2-13-56767/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 22.04.2009 sõlmisid hageja ja XXXOÜ äriruumi üürilepingu, äriruumide aadressil Pärnu mnt 158G, Tallinn üürimiseks, tähtajaga kuni 18.04.2012. Pooled leppisid peale tähtaja saabumist kokku, et üürileping muutus alates 18.04.2012 tähtajatuks. Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja käendama kõiki üürilepingust tulenevaid üürniku kohustusi. Alates 2013 algusest jättis üürnik tasumata üüri- ja kõrvalkulude arved ning hageja teavitas 05.06.2013 üürniku võlgnevusest summas 7753,56 eurot, mis oli adresseeritud kostjale, kui üürniku tollasele juhatajale. Üürnik võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles üürilepingu üles alates 28.08.2013 ja nõudis võlgnevuse tasumist summas 11 764,88 eurot. Hageja edastas 05.09.2013 üürnikule ja kostjale pankrotihoiatuse võlgnevuse 11764,88 € ja kahju hüvitamist kokku summas 14 707,24 eurot. 30.09.2013 esitas hageja kostjale kui käendajale nõudekirja käenduslepingus täitmiseks, so põhivõlgniku kohustuse täitmiseks, käendaja vastutuse piirsumma ulatuses, so 2398,60 eurot tasumiseks hiljemalt 07.10.2013. Kostja, kes oli üürniku juhatajana ei asunud võlgnevust likvideerima. Kuna nõudekiri on edastatud kostja e-posti aadressile ja saab sellega lugeda kättesaaduks, siis on põhjendatud kahju (õigusnõustaja poole pöördumine) hüvitamise ja viivise nõude arvestamine peale nõudekirjas nimetatud tähtaja saabumist. Hageja palub kostjalt välja mõista käenduslepingu järgi põhivõlgniku võla, mis tuleneb üürilepingust, käendaja vastutuse piirmääras kokku 2398,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks 2398,60 eurole ka kostja poolse kohustuse täitmise viivitamise tõttu hagejale tekkinud kahju 373,75 eurot ja kostja viivituse tõttu põhivõlgniku kohustuse täitmise tõttu hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 30,80 eurot ja edaspidise viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 03.12.2013 kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja alates kohtuotsuse tegemise päevast edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kostja vastuväited Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Hageja nõue on põhjendatud käendaja vastutuse piirmäära ulatuses (so 2398,60 eur), ülejäänud osas on hageja nõue kostja vastu alusetu ja selles osas palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostjale ei ole 30.09.2013 nõudekirja kätte toimetatud ja seega ei ole kostja viivitanud käenduslepingust tuleneva kohtususe täitmisega ja seega on viivisenõude ja nõudekirja koostamise eest tasutud õigusabikulude näol esitatud kahjunõue alusetu. Kuna kostjale ei ole nõudekirja kätte toimetatud, siis kostja ei olnud teadlik tema vastu esitatud nõudest ning seega kohtusse pöördumisest tingitud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - 22.04.2009 sõlmisid XXXOÜ ja XXXOÜ äriruumi üürilepingu, XXX asuvate 2 (6)

VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võlgniku võlg käendusega piiratud ulatuses Arvestades ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid, leiab kohus, et hageja ja XXXOÜ vahel oli sõlmitud VÕS § 271 järgi üürileping ning XXXOÜ jättis oma kohustused hageja ees täitmata, millega rikkus lepingut. Kuna kostja võttis õigeks XXXOÜ ja hageja vahel 22.04.2009 sõlmitud üürilepingu alusel tuleneva võlgnevuse käenduslepingus sätestatud määras summas 2398,6 eur, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt oma käenduskohustuse ja põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕ§ 76 lg 1, 2, § § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja 142 lg 1, 2 järgi 2398,6 eur. Märgitud summa tuleb kostjat hageja kasuks välja mõista. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kostjale on üürniku võlgnevusest teavitatud, so kas kostja on 30.09.2013 nõudekirja kätte saanud, ning kas kostja on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju ja viivised. Nõudekirja esitamine, viivis TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja leiab, ei ole 30.09.2013 nõudekirja saanud, sest see pole jõudnud kostja serverisse ja 3 (6)

