XXXAS-i hagi XXX(X) vastu käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju 1.794,00 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1.946,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame; Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Martin Kirsipuu.
Asja läbivaatamine
18.02.2014.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Ott Saame ja kostja lepinguline esindaja Martin Kirsipuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXAS-i hagi XXX(X ) vastu käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju 1.794,00 euro ja viivise väljamõistmiseks, rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kõik XXXAS-i menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kõik XXX menetluskulud XXXAS-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud.
1.Hageja XXXAS esitas 02.09.2013.a. Harju Maakohtule hagi XXX(X ) vastu käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju 1.794,00 euro ja viivise välja-mõistmiseks. Harju Maakohus võttis oma 09.09.2013.a. kohtumäärusega nimetatud asja menetlusse.
2.Vastavalt hagiavaldusele soovib hageja, et kostja hüvitaks talle kahju, mille kostja on hagejale tekitanud seeläbi, et ta rikkus hagejat esindades tõsiselt käsundisaaja hoolsuskohustust, mistõttu tekkisid hagejale kulud, mida kostja oleks saanud ja pidanud ära hoidma. Nimelt jättis kostja hagejale teatamata, et kostjast sõltuval põhjusel on hageja poolt aetav kohtuasi perspektiivitu, mistõttu hageja ei saanud vältida edasiste jätkuvate kulude tekkimist.
3.Hageja selgitab, et hageja esitas kohtusse hagi AS-i XXX vastu, mida arutati Harju Maakohtu tsiviilasja 2-09-24515 raames. 27.12.2011.a. võttis kostja hageja senise esindaja advokaat KalleKaspar Sepperi (Sepper) käest vastu kõik nimetatud kohtuasja puudutavad dokumendid. Dokumentide üleandmisel koostatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt on digitaalallkirjastatud hageja seadusliku esindaja, hageja endise lepingulise esindaja ja kostja poolt. Nimetatud akti punktis 1 kinnitas kostja, kes kirjutas aktile alla XXX OÜ nimel, et tema esindatav XXX OÜ esindab volikirja alusel ühtlasi Läti äriühingut XXX , kes on tsiviilasjas 2-09-24515 menetletava nõude omanikuks. Samuti selgitati akti punktis 1, et kohtuasja materjalid antakse XXX OÜ-d ja väidetavalt ka XXX esindavale kostjale üle selleks, et XXX OÜ hakkaks hagejat nimetatud tsiviilasjas esindama. Hageja sõnul hakkaski kostja, põhjusel, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) kohaselt saab menetlusosalist kohtus esindada reeglina vaid füüsiline isik, edaspidises menetluses hagejat esindama just kostja. Lisaks kostjale esindas hageja sõnul nimetatud menetluses hagejat ka XXX , kuid see ei puutu hageja hinnangul antud juhul asjasse.
4.30.04.2013.a. tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-09-24515 otsuse, millega jättis jõusse Harju Maakohtu otsuse hageja hagi rahuldamata jätmiseks. Otsusest ilmneb muuhulgas, et Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata eelkõige seetõttu, et hageja ei tõendanud, et kostjal oli olemas volitus nõude tagasiloovutamisel XXX esindajana. Apellatsioonimenetluses püüdis kostja siiski selgitada, et tal, kas on volitused olemas või võib XXX vajadusel loovutamistehingu ka heaks kiita, kuid ringkonnakohus sedastas siiski, et kostja ei suutnudki menetluses tõendada, et tal oleksid volitused XXX esindamiseks olemas, vaatamata sellele, et maakohus juhtis kohtuistungil selgelt sellele ka kostja tähelepanu. Seejärel esitas AS XXX 03.07.2013.a. kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, millele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis AS XXX alates 27.12.2011.a. ehk ajast, mil kostja võttis kohtuasja ajamise üle, õigusabikulusid kokku 1.794,00 eurot. 15.08.2013.a. rahuldas Harju Maakohus AS-i XXX avalduse. Käesolevaks ajaks on hageja AS-i XXX AS-i menetluskulud hüvitanud.
