XXX) Hageja tehinguline esindaja: Heli X(e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX) Kostja tehinguline esindaja: Indrek X (e-post: XXX) Kolmas isik kostja poolel: XXX(isikukood XXX; registreeritud elukoht: XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamise kuupäev
24. märts 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXX hageja korteriühistu XXX kasus välja põhivõlana perioodi eest kuni 2011. aasta veebruar (k.a) tasumata
majandamiskulud
summas 329,67 eurot (kolmsada kakskümmend üheksa eurot ja 67 senti).
3.Mõista kostjalt hageja kasus välja alates 22. jaanuarist 2012 kuni otsuse tegemise hetkeni (s.o 4. aprill 2014) arvestatud sissenõutavaks muutnud viivis põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 185,31 eurot (ükssada kaheksakümmend viis eurot ja 31 senti) ning viivis määras 0,07% (null koma null seitse protsenti) kalendripäevas tasumata põhinõude summalt (s.o 329,67 eurolt) alates 5. aprillist 2014 kuni kohustuse kohase 1(10)
2-12-3230 täitmiseni, kuid perioodi eest alates 22. jaanuar 2012 kokku mitte rohkem kui 329,67 eurot. Muus osas jätta hageja viivisenõue rahuldamata.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kostja poolel kaasatud kolmandale
isikule
XXX
toimetada
otsus
kätte
avalikult
vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-tes 3 ja 4 sätestatule.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 45% ulatuses hageja korteriühistu XXX kanda ja 55% ulatuses kostja XXX kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 4. aprillil 2014. Menetlusdokumendi avalikul kättetoimetamisel loetakse dokument TsMS § 317 lg 5 järgi kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 2(10)
2-12-3230 Korteriühistu XXX (edaspidi hageja) esitas 22.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX (edaspidi kostja) vastu 454,17 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite ning 09.04.2012 Pärnu Maakohtu määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 24.04.2012 hagiavalduse, milles nõuab hilisemaid täpsustusi arvestades kostjalt 486,38 euro suuruse põhivõla ja 30.03.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 52,14 eurot väljamõistmist. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise määras 0,07% päevas arvestatuna põhinõudelt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning viivis 0,07 % päevas protsendina põhinõudelt alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli kuni 17.03.2011 hageja liikmeks ja XXXalevikus aadressil XXX asuva korteriomandi (edaspidi XXXkorteriomand) omanikuks XXX. Alates 18.03.2011 on nimetatud korteriomandi omanik kostja. Elamut asukohaga XXX, majandab hageja, kes esitab igakuiselt korteriühistu liikmetele majandamiskulude arveid. Korteriomandi võõrandamise hetkel oli XXX võlgnevus hageja ees. Korteriomandi võõrandamisel kandsid notar ja kaks kohtutäiturit XXX põhivõla ja viivise katteks ning kahe kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude katteks kokku 4609,46 eurot hageja kontole, kusjuures menetluskulud olid kohtuotsuste järgi 146,68 eurot. Ülekandega ei saanud kogu võlgnevus tasutud. 17.12.2013 menetlusdokumendis esitatud lõpliku nõude kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 486,38 eurot. Nimetatud summa võib jagada kaheks summaks, need on 339,70 eurot ja 146,68 eurot. Arvel nr 20-03-16 (arve kuupäev 30.03.2011) toodud võlasumma 339,70 eurot koosneb omakorda tasumata arvest veebruari 2011 eest summas 209,83 eurot (arve nr 20-02.16, 28.02.2011) ja jaanuari 2011.a eest osaliselt tasumata arvest summas 129,83 eurot (arve nr 20-01-16, 30.01.2011). Summa 146,68 eurot koosneb osaliselt tasumata jaanuari 2011 arvest summas 73,34 eurot (arve nr 20-01-16, 30.01.2011) ja osaliselt tasumata detsembri 2010 arvest summas 73,34 eurot (arve nr 20-01-16, 30.12.2010). Summa 146,68 eurot on kahe kohtuotsusega (tsiviilasjad nr 2-08-10142 ja 2-09-27184) väljamõistetud menetluskulude summa, mille hageja raamatupidaja kandis esialgu põhivõla katteks, aga hiljem muutis kannet ja kandis omanikukohustuste reale, mille võrra võlgnetav põhinõue suurenes 146,68 euro võrra. Kostja võlgneb hagejale viivistena 52,14 eurot (arve nr 20-03-16, 30.03.2011), mis on arvutatud eelnevate perioodide tasumata põhivõlalt. Arve nr 2003-16 kohaselt on hageja arvestanud viivist määras 0,07% põhinõudelt päevas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu.
