooni Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ põhikirjas. Juriidilise isiku staatuse omandas hageja 28.10.1991. a pärast seda, kui nõukogu esimees A. Kull tegi 30.09.1991 koosolekul ettepaneku, et klubi alustaks tööd iseseisva organisatsioonina, alludes Eesti Ühing „Automile“.
3.4.„Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile ei ole üle läinud Eesti NSV Auto-Motoklubi „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglus. Eesti NSV Ühing „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu 01.11.1991 korraldusega nr 13 (kd I tl 105) anti hagejale üle seni klubi kui maakonnaorganisatsiooni sektsiooni kasutuses olnud vahendid, töötajad ja alluvuses olnud liikmed. Puuduvad aga tõendid selle kohta, et „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile oleks üle antud 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil tekkinud kaasomandist tulenevad õigused (ehk eriõigusjärglus). Tunnistaja A. L ütluste kohaselt ei antud hagejale iseseisvumise järel üle õppehoone ruume ega ruumide omandit. „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile ei ole üle läinud Eesti NSV Auto-Motoklubi „Autom“ õigusjärglus ja 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil tekkinud õigused, seega ei saanud nimetatud õigusi omandada ka hageja.
3.5.Hagejale ei läinud üle 1976.a lepingu poolelt – Auto-Motoühing „Autom” Jõgeva klubilt – ka eriõigusjärglus ehk õigus olla selle lepinguosalise õigusjärglane selles konkreetses õigussuhtes. Jõgeva Maakonnaühingu „Autom“ õigusjärglane on 24.09.1998 asutatud MTÜ Jõgeva Maakonna Autom (kd I tl 79).
3.6.Hagejal ei ole käesoleval ajal kehtivat õigust kasutada õppehoone ruume 1976.a poolte vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud õigussuhte alusel. 1976.a lepingu alusel ehitatud õppehooneid kasutas hageja õiguseellane „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi. Hageja on kasutanud samu ruume alates asutamisest 31.10.1991 kuni käesoleva ajani, kuid ruumide kasutamise kohta ei ole sõlmitud lepingut. Põltsamaa Ühisgümnaasium on 07.12.1998 saatnud hagejale teatise (kd I tl 11), milles on andnud „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile nõusoleku kasutada „Automi“ õppehoone ruume. Hageja on kasutanud õppehoone ruume omaniku nõusolekul, selle eest tasu maksmata. Selline võlasuhe vastab tasuta kasutamise lepingule VÕS § 389 järgi. Ka kuni 01.07.2002 kehtinud TsK nägi ette tasuta varakasutuse. TsK § 347 lg 1 sätestas, et tasuta varakasutuse lepingu järgi kohustub üks pool andma või annab vara tasuta ajutiseks kasutamiseks teisele poolele, viimane aga kohustub selle vara tagastama. Õigussuhte kvalifitseerimisel ei oma tähtsust, et üks lepingupool ei ole osalenud lepingu sõlmimisel või sõnades sellekohast tahet avaldanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on aastaid vaidlusaluseid ruume tasu maksmata kasutanud, seega olukorra faktilistele asjaoludele vastab tasuta varakasutuse õigussuhe.