5.Hageja hinnangul on XXXkäesolevas asjas kohaseks kostjaks, kuna kostja poolt kohtus
2 (10)
esindamist saab vaadelda käsunduslepingulise suhtena võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 mõttes. Seejuures ei ole hageja sõnul vaidlust, et kohtumenetluses esindas hagejat kostja. Hageja leiab, et hagi esitamine on õigustatud, sõltumata hageja muudest lepingulistest suhetest, kaasaarvatud hageja suhetest XXX OÜ-ga, kuna TsMS piiranguid, mille kohaselt on juriidilisel isikul võimalus olla kohtumenetluses lepinguliseks esindajaks üksnes juhul, kui tegemist on kaashagejaga või kaaskostjaga, kuid kuivõrd antud juhul niisugust olukorda ei esinenud, sai kõne alla tulla üksnes hageja lepinguline esindamine TsMS § 218 lõike 1 punkti 2 alusel. Isegi kui kostja tõendaks, et menetlusdokumentidel on hageja esindajaks märgitud XXX OÜ, st esitaks menetlusdokumendi, milles on hageja esindajaks märgitud juriidiline isik, näitaks see pigem puudujääke kostja teadmistes menetlusõiguse osas.
6.18.02.2014.a. toimunud kohtuistungil nentis hageja esindaja, et ta ei tea, kas kostjale on hageja poolt väljastatud volikiri hageja esindamiseks või mitte, leides, et juhul kui kostja füüsilise isikuna ei võtnud või ei palunud vormistada eraldi volitust, on see juba kostjapoolne rikkumine. Seejuures on oluline, et menetluse kestel kontrollis esindaja volituste olemasolu kaks kohtu koosseisu. Nimelt tõendab Tallinna Ringkonnakohtu otsus, et kostja on hagejat esindanud nii Harju Maakohtus kui ka Tallinna Ringkonnakohtus. Samas kinnitas hageja esindaja, et kirjalik käsundusleping sõlmiti vaid hageja ja XXX OÜ vahel, hageja ja kostja vahel sõlmiti esindamiseks tsiviilasjas 2-09-24515 vaid suuline käsundusleping. Kuivõrd hageja on seisukohal, et esindamise näol kohtus peab olema tegemist lepingulise suhtega, oli käsundisaajaks just kostja, misjuures pidi ta vastavalt VÕS §-ile 620 tegutsema vajaliku hoolsusega ja ära hoidma kahju tekkimise hageja varale.
7.Hageja hinnangul rikkus kostja ilmselgelt ja oluliselt temal lasuvat hoolsuskohustust, kuna kostja oli see, kes korraldas nõude tagasiloovutamise lepingu sõlmimise ja kirjutas nõude loovutaja nimel sellele ka alla, väites, et tal on loovutaja esindamiseks volitused olemas. Kohtuotsusest nähtub, et hagi rahuldamine oli põhimõtteliselt välistatud, kuna kostjal ei olnud volitust nõude loovutamise lepingule loovutaja nimel alla kirjutada, ja kostja oleks nõutava hoolsuse rakendamise korral pidanud kohtuasja ajamise ülevõtmisel hindama, millised on hageja õigusliku olukorra tugevused ja nõrkused. Kui kostja oleks VÕS § 623 lõike 1 kohaselt hagejat olulistest asjaoludest teavitanud, oleks hageja saanud perspektiivitu kohtuasja lõpetada ning vältida edasiste kulude tekkimist. Kostja aga laskis perspektiivitul kohtumenetlusel, mis oleks nii või teisiti lõppenud hageja kaotuse ja vastaspoole menetluskulude kandmise kohustusega, jätkuda.