Enne XXX korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimist saadeti hagejale palve väljastada korteriühistuseaduse (KÜS) § 14 lg 1 kohane päring korteriühistu liikme varaliste õiguste ja kohustuste kohta seonduvalt XXX korteriomandiga. Hageja 03.03.2011 vastuse kohaselt oli võlgnevuse hetkeseis 28.02.2011 seisuga 3541,90 eurot (ei sisalda veebruari eest esitatavat arvet) ning viivis 1554,31 eurot ehk kokku 5096,21 eurot. Hageja poolt 03.03.2011 saadetud võlgnevuste saldoteade ei lähe kokku hagis esitatuga. 04.03.2011 sõlmitud korteriomandi müügilepingus fikseeriti hageja poolt 28.02.2011 seisuga esitatud võlgnevuse teabe põhjal ostusumma arvelt eelmise omaniku võlgade likvideerimiseks ülekannete teostamine nii korteriühistule (804 eurot) kui ka varasemaid võlgnevusi sissenõudvale kohtutäiturile (4492,05 eurot) ehk koos arvestusliku veebruari kuu arve eeldatava summaga kokku 5296,05 eurot. Võttes arvesse, et kostja ning korteriomandi võõrandaja on hageja esindaja poolt esitatud 3(10)
2-12-3230 saldoteate alusel tasunud kogu võlgnevuse korteriomandi võõrandamise hetkel, ei ole kostja nõus hageja väitega väidetava võlgnevusega seoses ega alusetu nõudega seotud viivisenõudega. Lisaks kajastub hageja poolt esitatud korteriühistu konto väljavõttel kohtutäitur Kristiina Feinman poolt XXX korteriomandi endise omaniku võlgnevuse katteks tehtud ülekanne summas 3622,43 eurot, mis teeb hageja poolt 28.02.2011 seisuga teatatud võlgnevuse (5096,21 euro) katteks laekumisi 8918,48 euro väärtuses (millest hagejal on kohtutäitur Hille Kudule korteriomandi ostu-müügi käigus üle kantud summast kätte saamata 4309,02 eurot). Seega on kostjale teadaoleva info põhjal 28.02.2011 seisu arvestades XXX korteriomandi osas korteriühistule ettemaks 3822,27 eurot (s.o 8918,48-5096,21 eurot). Hageja ei ole kostjale esitanud piisavat selgitust väidetava nõude aluseks oleva raamatupidamisliku arvutuskäigu ega ka kohtutäitur Hille Kudule ostu-müügilepinguga ülekantud summa saatuse kohta. Kostja leiab, et kogu XXX korteriomandi üleminekuga seotud arvepidamine on segane ning kostja jõupingutused hagejaga suhtlemisel pole viinud üheste vastusteni. Kostja ei tunnista täituritasusid ja menetluskulude nõuet, mida hageja on korteriomandi võõrandamise järgselt nõude koosseisu arvanud. Kostja taotleb ebamõistlikult suure (määras 25% aastas) viivise vähendamist tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lgst 1, kuna mõistliku viivise arvutamisel tuleks võtta arvesse kostja korrektset maksekäitumist. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud, muu hulgas on hageja poolt reaalselt esitamata arved, mida hageja lisade nimekirja kandnud on. Kostja hinnangul on hageja arvestustes vead ja vasturääkivused. Hageja raamatupidamine on ka arvestanud ebaõigelt tsiviilasjas nr 2-08-10142 XXXilt väljamõistmata jäänud lisanduvat viivist. Alusetult arvestatud viivised kajastuvad ka kohtule esitatud viivisearvestuses.
MENETLUSE KÄIK
5.Kostja 31.07.2012 taotluse alusel on kohus kaasanud 28.02.2013 määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel XXX . Kaasatud kolmas isik ei ole kohtule enda seisukohti nõude osas esitanud.
