Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-24931
Tsiviilasi
Korteriühistu Kaunase pst 80 hagi Korteriühistu Mõisa vastu kohustuse täitmise ja tekkinud kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Linna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Tartu linn (registrikood: 75006546; aadress: Raekoda, Tartu; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Anneli Apuhtin, õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes; Vastustaja I (hageja): Korteriühistu Kaunase pst 80 (registrikood: 80026338; aadress: Kaunase pst 80-17, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ; aadress:Ülikooli 8, Tartu; e-post: [email protected]); Vastustaja II (kostja): Korteriühistu Mõisa (registrikood: 80109449; aadress: Kaunase pst 79-69, Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Silvi Salupere (e-post: [email protected])
esindajad
pst 80 taotlus kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Tartu linna menetluskulud Korteriühistu Kaunase pst 80 kanda. Mõista Korteriühistult Kaunase pst 80 välja riigilõiv 25.- eurot Tartu linna kasuks.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule
isik hageja poolel ning kõrvaldada kolmas isik menetlusest. Tartu Linnavalitsus palus jätta kantud menetluskulud (määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv) hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Kolmas isik on menetlusse kaasatud põhjendamatult. TsMS § 216 lg 1 kohaselt pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Ei ole selge, milliseid nõudeid võib esitada hageja kolmanda isiku vastu hagi rahuldamata jätmise korral. Kolmanda isiku poolt projekteerimistingimuste väljastamine ei tähenda, et hagejal saaksid tekkida nõuded kolmanda isiku vastu. Kolmandal isikul ei ole soovi asuda kummagi korteriühistu poolele käesolevas menetluses. Kolmas isik ei ole osalenud korteriühistute üldkoosolekutel ega saa võtta vastu otsust kostja eest ega anda kostja eest nõusolekut parkla rajamiseks. Kolmas isik ei ole pädev andma õiguslikku hinnangut küsimusele, kas kostja on võtnud üldkoosolekul vastu otsuse ühise parkla ehitamiseks või mitte. Kui on vaja selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mille kohta on kolmandal isikul asjakohast infot, on võimalik kolmas isik tunnistajana ülekuulata.
TsMS § 216 lg 1 kohaselt on kolmanda isiku kaasamine lubatud juhul, kui tehtava kohtuotsusega tuvastatakse asjaolud, mida saab kolmanda isiku kaasamist taotlenud pool kasutada järgmises kohtumenetluses kolmanda isiku vastu või vastupidi - kolmas isik saab tuvastatud asjaolusid kasutada tema vastu. Pool, kes taotleb iseseisva nõudeta kolmanda isiku enda poolel kaasamist, peab oma taotluse põhistama (TsMS § 216 lg 4). See tähendab, et hageja oleks pidanud tegema kohtule TsMS § 235 järgi usutavaks, et tal võib olla Tartu linna vastu nõue juhul, kui hagi jäetakse rahuldamata (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-161-12 p 16). Hageja poolel menetlusse kaasatud isik peab eelduslikult toetama ka hageja positsiooni menetluses. Kolmas isik ei ole oma määruskaebuses toetanud hageja seisukohta, justkui oleks kolmandal isikul huvi hageja ja kostja ühise parkla ehitamisel. Ainuüksi asjaolu, et linn peab korraldama linnas parkimist, ei tähenda, et hagejal ja linnal oleksid automaatselt ühised huvid käesoleva asja lahendamisel. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-122-11 p-s 13 selgitanud, et kolmanda isiku enda poolel menetlusse kaasamisega saavutab pool eelkõige seda, et kohtuotsus on TsMS § 214 lg-tes 3 ja 4 sätestatud ulatuses siduv ka tema ja kolmanda isiku vahelises suhtes, st eelkõige regressnõude esitamisel ei saa kolmas isik algatada sisuliselt uuesti juba kord lahendatud vaidlust. Käesoleva vaidluse esemeks on kostja kohustamine projekteerimistingimuste kooskõlastamiseks või alternatiivselt projektile tehtud kulude hüvitamine kostja poolt. Hageja on ise kinnitanud, et tal puuduvad võimalikud nõuded Tartu linna vastu. Eespoolöeldut arvestades leiab ringkonnakohus, et TsMS § 216 lg-s 1 sätestatud eeldused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole käesoleval juhul täidetud, mistõttu maakohtu määrus tuleb tühistada. TsMS § 216 lg-test 4 ja 6 ning § 464 lg-st 2 tuleneb, et kolmanda isiku kaasamine tuleb lahendada kirjaliku põhjendatud määrusega. Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a määruses toodud põhistus, et asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud on toimunud kolmanda isiku osavõtul, ei ole Ringkonnakohtu seisukohalt piisav ega asjakohane õigustamaks kolmanda isiku kaasamist. TsMS § 216 lg 5 alusel ringkonnakohus kõrvaldab kolmanda isiku menetlusest.
TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
TsMS § 216 lg 6 järgi on käesolev määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.