8.Hageja rõhutab, et menetluse käigus esitas kostja üksnes arutlusi volituse teemal, ent ei esitanud tõendit selle kohta, et tal ka tegelikult volitused olemas olid. Eeltoodust saab hageja hinnangul teha vaid ühe järelduse, s.o et kostjal ei olnud volitusi XXX esindamiseks. Volikirja esitamine käesolevas menetluses oleks kahtlustäratav, andes alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kostja väide, et ta olevat teavitanud hagejat kõigist menetlusetappidest ja riskidest, ei oma tähtsust, kui ei teavitata kõige tähtsamast asjast, s.o et kostja volituste puudumise tõttu on kohtuasi niikuinii perspektiivitu. Kostja tähelepanek, et 3.155,37 euro ulatuses kuulus vaidlusalune nõue hagejale, ei ole samuti asjakohane, kuna arvestades kõne all olnud kogusummat, ei oleks hageja kindlasti jätkanud kohtuasja ajamist üksnes selle summa osas. Lisaks leiab hageja, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse vaidlustamiseks ei olnud alust. Kui kostja väidab, et alus oli olemas, peaks ta tõendama, millised AS-i XXX menetluskulud olid põhjendamatud.
9.Samuti leiab hageja, et käesoleval juhul ei ole asjakohane analüüsida tegu - põhjust - tagajärge, sellisel viisil, et kas ka siis, kui etteheidetav tegu kõrvaldada, oleks tagajärg saabunud või mitte, kusjuures kui oleks, siis pole teo ja tagajärje vahel põhjuslikku seost. Viidatud analüüs oleks asjakohane üksnes siis kui kostja oleks nö unustanud volikirja esitada. Etteheidetavaks veaks
3 (10)
käesoleval juhul on aga asjaolu, et kostja ei teatanud hagejale sellest, et tal volitused puuduvad ja hagi rahuldamine on seetõttu välistatud. Kui hüpoteetilises arutluskäigus see „viga“ kõrvaldada, on vea ja tagajärje põhjuslik seos ilmne. Kui kostja oleks hagejale selle asjaolu avaldanud, oleks hageja loobunud kohtumenetluse jätkamisest.
10.Hageja kinnitas, et ta on teinud kostjale ettepaneku tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, samuti palunud selgitust, miks kostja laskis jätkuda juba ettekaotatud kohtuasjal. Kostja vastas küll hageja kirjale 28.08.2013.a., kuid tekkinud kahju käesoleva ajani hüvitanud ei ole.
11.Hageja palus kostjalt välja mõista 1.794,00 eurot, viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kindla summana hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lõike 1 järgses määras arvestatuna põhinõudelt. Samuti palus hageja jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda.
12.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: 27.12.2011.a. allkirjastatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti, 15.07.2012.a. nõude loovutamise lepingu, Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2013.a. kohtuotsuse tsiviilasjas 2-09-24515, AS-i XXX 03.07.2013.a. avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-0924515, Harju Maakohtu 15.08.2013.a. kohtumääruse tsiviilasjas 2-09-24515 ning hageja lepingulise esindaja ja kostja vahelise e-kirjavahetuse. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
13.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata, kuna kostja hinnangul on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja sõnul nähtub dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist üheselt, et see on sõlmitud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, XXXAS-i ja XXX OÜ vahel. Seega on õigusabiteenuse osutamiseks sõlmitud käsundusleping sõlmitud juriidilise isiku XXX OÜga mitte XXXkui füüsilise isikuga. XXXtegutses vaid XXX OÜ seadusliku esindajana. Tulenevalt eeltoodust oleks hageja pidanud hagi esitama XXX OÜ vastu.
14.Samuti märgib kostja, et ka vaidlusaluse tsiviilasja menetlusdokumentidel on märgitud hageja esindajaks XXX OÜ, mitte kostja. 18.02.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud vastuväidete juurde, leides, et seisukoht, et juriidiline isik ei saa poolt kohtus esindada, ei ole õige, tuues esile asjaolu, et ka advokaadid esindavad kohtus pooli advokaadibüroo kaudu. Hageja andis tsiviilasjas 2-09-24515 esindamiseks volikirja juriidilisele isikule, kes tegutses menetluses oma organite kaudu. Lisaks kinnitas ka hageja ise oma 01.08.2013.a. kostjale saadetud e-kirjas, et hageja ei soovi vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, vaid kasutab oma õigust nõuda need sisse XXX OÜ-lt.