6.Kostja taotles kohtutäiturile Hille Kudu järelepärimise tegemist hagejale võla katteks kohtutäiturile üle kantud summa edasise liikumise väljaselgitamiseks. Kohtutäitur Hille Kudu vastuse kohaselt on täiteasja nr 035/2009/955 (aluseks Harju Maakohtu 27.02.2009 määrus nr 2-08-10142 ja sissenõudja 12.09.2009 täitmisavaldus) raames kantud kohtutäituri poolt hageja arvelduskontole kokku 995,86 eurot. Kohtutäitur Kristiina Feinman 28.02.2013 sundtäitmisega ühinemise avalduse alusel (täiteasi nr 034/2011/14, sissenõudjaks oli hageja) on kohtutäitur Hille Kudu kandnud kohtutäituri Kristiina Feinman ametiarvele notar Lee Jäetma poolt 07.03.2011 kantud summast 3906,79 eurot.
7.Kohus lõpetas 03.02.2014 määrusega tsiviilasja eelmenetluse ning jätkas asja menetlemist vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja kuni 28.02.2014 täiendavate kirjalike seisukohtade esitamiseks. Samas teatas kohus, et otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 25.03.2014 kell 15.00 (vt tl 215) ning toimetatakse poolte esindajatele kätte. 24.03.2014 määrusega on kohus otsuse avaliku teatavakstegemise ega muutnud.
8.Hageja taotles 28.02.2014 täiendava kirjaliku seisukoha esitamise pikendamist, kohus jättis hageja taotluse rahuldamata (vt tl 219).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4(10)
2-12-3230
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Hageja on esitanud nõude kostja kui korteriühistu liikme (KÜS § 5 lg 1) vastu. Hageja nõuab kostjalt XXX korteriomandi eelmise omaniku (s.o XXX) poolt tasumata jäänud maksete tasumist. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 51 sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Sama seaduse § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt (vt nt: Riigikohtu 15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-11, p 12). VÕS § 65 lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi teise lõike järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, milleks annab õigusliku aluse KÜS § 7 lg 4.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kuni 17.03.2011 oli XXX korteriomandi omanik (kostja poolel kaasatud kolmas isik) XXX. Alates 18.03.2011 on nimetatud korteriomandi omanik kostja. XXX alevikus aadressil XXXasuva elamu korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on asutatud korteriühistu (hageja on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 11.12.1998). Samuti puudub vaidlus selles, et korteriomandi võõrandamise hetkel oli XXX võlgnevus hageja ees. Enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist väljastas kostja hageja palvel teatise korteriühistu liikme varaliste õiguste ja kohustuste kohta seonduvalt kõnealuse korteriomandiga, mille järgi oli XXX 28.02.2011 seisuga võlgnevus 3541,90 eurot (ei sisaldanud 2011.a veebruari eest esitatavat arvet) ning viivis 1554,31 eurot ehk kokku 5096,21 eurot. Eelnimetatud asjaolud nähtuvad ka tsiviilasja materjalide hulgas olevatest tõenditest.
12.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas ja millises ulatuses on kostjal korteriühistu liikmena hageja ees täitmata kohustusi. Samuti on kostja taotlenud viivise vähendamist.