3.7.Hageja ei ole tõendanud kostja ülesütlemisavalduse tühisuse aluste esinemist. Hageja ja kostja vahel oli ruumide tasuta kasutamise lepingust tulenev õigussuhe ning kostjal oli õigus leping korraliselt üles öelda. Seega ei ole hageja nõue tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) nõustub apellant kohtu järeldustega 05.04.1976 sõlmitud lepingu olemuse osas. Leping vastab lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 438 sätestatud ühise tegutsemise lepingule. Valminud õppehoone muutus lepingupoolte kaasomandiks ja hoone kasutamine pidi toimuma TsK § 438 järgi kaasomandi sätete alusel; 2) on kohus jõudnud valele järeldusele õigusjärgluse küsimustes. Apellant leiab, et „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu välja antud korralduste nr 13, nr 14 ja nr 5-K alusel üleantud liikmete, töötajate, varade ja nendega seotud õiguste ning kohustuste osas on MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu õigusjärglane TsK § 39 mõttes. Vale on kohtu järeldus, et hageja õiguseellane „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi oli „Autom“ alamorganisatsiooni Jõgeva Maakonna Ühingu „Autom“ sektsioon. Samuti on vale kohtu järeldus, et apellandi õiguseellasel puudus põhikiri. Tulenevalt Kesknõukogu 25.03.1977 otsusest (kd I tl 73 ja 100) oli „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil oma põhikiri. Samuti oli „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile eraldatud vara. Tema valduses olid autoõpetuse õppehoone ruumid (garaaž 4 autole, 4 klassi- ja kabinetiruumi), nende ruumide sisustus (tööpingid, tööriistad, mööbel, õppevahendid jne), 3-4 õppesõiduautot, 1-2 õppesõidumootorratast jm. Suur osa nimetatud varadest anti „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu 01.11.1991 korraldusega nr 14 (kd I tl 108) üle Põltsamaa Liiklusklubi omandisse. Ilma varadeta ei oleks olnud võimalik läbi viia 15.10.1991 toimunud volinike koosoleku protokollis kirjeldatud põhikirjalist tegevust; 3) läksid 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil tekkinud õigused, sh õigus hoonet kasutada, üle hagejale. Vastustaja on väga pikka aega pidanud just apellanti õigeks isikuks (õigusjärglaseks) vaidlusaluste ruumide kasutamise
küsimuses ja tõstatas õigusjärgluse küsimuse alles vahetult enne viimast kohtuistungit käesolevas tsiviilasjas; 4) on kohus ekslikult järeldanud, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatised (kd I tl 38 ja 39) ei tõenda apellandi õigust kasutada õppehoone ruume 1976. a lepingust tuleneva omandiõiguse alusel. Teatised tõendavad, et 1976.a lepingu üks pool (Põltsamaa Ühisgümnaasium) kinnitab nendes, et õppehoone on ehitatud koopereerumise korras, apellant tasus osamaksu 20 000 rubla ja talle kuulub mõtteline osa (kaasomand) õppehoonest. Apellant ei ole kunagi avaldanud tahet tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks. Kohtu järeldus tasuta kasutamise lepingu osas on ekslik. Samuti on kohus ekslikult järeldanud, et apellant on autoõpetuse õppehoone (Kuuse tn 1) ruume kasutanud 09.09.1975 sõlmitud lepingu alusel. Apellant kasutas 09.09.1975 sõlmitud lepingu alusel ruume Veski tn 5 õppehoones kuni uue autoõpetuse õppehoone valmimiseni detsembris 1980.a. Sealt edasi toimus apellandi tegevus juba uue Kuuse tn 1 õppehoone ruumides; 5) on kohus eksinud viitamisega 1972 kinnitatud ENSV „Autom“ põhikirjale (kd I tl 80-86), sest kohtu viidatud põhikirjas ei ole punkt 31 alapunkti 7. 19.03.2014 vastuses kostja vastusele apellant selgitas, et „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamise ajal (25.03.1977) kehtis juba uus, 30.09.1976 Ministrite Nõukogu määrusega nr 439 kinnitatud ENSV Ühingu „Autom“ põhikiri, mille koopia sai apellant oma valdusesse Rahvusarhiivi aeglase tegevuse tõttu alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist; 6) on kohus üle tähtsustanud tunnistaja A.L ütlusi. Tunnistaja ütlused (kd I tl 89) on suuresti vastuolus apellandi poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega; 7) puudus linnapeal pädevus lepingu sõlmimiseks õigusteenuse ostmiseks advokaadibüroolt pärast seda, kui linnavolikogu ei andnud linnavalitsusele nõusolekut advokaadibüroo palkamiseks; 8) jääb apellandile arusaamatuks, miks kohus jättis rahuldamata hagiavalduses esitatud nõude tuvastada hageja kasutuses olevate ruumide kasutamise õiguslik alus. Sellise taotluse esitas kohtule ka vastustaja.
