Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 30.03.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.07.2008 laenulepingu. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 300 000 krooni (19 173.49 EUR). Hageja kandis laenu summas 300 000 eesti krooni üle 16.07.2008 kostja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 14. juuli 2010, mida ta ei ole teinud. Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt lepingu punktile 1.1. intressi 8 % aastas,

kokku, mitte üle 1000.- euro või mõista välja viivis mis on muutunud sissenõutavaks peale hagi esitamist ning üksnes seaduses sätestatud määras või otsustada kohtul, mis on mõistlik viivise summa, mille kostja kohustub tasuma. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja XXX sõlmisid 15.07.2008. a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 19 173.49 eurot tagastamise tähtajaga 14.07.2010. a (tl 42). Hagiavalduse ja nõude täpsustuse kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu põhiosa 3 073,49 eurot, intressid 1 533,88 eurot, seisuga 02.01.2014. a sissenõutavaks muutunud viivised summas 16 073,49 eurot ja alates 03.01.2014. a lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja tunnistab hagejaga laenulepingu sõlmimist ning võlgnevust summas 16 073 eurot ning intressinõuet summas 1 533,88 eurot, kuid kostja väitel laenusumma võeti XXX laenu tagastamiseks ning Ingrid ja XXX elumaja parendamiseks, mistõttu vastutab viivise eest käendaja. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole, samuti kasutasid Ingrid ja XXX saadud raha ühiselt, käidi reisimas ning elati üle oma võimete. Kohtu hinnangul on kostja väited XXX ainuisikulise laenu tagastamise kohustuse ning laenulepingu alusel saadud raha üksnes käendaja XXX huvides kasutamise kohta paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud hageja ja kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud laenuleping, mille punkt 1.2. sisaldab kinnitust, et laenusaaja XXX maksab laenuandjale laenusumma tagasi punktis 1.1. toodud tähtajaks (tl 45). Kohtule on esitatud ka 21.07.2009. a maksekorraldus, kust nähtub, et esimese aasta intressi laenu kasutamise eest on samuti tasunud XXX (tl 50). TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Hageja on tõendanud kostjale raha väljamaksmise. Kohtule ei ole esitatud tõendeid laenu tagastamise kohta. Samuti puuduvad tõendid laenusumma üksnes käendaja XXX huvides kasutamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja on oma nõuet tõendanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele käesolevaks hetkeks tasumata põhivõlgnevus summas 3 073,49 eurot. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlusaluse laenulepingu p 1.3. järgi peab laenusaaja tasuma laenuandjale intressi arvestusega 8 % aastas ning tasuma intressi üks kord aastas. Kohtu hinnangul on intressinõue nõue õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele laenulepingu p 1.3. alusel intress summas 1 533.88 eurot hageja kasuks.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole hagejale laenulepingus kokkulepitud põhisummat tagastanud. Lepingu punkt 1.4. järgi tasub laenusaaja laenuandjale viivised 0.2 % päevas tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. 13.04.2011 on tehtud tsiviilasjas 2-11-893 XXX (X ) suhtes maksekäsk, millega on XXXkasuks välja mõistetud põhivõlgnevus summas 3 100 eurot ning perioodi 15.07.2010 a kuni 5.10.2010 a viivis 3 100 eurot. Laenusumma kuulus tagastamisele 14.07.2010. a, sissenõutavaks muutunud viivised moodustavad alates 15.07.2010 kuni 02.01.2014. a summas 48 585,63 eurot. Hea usu põhimõttest tulenevalt palub hagejas kostjalt välja mõista viivise hagiavalduses esitatud põhinõude (s.o. 19 173.49 eurot) ulatuses, millest kuulub mahaarvamisele maksekäsu kiirmenetluses juba kostjalt välja mõistetud viivis summas 3 100 eurot. Hageja on esitanud viivise kujunemise kronoloogia (tl 153). Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 16 073,49 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras, kuid nõustunud ka selle vähendamisega. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 03.01.2014. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.