13.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Viimases, 17.12.2013 esitatud täpsustuses on hageja märkinud, et põhinõude 486,38 eurot saab tinglikult jagada kaheks summaks – 339,70 eurot ja 146,68 eurot (vt tl 157-158). Esimene nendest summadest koosneb omakorda 2011.a veebruari eest tasumata arvest nr 20-02-16 (kuupäev 28.02.2011) summas 209,83 eurot (vt tl 28) ja 2011.a jaanuari eest 129,83 euro ulatuses tasumata arvest nr 20-01-16 (kuupäev 30.01.2011) summas (vt tl 200). Kohus märgib, et kõnealused summad moodustavad kokku tegelikult 339,66 eurot, mitte 339,70 eurot. Teine osundatud summadest (146,68 eurot) moodustub tsiviilasjades 2-08-10142 ja 2-09-27184 XXX hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludest. 5(10)
2-12-3230
14.Seonduvalt tasumata arvega nr 20-02-16 ja osaliselt tasumata arvega nr 20-01-16 märgib kohus järgmist. Käesoleva menetluse pooltel ei ole vaidlust selles, et 28.02.2011 seisuga (2011.a veebruari eest esitatud arvet arvestamata) oli kostja korteriomandi eelmise omaniku XXX võlgnevus hageja ees vähemalt 5096,21 eurot, sh põhivõlg 3541,90 eurot ning viivis 1554,31 eurot. Nimetatud võlgnevuse olemasolu kinnitab ka hageja esindaja poolt kostjale 03.03.2011 saadetud teade (vt tl 75). Kohtumenetluses on hageja väitnud, et saadetud teates oli ekslikult jäetud arvestamata ülalmärgitud menetluskulude nõue summas 146,68 eurot ning selle võrra on hageja tegelik põhinõue suurem. Kohtutäitur Hille Kudu vastusest kohtu järelepärimisele ning hageja esitatud pangakonto väljavõttest (perioodi 01.01.2011-31.12.2011 kohta) ilmneb, et pärast 28.02.2011 on eelmise omaniku kohustuste täitmiseks hagejale laekunud kokku 4609,46 eurot (vt tl 147 ja 205). Asja materjalide hulgas olevatest teistest tõenditest ei nähtu, et hageja nõue oleks rahuldatud suuremas ulatuses.
15.Saadud 4609,46 eurost ei piisa isegi kõigi 03.03.2011 teates märgitud kohtuste täitmiseks. Kohtule pole teada, et võlgnik (XXX) või võlausaldaja (hageja) oleks selgelt määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. Hageja on küll esitanud tsiviilasja menetlus käigus erinevaid nõudearvestusi, kuid need on sisult osaliselt omavahel vasturääkivad ega ole lõpuni kontrollitavad (vrd tl 26, 133-135 ja 137-138 ning 157-158). Seetõttu tuleks vastavalt VÕS § 88 lg-le 6 lugeda esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus ning neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Samuti tuleb arvestada VÕS § 88 lg-s 8 sätestatuga, millest tuleneb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Ülalmärgitust lähtudes tuleb lugeda praegusel juhul saadud 4609,46 euro arvelt esmalt tasutuks 1554,31 euro suurune viivise (viivitusintressi) nõue ning edasi lugeda täidetuks põhikohustus, alustades esimesena sissenõutavaks muutnud tasunõudest (mis on käesoleval juhul ka kõige varem tekkinud kohutus). Osundatud 03.03.2011 teatises märgitud põhivõlg 3541,90 eurot jääks seega 486,75 euro (s.o 5096,21 € – 1554,31 € – 3055,15 €) ulatuses tasumata.
16.Kuivõrd 2011.a jaanuari eest esitatud arvel nr 20-01-16 märgitud kohustused olid 03.03.2011 teatises kajastatutest eeldatavalt kõige hiljem sissenõutavaks muutnud kohustused (ja ka kõige hiljem tekkinud kohustused), võib järeldada, et see arve on senini 129,83 euro ulatuses tasumata (nagu väidab hageja).
17.Juba eelnevalt märgitu kohaselt ei kajasta hageja 03.03.2011 teatis 2011.a veebruari eest esitatud arvet nr 20-02-16. Poolte esitatu põhjal võib selle arve lugeda kohtu arvates tasutuks 9,99 euro ulatuses kostja poolt 16.08.2011 tasutud maksega (vt tl 51). Selle makse kogusumma oli 292,70 eurot, kuid muus osas tuleb makse arvelt vastavalt hageja arvestusele lugeda tasutuks 2011.a märtsi eest ja juuli eest esitatud arved (summad vastavalt 183 eurot ja 99,71 eurot). Järelikult on vaidlusalune arve (nr 20-0216) 199,84 euro ulatuses jätkuvalt tasumata.
