Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-13-17379

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Inkasso OÜ esitas hagi S A vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 512,56 eurot 25. oktoobri 2012 Snel Grupp OÜ ja S A vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Kohus võttis 05. juuli 2013 määrusega hagi menetlusse ning hagimaterjalid toimetati kostjale kätte. Kostja esitas kohtule 18. juulil 2013 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja kunagi sõlminud mingit laenulepingut hagejaga. Ida prefektuuri poolt on alustatud kriminaalasi nr 12240105321 KarS § 209 lg 1 tunnuste järgi selle kohta, et tundmatu isik, kasutades ilma S A loata tema isiklikke andmeid ja dokumente võttis tema nimele laenud. Vastuses hagile esitas kostja taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni kriminaalasjas nr 12240105321 menetluse lõppemiseni. Hageja oli kostja taotlusega ja menetluse peatamisega nõus. Ida prefektuur teatas vastuses kohtunõudele, et kriminaalasi nr 12240105321 on 03. septembril 2013 edastatud Viru Ringkonnaprokuratuuri kokkuvõttega. Viru Maakohtu 25. septembri 2013 määrusega peatati menetlus tsiviilasjas 2-13-17379 kuni kriminaalasjas nr 12240105321 menetluse lõppemiseni. Ida prefektuur teatas 30. jaanuaril 2014 kohtule, et kriminaalasi nr 12240105321 on lõpule viidud, aga ühendatud teiste kriminaalasjadega. Viru Maakohus uuendas 18. veebruari 2014 määrusega tsiviilasja nr 2-13-17379 menetlus Eesti Inkasso OÜ hagis S A vastu võlgnevuse nõudes. Hageja 10. märtsi 2014 vastuse kohaselt politsei poolt saabunud vastuste kohaselt on tegemist olukorraga, kus laenulepingu sõlmimisel on kasutatud kostja identiteeti ja politsei on kuriteo toimepannud isiku kindlaks teinud. Politsei oma kirjas märgib, et kahtlustatavaks on S K. Seega menetlus on jõudnud olukorda, kus hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu. Samuti märgib politsei oma kirjas, et kriminaalasjas 12240105321 on S A, esitatud tsiviilhagi summas 1771,54 eurot. Tsiviilhagi on esitatud S A esindaja poolt – G V. Seega jääb hagejale arusaamatuks, kas nimetatud kriminaalasja raames on esitatud ka käesoleva tsiviilasjas nr 213-17379 käsitletav nõue. Antud juhul selline informatsioon on oluline aspektist, milliseid samme saab hageja astuda käesoleva tsiviilasja raames, et sisse nõuda hagejalt väljapetetud laenusumma. Seoses sellega palus hageja võimalusel lükata plaanitud kohtuistung edasi, selle võimatuse korral läbi viia eelistung ilma hageja osavõtuta. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega

2(4)

2-13-17379

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 425 lg 1 ja lg 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Vajaduse korral peab kohus hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus tuvastas, et Ida prefektuuri poolt on alustatud kriminaalasi nr 12240105321 KarS § 209 lg 1 tunnuste järgi selle kohta, et tundmatu isik, kasutades ilma S A loata tema isiklikke andmeid ja dokumente võttis tema nimele laenud (tl. 41). Ida prefektuur teatas 30. jaanuaril 2014 kohtule, et kriminaalasi nr 12240105321 on lõpule viidud, aga ühendatud teiste kriminaalasjadega kus kahtlustavaks on S K (tl. 84). TsMS § 3 lg 1 kohaselt, kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest ja kriminaalasja nr 12240105321 materjalide lähtudes hagi esitamine S A vastu ei ole põhjendatud, kuna hagi on esitatud vale isiku (kostja) vastu, tegelikult peab olema kuritegija vastu. Kohus leiab, et nimetatud puuduse kõrvaldamine ei ole võimalik ja seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

3(4)

2-13-17379

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lg 1, võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtumääruse avalikult teatavakstegemine 20.märtsi 2014 kohtuistungil teatas kohus pooltele, et kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 03. aprillil 2014 kell 16:00. TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtumäärus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 03.aprillil 2014 kell 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.