5.Põltsamaa linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et puuduvad alused maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas maakohus õigesti apellandi õigusjärgluse küsimust. Apellandi õigusvõime tekkis 1991.a apellandi loomisega. Apellandi õiguseellane oli MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ alamorganisatsioon, mitte iseseisev subjekt. Apellant on ise välja toonud Eesti NSV „Autom“ liiklusklubide hierarhilise süsteemi, kust nähtuvalt oli Eesti NSV „Autom“-il 19 alamorganisatsiooni ning kokku 607 sektsiooni – ENSV-s eksisteeris sadu liiklusklubisid ning seda ainuüksi „Autom“ nime all. Samuti on apellant ise olnud seisukohal, et apellandi õiguseellase näol oli tegu MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ alamorganisatsiooniga ehk sektsiooniga. Apellant loeb oma tegevuse alguseks aastat 1971, millal loodi MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ klubi Põltsamaa sektsioon (kd I tl 94, p 23) ning on 23.01.2013 kohtuistungil kinnitanud, et õiguseellane tegutses rajooni (Jõgeva) alluvuses ning apellatsioonkaebuse punktides 3.1 ja 3.2 on apellant kutsunud oma õiguseellast „sektsiooniks“. Ka tunnistaja A.L ütlustest nähtub, et apellandi õiguseellane oli MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ alamorganisatsioon (23.01.2013 istungi protokoll, kd I tl 144-145). Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda, sest ta oli alates 1970-ndatest aastatest MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ juhatuses ja 1976.a lepingu sõlmimise juures. Tunnistaja ütluste ja apellandi esitatud tõendite vahel ei ole vastuolu, sest A.L väljendab oma seisukohta, mille kohaselt ei saanud 1991 aastal toimuda MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ „jagunemist“.
Samuti on apellandi kauaaegne nõukogu esimees A. Kull teinud 30.09.1991 apellandi nõukogu koosolekul ettepaneku, et apellant alustaks tööd iseseisva organisatsioonina (kd I tl 101), mis ka 28.10.1991 Jõgeva Maavalitsuse määruse alusel teoks sai (kd I tl 104). Olukorras, kus apellant oleks enne 1991.a juba tegutsenud iseseisva organisatsioonina, ei oleks sellise ettepaneku tegemine ja otsuse vastuvõtmine olnud vajalik; 2) puudus apellandil eraldiseisev põhikiri ja vara. Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ Kesknõukogu otsuse punktist 1 nähtub, et apellandi õiguseellane moodustatakse MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ alluvusse (kd I tl 100). Otsuse punktis 2 pelgalt konstateeritakse, et MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ rajooninõukogu peab välja töötama klubi põhikirja projekti ning esitama selle „Automi“ Kesknõukogule kinnitamiseks. Apellant on ise kinnitanud, et tema käsutuses kõnealust põhikirja ei ole. Ruumide ja vara, mida kasutades viidi läbi apellandi poolt kirjeldatud tegevusi, omandiõigus kuulus MTÜ-le Jõgeva Maakonna „Autom“, millist kohtu poolt tuvastatud faktilist asjaolu apellant apellatsioonkaebuses ümber lükanud ei ole. Apellandi õiguseellase vara kuuluvust MTÜ-le Jõgeva Maakonna „Autom“ tõendavad mh apellandi esimehe A. Kulli sõnavõtt apellandi 15.11.1991 volinike koosolekul, A.L ütlused ning asjaolu, et MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ andis 01.11.1991 korraldusega nr 13 ja 14 seoses apellandi iseseisvumisega apellandile üle 1200 liiget, tööraamatud, dokumentatsiooni, müügimaterjalid ning põhi- ja väikevahendid. Kui apellandi õiguseellasele oleks kuulunud MTÜ-st Jõgeva Maakonna „Autom“ eraldiseisev vara, ei oleks vara üleandmine olnud vajalik; 3) ei ole apellandile läinud üle lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kuna apellandil ei olnud enne 1991.a õigusvõimet, siis ei tekkinud talle 1976.a sõlmitud lepingust õigusi ja kohustusi. MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ rajooninõukogu poolt 01.11.1991 väljastatud korralduste nr 13, 14 ja 5-K sisuks oli MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ liikmete, tööraamatute, dokumentatsiooni, põhivahendite, müügimaterjalide, väikevahendite ja vaneminstruktor V.R üleminek MTÜ-st Jõgeva Maakonna „Autom“ vastloodud MTÜ-sse „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi – loodi MTÜ-st Jõgeva Maakonna „Autom“ iseseisev juriidiline isik (apellant). Ei nähtu, et 1991.a oleks toimunud MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ jagunemine – uue mittetulundusühingu loomine ei tähenda, et toimunud oleks endise organisatsiooni jagunemine. Puuduvad dokumendid ruumide omandi üleandmise kohta. Ruumid ei saanud 01.11.1991 üleandmise käigus apellandile üle minna, kuna ruumid ei ole mitte kunagi MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ omandisse vormistatud; 4) ei oma tähendust, millal ning mis põhjusel vastustaja apellandi õigusjärgluse ruumide omandiõiguse suhtes küsimuse alla seadis. Vastustaja ei ole tunnustanud apellandi kaasomandiõigust ruumidele ning suusõnalisi kokkuleppeid ruumide kasutamise osas. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatises antakse luba ruumide kasutamiseks, kuid teatis ei oma ega saagi omada omandiõiguse ülemineku osas mitte mingisugust tähendust. Apellant on ruumide valdaja, kuid ruumide omandiõigus ei kuulu temale. Kuna apellant ei ole vastustajale ruumide kasutamise eest tasu maksnud, saab ruumide apellandi poolse kasutamise aluseks olla vaid kas tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõistes või üürileping VÕS § 271 mõistes. Maakohus on õigesti leidnud, et apellandi ja vastustaja vaheline suhe ruumide kasutamise osas on kvalifitseeritav ruumide tasuta kasutamise lepinguna; 5) ei ole Põltsamaa linnapea advokaadibürooga kliendilepingu sõlmimisel ületanud talle seadusest tulenevaid volitusi. Küsimus sellest, millises ulatuses ja vorminõudeid järgides oli linnapea õigustatud võtma linnale varalisi kohustusi, on esindamisõigusest lahusseisev küsimus (linnavalitsuse ja volikogu sisesuhte küsimus) ning ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohus on hinnanud kõiki tõendeid ja õigesti kvalifitseerinud hagejal õigusjärgluse puudumise ning pooltevahelise õigussuhte.
7.19.03.2014 seisukohtadele on apellant lisanud 30.09.1976 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 439 kinnitatud Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ põhikirja, 02.04.1982 Eesti NSV Ühingu „Autom“ kesknõukogu II pleenumi väljavõtte ja ajalooarhiiviga toimunud kirjavahetuse koopia. Ehkki apellant ei ole ringkonnakohtu arvates põhistanud uute dokumentaalsete tõendite esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4), peab ringkonnakohus võimalikuks nimetatud dokumendid asja juurde võtta, kuna need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Tegemist on ajalooliste dokumentidega, mis võimaldavad selgitada apellandi õigusliku staatuse kujunemist, kuid mis ei too kaasa maakohtu lahendi muutmist.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses korrata. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, mille kohaselt vastab 05.04.1976 Põltsamaa Keskkooli ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi vahel sõlmitud leping oma olemuselt TsK §-s 438 sätestatud ühise tegutsemise lepingule ning et lepingu alusel tekkis lepingupooltel (s.o Põltsamaa Keskkoolil ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil) õppehoone suhtes algselt kaasomand. Seega ei käsitle ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 alusel neid asjaolusid oma otsuses. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eeskätt selle üle, kas hageja (MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi) on Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane ja kas selle tulemusena on hagejale üle läinud eelnimetatud 05.04.1976 Põltsamaa Keskkooli ja AutoMotoühing „Autom“ Jõgeva klubi vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel tekkinud õigused ja kohustused (sh õigus hoonet piiramatu tähtaja vältel kasutada). Hagejale oleksid 05.04.1976 lepingust tulenevad õigused üle läinud üksnes juhul, kui hageja oleks olnud AutoMotoühing „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane. Ringkonnakohus peab vajalikuks käsitleda ka „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamise ja õigusliku staatusega seotud küsimusi.