18.Seonduvalt kostja väidetega lisab kohus siinkohal, et 04.03.2011 sõlmitud XXX korteriomandi müügilepingus (vt tl 60-74) on tõepoolest kokku lepitud hageja poolt 28.02.2011 seisuga teatatud võlgnevuste suuruse põhjal ostusumma arvelt eelmise omaniku võlgade likvideerimiseks ülekannete tegemises nii korteriühistule (summas 804 eurot) kui ka varasemaid võlgnevusi sissenõudvale kohtutäiturile Hille Kudu (summas 4492,05 eurot), koos 2011.a veebruari arvestusliku kuu arve summaga kokku seega 5296,05 eurot (müügilepingu punktid 2.5.1 ja 2.5.2). Sellest ei saa kohtu 6(10)
2-12-3230 hinnangul käesolevas asjas siiski järeldada, et kostja on tasunud kogu korteriomandi eelmise omaniku võlgnevuse korteriomandi võõrandamise hetkel. VÕS § 8 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on võlaõiguslik leping siduv üksnes selle pooltele. Hageja ei ole XXX korteriomandi müügilepingu pooleks, hageja ei ole omandanud selle lepingu alusel mingeid õigusi, andnud lepingus kinnitusi vms. Notar Lee Jäetma maksekorraldusest (vt tl 76) ning ülalviidatud kohtutäitur Hille Kudu vastusest kohtu järelepärimisele ilmneb, et talle laekunud 4492,05 eurost on täitur 183,03 eurot 11.03.2011 üle kandnud hagejale ning 3906,79 eurot kandnud 07.03.2011 üle sama sundtäitmisega ühinenud kohtutäitur Kristiina Feinmani ametiarvele. 183,03 euro laekumine kohtutäiturilt Hille Kudu hagejale nähtub ka eelpool viidatud hageja pangakonto väljavõttest (perioodi 01.01.2011-31.12.2011 kohta). Samast kontoväljavõttest ilmneb, et kohtutäitur Kristiina Feinman on kandnud 23.03.2011 üle hagejale (tõenäoliselt kohtutäiturilt Hille Kudu saadu arvelt) 3622,43 eurot. Seega on XXX korteriomandi müügilepingu alusel eelmise omaniku võlgade likvideerimiseks kohtutäiturile Hille Kudu üle kantud 4492,05 eurost hageja pangakontole jõudnud tegelikult 3805,46 eurot (s.o 183,03 € + 3622,43 €). Ilmselt on kohtutäiturid üle kantud summadest täiendavalt kinni pidanud täitemenetluse kulud. See asjaolu ei vabasta kostjat kohtu hinnangul kohustuse täitmisest. Kohus lisab samuti, et tõendid ei toeta kostja väidet, nagu oleks kohtutäitur Kristiina Feinman XXX korteriomandi endise omaniku võlgnevuse katteks teinud hagejale ülekandeid summas 3622,43 eurot kaks korda ning et hageja poolt 28.02.2011 seisuga teatatud võlgnevuse (5096,21 euro) katteks on laekumisi seega olnud 8918,48 euro väärtuses.
19.Ülalmärgitud menetluskulude (summas 146,68 eurot) hüvitamise osas hageja nõue kohtu arvates rahuldamisele ei kuulu. Hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tegemist XXX korteriomandi eelmiselt omanikult hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludega (vt tl 47-48 ja 49-50). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud menetluskulude puhul tegu kuludega, mida hageja saaks nõuda korteriühistu liikmelt majandamiskulude raames. Vastupidine järeldus oleks vastuolus korteriomandiseaduse § 13 lg-tega 1 ja 2 (vt ka Riigikohtu 06.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 14). Nendele kuludele ei laiene seega ka KÜS § 7 lg-st 3 tulenev korteriomandi omandaja (st kostja) solidaarvastutus. Eeltoodut arvestades ei pea kohus menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks otsuses täiendavalt analüüsida seda, kas menetluskulude hüvitamise nõue on eelmise omaniku poolt rahuldamata. Käesolev lahend iseenesest ei mõjuta hageja võimalikku nõuet XXX vastu.
20.Hageja põhinõue kuulub ülaltoodut arvestades seega rahuldamisele 329,67 euro ulatuses.
21.Hageja on nõudnud ka 30.03.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 52,14 eurot väljamõistmist. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise määras 0,07% päevas arvestatuna põhinõudelt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (22.01.2012) kuni põhinõude täitmiseni. Ülalviidatud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist 7(10)
2-12-3230 nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
22.Kohus leiab, et nõue 30.03.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja esitanud tsiviilasja menetlus käigus erinevaid nõudearvestusi, mis oma sisult on osaliselt omavahel vasturääkivad ega ole lõpuni kontrollitavad. Seetõttu on kohtu jaoks ebaselge viivisenõude summas 52,14 eurot kujunemine, samuti pole võimalik hinnata, kas nõutav viivis ei ületa KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud piirmäära.