15.Kostja selgitas, et hageja ja XXX XXX sõlmisid 23.07.2009.a. kindlustuslepingu, mille alusel hüvitas kindlustusandja hagejale AS-i XXX võlgnevuse summas 287.629,26 krooni ehk 18.382,86 eurot. Tulenevalt eeltoodust läksid kõik hageja nõuded AS-i XXX vastu üle kindlustusandjale, kes hüvitas 90% nõudest, mille tulemusena 10% nõudest jäi rahuldamata. 14.04.2011.a. loovutas XXX XXX nõude kostja vastu XXX . Vaatamata eeltoodule ei teinud hagejat 25.05.2009.a. kuni 27.12.2011.a. tsiviilasjas 2-09-24515 esindanud advokaat Kalle-Kaspar Sepper hageja või nõude muutmisega seotud menetlustoiminguid. Lisaks oli advokaat 13.09.2011.a. istungil teatanud, et hagejal rohkem tõendeid ei ole, asudes vaid seisukohale, et nõude loovutamine menetluse kestel ei mõjuta asja menetlust. Vastaspool nimetatud väitele vastu ei vaielnud. Eespool esitatu kirjeldab kostja sõnul selgelt asjaolu, millises seisus oli tsiviilvaidlus selle XXX OÜ poolt ülevõtmisel ning et hagi, selle tõendusmaterjalid ja kontseptsiooni ehitas üles advokaadibüroo, mitte kostja.
4 (10)
16.Kostja rõhutas, et Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2013.a. hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes Harju Maakohtu põhjendusega, esiteks selle tõttu, et hageja ei tõendanud hagetava nõude endale tagasiloovutamist ja teiseks seetõttu, et hageja ei tõendanud kostjale tsingitud terasprofiilide müümist, seejuures just kauba üleandmise fakti. Ringkonnakohus märkis, et juhul kui nõue kuuluks hagejale, on hagialuseks toodud asjaolud ikkagi tõendamata. Samuti tõi kostja esile asjaolu, et 3.155,37 euro ulatuses kuulus nõue kogu aeg hagejale. Seega on ebaõige hageja järeldus, et hagi rahuldamine oli põhimõtteliselt välistatud. Lisaks märkis kostja, et ta viitas menetluses korduvalt VÕS §-ile 170, mille kohaselt loetakse, juhul kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud, et loovutamine on toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. AS-ile XXX oli nõude tagasiloovutamisest teatatud 03.09.2012.a. Tulenevalt eeltoodust oli nõude loovutamine toimunud.
17.Kostja kinnitas, et ta teavitas hagejat igast menetluse etapist, midagi varjamata ja muutmata ning informeeris hagejat riskidest ja perspektiivikusest nii e-posti teel kui ka isiklikel kohtumistel. XXX OÜ tegi kogu menetluse kestel menetlustoiminguid kliendi jaoks parima kasuga ja lähtudes kliendi juhistest, ei lasknud mööda ühtegi menetlustähtaega ning täitis kohtukorraldusi. Hageja oli teadlik, et kindlustusandja on suuremas ulatuses tema nõude hüvitanud, kuid sellest hoolimata soovis hageja menetlust jätkata. Hageja ise ei suutnud esitada oma esindajatele tõendeid, mis oleksid toonud kaasa hagi rahuldamise. Antud juhul viitas kostja kõikidele asjas olemasolevatele tõenditele, mida üheselt tõendavad nii 04.09.2013.a. kohtuistungi protokoll, kui ka apellatsioonimenetluses esitatud apellatsioonkaebus. Kostja ei ole lubanud hagejale võitu, samuti ei ole kunagi ette teada, millise otsuse kohus teeb ning asjaolu, kas vaidlustada otsus või mitte, on kliendi, mitte esindaja, otsustada. Vaidluse jätkamise ringkonnakohtus otsustas hageja pärast asja perspektiividest teadasaamist. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik väita, et kostja rikkus käsunduslepingust tulenevat hoolsuskohustust, mis viis kahju tekitamiseni hagejale.