9.Asja materjalidest nähtuvalt moodustati 25.03.1977 Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ Nõukogu presiidiumi otsusega nr 9 (kd I tl 73) Põltsamaa Liiklusklubi „Automi“ Jõgeva rajooninõukogu alluvusse.
9.1.Maakohus on asja lahendamisel juhindunud 16.08.1972 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 384 kinnitatud Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ põhikirjast. Vastavalt eelmärgitule moodustati „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi 25.03.1977 Eesti NSV AutoMotoühingu „Autom“ Nõukogu presiidiumi otsusega nr 9. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamise ajal 25.03.1977 kehtis hilisem, 30.09.1976 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 439 kinnitatud Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ põhikiri (lisatud 19.03.2014 apellandi vastusele, toimikusse köitmata). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt 1976.a põhikirjale viitamine toonud aga kaasa ebaõige lahendi tegemist, sest sisuliselt Eesti NSV Ühingu „Autom“ ülesehitus ei muutunud, vaid muutusid üksnes struktuuriüksuste nimetused. Presiidiumi otsuses nr 9 on viidatud põhikirja punkti 31 alapunktile 7. Sellist alapunkti 1972.a põhikirjas ei ole. Küll on aga selline alapunkt 1976.a põhikirjas ja selles alapunktis on sätestatud
presiidiumi pädevus mh organiseerida autokoole. Seega eelduslikult oli presiidiumi otsuse nr 9 tegemise aluseks 1976.a põhikiri.
9.2.Maakohus on otsuses viidanud 1972.a põhikirja p-le 28, mille kohaselt oli Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ algorganisatsiooniks auto-motoklubid „Autom“, ja p-le 31, mille alusel võis Auto-Motoklubi „Autom“ (ehk algorganisatsioon) moodustada klubi sektsioone. Vastavalt 1976.a põhikirjale (lisatud 19.03.2014 apellandi vastusele, toimikusse köitmata) on ühingul territoriaal-, linna- ja rajooniorganisatsioonid, kes ühendavad vastava linna või rajooni territooriumil tegutsevaid algorganisatsioone (1976.a põhikirja p 24). Algorganisatsioonid moodustatakse ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juurde, kus on vähemalt 5 ühistu liiget, ja erandjuhtudel ka ühingu liikmete elukoha järgi (1976.a põhikirja p 42). Presiidiumi 25.03.1977 otsuse nr 9 kohaselt moodustati Põltsamaa Liiklusklubi „Automi“ Jõgeva rajooninõukogu alluvusse.
10.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei asutatud „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi esialgu iseseisva organisatsioonina ning klubil ei olnud juriidilise isiku staatust TsK §-de 25 ja 29 kohaselt. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et alles 30.09.1991 „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi nõukogu koosolekul arutati klubi töö alustamist iseseisva organisatsioonina, alludes siiski Eesti Ühing „Automile“ (kd I tl 101). Ka Eesti Ühing „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi volinike 15.10.1991.a koosolekul (t I kd lk 74-75) arutati klubi iseseisvumist ja otsustati moodustada piirkondlik Autom Põltsamaa LK juriidilise isiku õigustega ja iseseisval bilansil olevaks organisatsiooniks (lk 75). ENSV Ühingu „Autom“ Rajooninõukogu 01.11.1991.a korralduses nr 14 (t I kd lk 106) „Iseseisvumise kohta“ märgitakse, et Jõgeva Maakonna „Automi“ esimehe korraldusel muutub Põltsamaa LK iseseisvaks üksuseks oma pangaarve, oma raamatupidamise ja põhivahenditega. „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi põhikiri registreeriti Jõgeva maavanema 28.10.1991 korraldusega nr 236 (kd I tl 104). Ringkonnakohus leiab, et 28.10.1991.a sai klubi põhikirja registreerimine toimuda Eesti NSV seaduse "Kodanike ühenduste kohta" (ENSV Teataja 1989, 18, 225; 1990, 17, 269; RT I 1993, 6, 96) § 5 ja § 13 lg 1 alusel. Nimetatud sätete kohaselt tekkisid juriidilise isiku õigused alates põhikirja registreerimise hetkest. Hageja ei ole tõendanud, et põhikiri oli „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil olemas ka enne nimetatud kuupäeva. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud presiidiumi otsus nr 9 (kd I tl 73) ei tõenda „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil põhikirja olemasolu, sest otsusega üksnes määrati ülesanne töötada välja põhikirja projekt. Samuti ei tulenenuks ainuüksi põhikirja olemasolust juriidilise isiku staatust. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega, mille kohaselt enne 1991.a septembrist novembrini toimunud organisatsioonilisi ümberkorraldusi ei olnud alust käsitada „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi iseseisva juriidilise isikuna TsK § 25 ja § 29 mõttes.