23.Kohtu hinnangul on võimalik rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Lähtudes põhinõude summast 329,67 eurot ning võttes aluseks KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemäära, on käesoleva otsuse tegemise hetkeks (04.04.2014) sissenõutavaks muutnud viivis summas 185,31 eurot (s.o 329,67 € * 0,07% * 803 kalendripäeva). Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Samuti rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest määras 0,07% kalendripäevas alates 05.04.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Kohus peab põhjendatuks kostja taotlusel viivisenõuet maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgneva perioodi osas vähendada. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mis tehakse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest nõutava viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Viivisenõude suurust tuleb seega võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kuivõrd viivise vähendamist on taotlenud kohtult kostja, tuleks tal TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt ka tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamisest kahju saanud või on kahju nõutavast viivisest väiksem. Kui viivise vähendamist taotlev isik ei suuda tõendada, et viivis on võlausaldaja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb kohtul jätta viivise alandamise taotlus rahuldamata. Teistsugune on tõendamiskoormis viivise nõudmisel suuremas ulatuses kui põhivõlg – kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Võlausaldaja peab tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt nt: Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p-d 18 ja 19).
25.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et hageja poolt nõutav viivis oleks kostja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Samas ei ole ka hageja tõendanud kahju olemasolu ulatuses, mis võimaldaks nõuda viivist põhivõlga (s.o 329,67 eurot) ületavas ulatuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja poolt rakendatud viivisemäär (ligikaudu 25% aastas) on ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole KÜS § 7 lg 4 järgne viivisemäär iseenesest ebamõistlik, liiatigi on tegu seaduses sätestatud viivise piirmääraga. Samuti on viivisenõude suurus tingitud eeskätt viivituse pikkusest, mitte rakenduvast viivisemäärast. Käsitletaval perioodil ei ole viivitus 8(10)
2-12-3230 tingitud hagejast lähtuvatest asjaoludest. Kummalgi lepingupoolel ei ole kohtu hinnangul ülekaalukaid huve, mida tuleks VÕS § 162 lg 1 kontekstis õiguslikult arvestada.
26.Arvestades ülaltoodut, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks vähendada viivist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgneva perioodi eest põhivõla (329,67 eurot) suuruseni.
27.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi seega osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks põhivõlana välja perioodi eest kuni 2011. aasta veebruar (k.a) tasumata majandamiskulud summas 329,67 eurot ning sissenõutavaks muutnud viivise samade kulude tasumisega viivitamise eest alates 22.01.2012 kuni otsuse tegemise hetkeni summas 185,31 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 0,07% kalendripäevas tasumata põhinõude summalt (s.o 329,67 eurolt) alates 05.04.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid perioodi eest alates 22.01.2012 kokku mitte rohkem kui 329,67 eurot.
28.Kohus lisab, et KÜS § 7 lg 3 eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on kostjal tagasinõue XXX vastu viimase korteriomandi omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse osas.
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul moodustasid hageja poolt kostja vastu esitatud nõuded (koos maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutnud viivisega) 29.05.2012 nõude suurendamise avaldusest lähtudes (vt tl 45-46) kokku 600,85 eurot. Otsusega rahuldab kohus need nõuded 329,67 euro ulatuses, mis moodustab ligikaudu 55% hageja nõuete summast. Arvestades eeltoodut, jätab kohus menetluskulud 45% ulatuses hageja kanda ja 55% ulatuses kostja kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hüvitab TsMS § 167 lg 1 kohaselt tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt TsMS 18. ptk 4. jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud sama paragrahvi kolmanda teise lõike kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude 9(10)
2-12-3230 koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
31.Kohus jätab asja lahendamisel TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta hageja 13.03.2014 kirjaliku seisukoha, kuna see on esitatud pärast kohtu määratud tähtja lõppu.
32.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostja poolel kaasatud kolmandale isikule avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.