seetõttu ei saa seda lugeda kättesaaduks. Nähtuvalt toimikust (t/l 41) on hageja esindaja kostja epostile (XXX) edastanud (30.09.2013.a 14:18) nõudekirja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Nimetatud e-posti aadress oli avaldatud äriregistris nõudekirja esitamisel kui ka käesoleval hetkel märgitudi äriühingu XXXOÜ kontakt e-post aadressiks (nimetatud asjaolu on nähtav avalikus äriregistris, t/l 71-73,182-183). Nimetatud eposti aadress on märgitud üürniku e-posti aadressiks ka 22.04.2009 sõlmitud äriruumi üürilepingu p 16 (t/l 21). Kostja pole eitanud, et märgitud e-kirja aadress poleks temaga seotud olnud. Seega pidi hageja mõistlikult võttes aru saama, et sellelt e-posti aadressilt saab kostja teated kätte. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kohtu hinnangul võib e-kirja saajani jõudnuks lugeda, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Käesoleval juhul ei olnud vaidlust selles, et kostja oli põhivõlgnikuga seotud isik, selle osanik ja tegutses selles mõttes majanduskutsetegevuses. Majandus- ja kutsetegevuses võib eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Ehkki väitel ei ole 30.09.2013 nõudekiri jõudnud kostja serverisse, siis peab kohtu hinnangul e-kirja väljasaatmise ebaõnnestumise kohta tulema veateade, mida hageja peale 30.09.2013 e-kirja saatmist enda kinnitusel ei saanud. Kuna kostja käenduslepingut sõlmides tegutses kostja majandus- ja kutsetegevuses (üürniku osanik, juhataja) ning hageja on tõendanud, et ta on 30.09.2013 nõudekirja kostja äriregistris avaldatud ning üürilepingus kokkulepitud eposti aadressile edastanud ning tõendamata on väide, et e-kiri serverisse ei jõudnud, siis kohtu hinnangul ja lähtuvalt TsÜS § 69 lg 2 tuleb lugeda e-kirja kättesaaduks alates 01.10.2013. Kuna kostja vastutab VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning on tõendatud asjaolu, et nõudekirja saab kostjale TsÜS § 69 lg 2 alusel lugeda kättesaaduks alates 01.10.2013 ning kuna kostja ei tasunud nõudekirjas esitatud tähtajaks (07.10.2013) võlgnevust, jäi seega kostja ise viivitusse põhivõlgniku kohustuse täitmisega. Seega on võlausaldajal VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigus nõuda käendajalt sõltumata kukkulepitud vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest (RK 12.03.2013 otsus nr 3-2-18-13). Kostja viivisearvestust ega ulatust ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,80 eurot ja edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 03.12.2013 kuni kohtuotsuse tegemise päevani kindla summana, so 66,75 eurot (03.12.2013-03.04.2014, 121 päeva; 2398,6*0,023%*121) ja edaspidise viivise põhinõudelt alates otsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kahju hüvitamine Hageja palub kostjalt välja mõista kahju, mis hagejal tekkis seoses kostjapoolse käenduslepingu rikkumisega ja sellest tingitud õigusnõustaja poole pöördumisega. Kahju suuruse üle vaidlus puudus, seega on tõendatud kahju 373,75 eurot. 4 (6)

VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna kostja on nõudekirja kätte saanud ning põhivõlgniku võla tasumata jätmisega rikkus käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust, siis oli hageja poolt õigusnõustaja kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele, et aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele või aidata valmistuda kohtuvaidluseks, põhjendatud. Selle tõttu on põhjendatud ka õigusnõustamisega kaasnenud kulude tekkimine. Kohtueelsed õigusnõustamise käigus tekkinud kulud on käsitletavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 järgi. Kostja pidi oma kohustuste rikkumisel (põhivõlgniku võla tasumata jätmisel) rikkumise võimaliku tagajärjena õigusabikulude tekkimist VÕS § 127 lg 3 kohaselt ette nägema. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaadeldavad õigusnõustamisega kaasnenud kulud on hageja kahjuks, mis tuleb kostjal, kes põhivõlgniku kohustust ei täitnud ja põhjustas õigusnõustamiskulude näol hagejale kahju, need hagejale hüvitada. Seega, sõltumata käenduse vastutuse piirmäärast, on kostja põhjustanud ise hagejale kahju ning seega vastutab ta tema enda poolt hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 3, 128 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt 373,75 eurot hageja kasuks välja mõista. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2398,60 eurot, kahju summas 373,75 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (02.12.2014) sissenõutavaks muutnud viivis 30,80 eurot ja viivis hagiavalduse esitamise järgnevast päevast (03.12.2014) kuni kohtuotsuse tegemiseni (03.04.2014) summas 66,75 eurot ning viivis alates 04.04.2014.a VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras arvestatuna võlgnevuselt (2398,60 eurot) kuni võlgnetava kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 3003,90 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. 5 (6)