11.31.10.1991 asutatud MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi on põhikirja (kd I tl 76-78) p 1.2. kohaselt „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi õigusjärglane. Ringkonnakohus märgib, et toimikus olev põhikiri on selles märgitu kohaselt (t lk 78) vastu võetud ühingu üldkoosolekul
15.juulil 1998.a. ja kohtule ei ole esitatud põhikirja teksti, mis kehtis alates ühingu asutamisest 1991.a kuni uue põhikirja redaktsiooni vastuvõtmiseni. Kuna „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi ei saanud enne 1991.a sügisel toimunud organisatsioonilisi ümberkorraldusi käsitada iseseisvat õigus- ja teovõimet omava juriidilise isikuna, siis ei saanud tal ka tekkida vahetuid õigusi ja kohustusi lepingute alusel. Muuhulgas ei tulenenud hagejale vahetuid õigusi 05.04.1976 sõlmitud ühise tegutsemise lepingust. Hagejale oleksid võinud ühise tegutsemise lepingust tulenevad õigused üle minna kas üld- või eriõigusjärgluse korras.
Üldõigusjärglusest saab juriidiliste isikute puhul rääkida eeskätt juriidilise isiku kogu organisatsioonilise terviku ümberkorraldamisel (nt juriidilise isiku ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks), samuti jagunemise korral. Käesoleval juhul puuduvad viited sellele, et MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamisega oleks lõppenud ENSV Ühingu „Autom“ või Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi tegevus, mistõttu puudub alus käsitada hageja moodustamist senise „Automi“ tegevuse täieulatusliku ümberkujundamisena. Isegi juhul, kui käsitada MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi loomist senise organisatsiooni jagunemisena, saanuksid vara ja õigused minna uuele ühingule üle eeldusel, et vara või õiguste üleandmine olnuksid piisava selgusega määratletud. Vara, sh lepingust tulenevate varaliste õiguste, üleandmine peab olema esemeliselt määratletud ka eriõigusjärgluse puhul.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puuduvad tõendid selle kohta, et „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile oleks antud üle 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil tekkinud kaasomandist tulenevad õigused. ENSV Ühingu „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu korraldused (kd I tl 105-107) kinnitavad liikmeskonna ja selle üle peetava arvestuse, samuti tööraamatute, dokumentatsiooni, põhivahendite, müügimaterjalide ja väikevahendite üleandmist ning töötaja üleviimist. Viidatud korraldused ei tõenda aga vara omandi üleminekut. Asjaolu, et ruumid ja vara olid MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kasutuses, ei anna alust lugeda tekkinuks Põltsamaa Liiklusklubil omandiõigust nendele ruumidele ja varale. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda tsiviilasja materjalid asuda seisukohale, et 05.04.1976 sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tulenenud õigused oleksid kuulunud põhi- või väikevahendite hulka, mis anti Jõgeva Maakonna „Automi“ esimehe 01.11.1991.a korraldusega nr 14 (t I kd lk 106) üle „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile. Kuna „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile ei läinud üle Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel tekkinud õigused, siis õigusjärgluse puudumise tõttu ei läinud need õigused üle ka hagejale. Asjaolu, et apellandi väitel on Põltsamaa linn pidanud apellanti õigusjärglaseks vaidlusaluste ruumide kasutamise küsimuses, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Ringkonnakohtu arvates on Põltsamaa linn käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, võimaldades „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil tasuta kasutada vaidlusaluseid ruume kuni õigusliku olukorra lõpliku selgumiseni.