18.Lisaks leiab kostja, et kahju ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kahju ei ole tekkinud kostja tegevuse, sealhulgas tegevusetuse, tagajärjel. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et vastavalt hageja ja XXX OÜ vahelisele kokkuleppele, tasus apellatsioonkaebuse esitamise menetluskulud XXX OÜ kokku summas 2.190,00 eurot (750,00 eurot riigilõivu ja 1.200,00 eurot õigusabikulu koos käibemaksuga 240,00 eurot). Seega on hageja säästnud 2.190,00 eurot. Kostja leiab, et kahju tekkis eelkõige asjaolust, et hageja ei vaidlustanud vastaspoole poolt nõutavat menetluskulude summat kohtu antud tähtaja jooksul. Samuti ei soovinud hageja, et XXX OÜ menteluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitaks.
19.Tulenevalt kõigest eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, esitades kohtule dokumentaalsete tõenditena: hageja hagiavalduse AS-i XXX vastu, XXX XXX võlanõude, täpsustatud hagiavalduse, 13.09.2011.a. kohtuistungi protokolli, hageja seisukohad ja e-kirjavahetuse ning volikirja. Kohtuotsuse põhjendus.
20.Kohus, tutvunud esiletoodud asjaoludega, uurinud esitatud tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtule esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
21.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: -
Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi 2-09-24515, milles arutati hageja hagi AS-i
5 (10)
-
-
-
XXX vastu; Nimetatud tsiviilasjas esindas hagejat 25.05.2009.a. kuni 27.12.2011.a. advokaat KalleKaspar Sepper; 27.12.2011.a. võttis kõik nimetatud kohtuasja puudutavad dokumendid üle kostja; Dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, XXXAS-i ja XXX OÜ poolt; Nimetatud akti punktis 1 kinnitati, et XXX OÜ esindab volikirja alusel ühtlasi Läti äriühingut XXX , kes on tsiviilasjas 2-09-24515 menetletava nõude omanikuks, ja et kohtuasja materjalid antakse üle selleks, et XXX OÜ hakkaks hagejat tsiviilasjas 2-0924515 esindama; Lisaks kostjale esindas nimetatud menetluses hagejat ka XXX ; 30.04.2013.a. tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-09-24515 otsuse, millega jättis jõusse Harju Maakohtu otsuse hageja hagi rahuldamata jätmiseks; AS XXX esitas 03.07.2013.a. kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, millele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis AS XXX alates 27.12.2011.a. õigusabikulusid kokku summas 1.794,00 eurot; Harju Maakohus rahuldas nimetatud avalduse 15.08.2013.a. kohtumäärusega; Hageja on käesolevaks ajaks AS-i XXX menetluskulud hüvitanud; Pooled ei ole vaatamata läbirääkimistele kohtuvälisele kokkuleppele jõudnud. Nimetatut tõendab ka hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus (t/l 26-35 ja 89-94).
Samuti tõendavad ülaltoodud asjaolusid kohtule esitatud hageja hagiavaldus ja selle täpsustus AS-i XXX vastu (t/l 55-59 ja 62-65), võlanõue (t/l 60-61), nõude loovutamise leping (t/l 12-13), 13.09.2011.a. toimunud kohtuistungi protokoll (66-70) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2013.a. otsus tsiviilasjas 2-09-24515 (t/l 14-20), AS-i XXX 03.07.2013.a. avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (t/l 21-23) ja Harju Maakohtu 15.08.2013.a. määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks (t/l 24-25).
22.Pooled vaidlevad asjaolude üle, kas käesolev hagi on esitatud õige isiku vastu, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping või mitte, samuti kas hagejale tekkis kostja poolt käsunduslepingu rikkumise, eelkõige käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumise, tõttu kahju, mida kostja oleks saanud ja pidanud ära hoidma.
23.Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi on esitatud õige isiku vastu, võtab kohus esiteks seisukoha, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud tsiviilasjas 2-09-24515 esindamiseks käsundusleping või mitte.
24.Tulenevalt sellest, et hageja ja kostja vahelise väidetava suulise lepingu objektiks oli õigusabiteenuse osutamine, eelkõige hageja esindamine kohtus, tuleb käesoleval juhul kohaldada käsunduslepingu sätteid. Vastavalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Käsunduslepingu võib sõlmida ka suuliselt. VÕS § 8 lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
25.Hageja sõnul sõlmiti hageja ja kostja vahel suuline teenuse osutamise leping hageja esindamiseks tsiviilasjas 2-09-24515. Hageja hinnangul on kostja käesolevas asjas kohaseks
6 (10)
kostjaks, kuna kostja poolt kohtus esindamist saab vaadelda käsunduslepingulise suhtena. Hageja leiab, et hagi esitamine kostja vastu on õigustatud, sõltumata hageja muudest lepingulistest suhetest, kaasaarvatud hageja suhetest XXX OÜ-ga, kuna arvestades TsMS piiranguid, sai kõne alla tulla üksnes hageja lepinguline esindamine TsMS § 218 lõike 1 punkti 2 alusel. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja sõnul nähtub dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist üheselt, et see on sõlmitud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, XXXAS-i ja XXX OÜ vahel. Seega on õigusabiteenuse osutamiseks sõlmitud käsundusleping juriidilise isiku XXX OÜ-ga, aga mitte XXXkui füüsilise isikuga.
26.Kohus juhindub poolte vahel vaidluse lahendamisel VÕS § 9 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et leping on pakkumusele nõustumuse andmisega sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lõike 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lõike 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata, kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist (t/l 11) ja kostja poolt kohtule esitatud volikirjast (t/l 107) nähtub selgelt asjaolu, et 27.12.2011.a. sõlmiti hageja esindamiseks tsiviilasjas 2-09-24515 leping hageja ja XXX OÜ vahel. Kostja kirjutas nimetatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktile alla XXX OÜ seadusliku esindajana vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 31 lõikele 2, mille kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus, ja TsÜS § 34 lõikele 1, mille kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige. TsÜS § 31 lõike 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kuivõrd käesoleval juhul on täidetud teise isiku, antud juhul XXX OÜ esindamise eeldused, mis on sätestatud TsÜS § 115 lõikes 1, § 116 lõikes 1 ja § 117 lõikes 2, milleks on esindaja, antud juhul kostja, poolt tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemine esindatava asemel, selliste tahteavalduste tegemine esindatava nimel, s.o kostja avaldas tehingu teisele poolele, s.o hagejale, et ta tegutseb XXX OÜ esindajana, st kostja käitus hagejale äratuntaval viisil XXX OÜ nimel, mida tõendavad eelkõige dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt ja volikiri, milles on pooleks märgitud XXX OÜ, samuti on täidetud eeldus, et esindaja tegutses esindusõiguse piires, kuna juriidilise isiku juhatuse liikme seadusjärgne esindusõigus on sisuliselt piiramatu, st juhatuse liige saab äriühingu nimel teha kõiki tehinguid ning kuivõrd esindusõigus ei olnud ka lõppenud, tuleb lugeda, et kostja poolt tehtud tahteavaldused ja tehingud ei hakanud kehtima tema enda, vaid XXX OÜ suhtes, kelle nimel ja huvides kostja tegutses. Kohus selgitab, et nimetatud regulatsiooni
7 (10)