13.Asja materjalide kohaselt saab Auto-Motoühingu „Autom“ Jõgeva klubi (Jõgeva Maakonna Ühingu „Autom“) õigusjärglaseks pidada MTÜ-d Jõgeva Maakonna „Autom“ (põhikiri kd I tl 79-81). Sellest ei tulene siiski automaatselt, et MTÜ-l Jõgeva Maakonna „Autom“ oleks pärast 17.12.1993 maa munitsipaalomandisse andmist (kd I tl 36) võimalik tugineda ühise tegutsemise lepingu alusel tema õiguseellasel tekkinud kaasomandist tulenevatele nõuetele. 17.12.1993 riigi vara munitsipaalomandusse andmise akti nr 04/598-04 ei ole kohtule teadaolevalt vaidlustatud ning 09.10.2003 on Põltsamaa linn kantud kinnistusraamatusse Lille tn 2 Põltsamaa asuva kinnistu (registriosa nr 1938735) omanikuna.
14.Ringkonnakohus leiab, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatised (kd I tl 38 ja 39) ei tõenda hageja omandiõigust, vaid üksnes Põltsamaa Ühisgümnaasiumi nõusolekut ruumide kasutamisega „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi poolt. Hagejal ei tekkinud ruumide omandiõigust 14.09.1998 teatise (kd I tl 38) alusel, milles Põltsamaa Ühisgümnaasium kinnitab, et liiklusklubile kuulub mõtteline osa õppehoonest. Kinnitus omandiõiguse olemasolu kohta sellisel kujul ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Omandiõigust ruumidele ei saanud ka Eesti NSV Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi, vaid kasutas ruume 09.09.1975 lepingu (kd I tl 108) alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorra faktilistele asjaoludele vastab tasuta varakasutuse õigussuhe. Asjaolu, et apellant ei ole kunagi avaldanud
tahet tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks, ei oma tähtsust pooltevahelise suhte õigusliku kvalifitseerimise seisukohast. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata nõude tuvastada hageja õigus kasutada ruume 1976.a lepingust tekkinud õigussuhte alusel, sest on leidnud, et õigusjärgluse ja omandiõiguse ülemineku puudumise tõttu ei ole hagejal sellist õigust. Ringkonnakohtu arvates on ka tunnistaja A.L kinnitanud muudest tõenditest nähtuvaid asjaolusid ning maakohus ei ole A.L ütlusi eelistanud teistele tõenditele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et A.L ütlused ei ole vastuolus asjas kogutud tõenditega. Maakohus on oma seisukohta kujundades analüüsinud kõiki tõendeid ja ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Kui apellant ei nõustu tõendite pinnalt tehtud järeldustega, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
15.Tulenevalt TsMS § 226 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Apellant leiab, et Põltsamaa linnapeal ei olnud pädevust lepingu sõlmimiseks õigusteenuse ostmiseks advokaadibüroolt, sest linnavolikogu ei andnud linnavalitsusele nõusolekut advokaadibüroo palkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Ramon Raskil on Põltsamaa linna esindusõigus. Põltsamaa linnapea on linna ja linnavalitsuse esindaja kõigis õigustoimingutes (Põltsamaa linna põhimääruse § 33 lg 1 p 3), millest tulenevalt on linnapeal ka õigus sõlmida advokaadibüroo kliendilepingut (kd I tl 123-127).
16.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, tuleb hagi rahuldamata jätmist arvestades jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kanda. Ringkonnakohus märgib, et apellant on ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 319,55 eurot, ehkki vastavalt hagihinnale tuli riigilõivu tasuda summas 225 eurot. Apellandil õigus esitada ringkonnakohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Avalduses tuleb märkida pangakonto number, millisele apellant soovib riigilõivu tagastamist.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.