eesmärk on kaitsta esindajat, kellele ei teki, juhul kui ta teeb tehingu esindatava nimel talle antud esindusõiguse piires, tehingust õigusi ega kohustusi. Samuti ei ole siinjuures ka oluline esindatava ja esindaja sisesuhe, mis tekib lepingu või seaduse alusel. Vastasel juhul võiks asuda ka seisukohale, et käesoleva asjas võiks hagejaks olla XXXAS-i juhatuse liige Indrek Sauga, kes kirjutas alla nii dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktile (t/l 11) kui ka XXX OÜ-le väljastatud volikirjale (t/l 107). Lisaks kinnitab kostja poolt kohtule esitatud volikiri (t/l 107), et hageja andis enda esindusõiguse TsÜS § 118 lõike 1 kohase volituse andmisega XXX OÜ-le, kusjuures volikiri anti välja vastavalt TsÜS § 119 lõikele 1 edasivolitamise õigusega, mille kohaselt võis XXX OÜ volitada omakorda nii kostjat kui ka teisi isikuid, kusjuures Tallinna Ringkonnkohtu otsusest nähtuvalt oli XXX OÜ poolt edasivolitatud ka XXX `t (t/l 14), kes lisaks kostjale, vaidlusaluses menetluses hagejat esindas. Seega võiks hageja nägemuse kohaselt vastutada käsunduslepingu rikkumise eest põhimõtteliselt ka XXX . Kohus märgib, et juriidilisest isikust käsundisaajate puhul osutavadki reaalselt teenust konkreetsed füüsilised isikud juriidilise isiku nimel. Seda ka kohtus esindamisel vastavalt TsMS § 218 lõike 1 punktile 2. Isiklik täitmine tähendab sellisel juhul seda, et käsund täidetakse konkreetse äriühingu poolt isikute kaudu, keda juriidiline isik oma tegevuses kasutab. Lepingupooled nimetatuga ei muutu. Puudub vajadus sõlmida eraldi samasisuline käsundusleping ka konkreetse füüsilise isikuga. Käesoleval juhul ei välista dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt ega volikiri hageja esindamist äriühinguga seotud isikute poolt, pigem vastupidi rõhutab edasivolitamise õigus just asjaolu, et XXX OÜ oleks võinud kohtus esindamise ülesande anda üle ka näiteks teisele äriühingule. Käesoleval juhul oleks seega võinud hagejale teenust osutada ka, kasvõi kostja haigestumise või töökoha vahetamise korral, keegi teine, misjuures ei oleks ühelgi juhul olnud tegemist lepingu rikkumisega. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud tõendid tõendavad üksnes hageja ja XXX OÜ vahel lepingu sõlmimist, mitte aga asjaolu, et lisaks XXX OÜ-le sõlmiti samasisuline leping ka kostjaga. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja on esitanud kostjale pakkumuse tsiviilasjas 2-09-24515 hageja esindamiseks, millele kostja oleks omakorda andnud nõustumuse. Seega ei saa lugeda tõendatuks hageja ja kostja vahel vahetatud vastastikke tahteavaldusi ja saavutatud kokkulepet nimetatud teenuse osutamiseks pakkumise esitamise ja nõustumise andmise teel. Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt, kas käsundusleping võidi sõlmida vaikimise või tegevusetuse kaudu tulenevalt hageja ja kostja vahelisest eelnevast praktikast või vastaval tegevus- või kutsealal järgitavast tavast.
27.VÕS § 25 lõikest 1 tulenevalt on lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on juhul, kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole pooled välja toonud asjaolusid, et lepingupoolte vahel oleks olnud ka muid lepingulisi suhteid, misjuures mõned neist oleks sõlmitud ka suuliselt, samuti on üldteada asjaoluks, et kohtus esindamiseks antakse reeglina kirjalik volitus, nagu ka käesoleval juhul antud on, on kohus seisukohal, et poolte vahel väljakujunenud praktikaks saab pidada just kirjalike lepingute sõlmimist, mistõttu ei saa lugeda lepingut sõlmituks ka vaikimise ega kostja tegevuse või tegevusetusega ega vastaval tegevus- või kutsealal eksisteerivaks tava tõttu.
8 (10)
28.Tulenevalt kõigest eeltoodust ei ole tõendatud, et lisaks hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud kirjalikule lepingule, oleks sõlmitud ka eraldi samasisuline leping kostjaga. Seejuures märgib kohus, et ka hageja ise on oma 01.08.2013.a. kostjale saadetud e-kirjas kinnitanud, et ta kavatseb kasutada oma õigust nõuda menetluskulud sisse just XXX OÜ-lt (t/l 82), mis viitab asjaolule, et hagejal ei olnud kostjaga eraldi lepingut sõlmitud.
29.Kuivõrd hageja on tuginenud üksnes käsunduslepingust tulenevale kahju hüvitamise nõudele, toomata välja asjaolusid, mis võiksid anda aluse muude materiaalõiguse normide kohaldamiseks, sealhulgas ei ole hageja tuginenud väitele, et kostja võiks vastutada lepingu rikkumise eest kui delikti koosseisu vahetult täitnud juhatuse liige või lepingust tulenevalt solidaarselt ega et kostja oleks tekitanud kahju õigusvastaselt ning oleks kahju tekitamises süüdi, samuti ei ole kohus hagiavalduses väljatoodud asjaolude pinnalt tuvastanud võimalust rahuldada hagi mõnel muul materiaalõiguslikul alusel, seda muuhulgas ka põhjusel, et võlausaldajal on reeglina võimalik esitada juhatuse liikme vastu üksnes nõudeid, mis tulenevad võlausaldaja ja juriidilise isiku vahelistest võlasuhtest, ning tegemist ei ole ka olukorraga kui võlausaldaja ei saa oma nõudeid juriidilise isiku vara arvel rahuldada, ja kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust kohaldada VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 või 8 ega VÕS §-i 1048, leides, et juhindudes VÕS § 1044 lõikest 2 ei peaks lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõudma VÕS 52. peatükis sätestatu alusel, jätab kohus hagi rahuldamata.
30.Lisaks märgib kohus, et kuivõrd käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele kui protsessile, mitte tulemusele, siis ei ole iseenesest soovitud tulemuse saavutamata jätmine lepingu rikkumine. Kohtu hinnangul on kostja kui XXX OÜ esindaja vastavalt VÕS § 24 lõikele 1 teinud tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, misjuures ka käsundiandja enda käitumine ei võimaldanud soovitud tulemust saavutada. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et XXX OÜ esindaja rikkus lojaalsus- või hoolsuskohustust, mis on sätestatud VÕS § 620 lõikes 1, kuna esindaja lähtus käsundiandja juhistest vastavalt TsMS § 621 lõikele 1. Samuti leiab kohus, et hageja ei saanud eeldada kostjalt ega XXX OÜ-lt käsundi täitmist vastavalt VÕS § 620 lõikele 2, mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele, näiteks (vande)advokaatidele omaste kutseoskuste tasemel. Kõigele eeltoodule lisaks tuleks kahju hüvitamisel arvestada ka asjaoluga, et vastavalt VÕS § 127 lõikele 5 tuleks hüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel sai, eelkõige tema poolt säästetud kulud.
31.Kuna kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud suulist käsunduslepingut ja kohus ei tuvastanud hagiavalduses väljatoodud asjaolude pinnalt võimalust rahuldada hagi mõnel muul materiaalõiguslikul alusel, puudub vajadus nii edasiseks käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eelduste, kui ka teiste eelduste, analüüsiks.
Menetluskulude jaotamine
32.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele mh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kõik kostja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel
9 (10)
30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
33.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Vastavalt TsMS § 133 lõikele 2 liidetakse ka TsMS §-is 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista 1.794,00 eurot ja viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kindla summana hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lõike 1 järgses määras arvestatuna põhinõude summalt 1.794,00 eurot, misjuures kõrvalnõude suuruseks oli TsMS § 133 lõike 2 kohaselt 152,49 eurot, on käesoleval juhul tsiviilasja hinnaks 1.946,49 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.