Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.märts 2014 Paide
Tsiviilasja number
2-13-41283
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi Egel Aasamets’ vastu 3106.03 euro nõudes
Hagihind
3106.03 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS, registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn, lepinguline esindaja Artjom Luik Kostja: Egel Aasamets, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx, lepinguline esindaja Kuldar Salumets
Jätta rahuldamata Salva Kindlustuse AS hagi Egel Aasamets’ vastu 3106.03 euro nõudes.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ASJAOLUD (tl 76-80) - xx.xx.xxxx toimus xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx lähedal liiklusõnnetus, mille käigus MV, juhtides sõidukit xxxx xxxxxx reg nr xxxxxx, põrkas kokku teel järelevalveta olnud hobustega; - MV ja UV tuvastasid, et loomad pääsesid lahti kostja aedikust. Kostja on nende hobuste loomapidaja; - MV ja Salva Kindlustuse AS (edaspidi hageja või Salva Kindlustus) vahel oli 30.04.2012 sõlmitud sõidukikindlustuse leping (edaspidi Leping) ning väljastatud poliis nr xxxxxxxx; - Lepingu alusel hüvitas Salva Kindlustus MV tekitatud kahju, tasudes xxxxxxxx xxxxxx xx-le sõiduki xxxx remondi eest 3106.03 eurot. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda; - Salva Kindlustus on saatnud kostjale nõude võlakohustuse täitmiseks, kuid kostja keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest. Hageja on seisukohal, et kostja loomapidajana vastutab VÕS § 1060 alusel loomade poolt tekitatud kahju eest.
Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastuväidete kohaselt - hageja ei ole tõendanud, et xxxx.xxxx liiklusõnnetuses osales kostjale kuuluv hobune. Hagiavalduses ei ole hageja liiklusõnnetuses osalenud hobust kirjeldanud ning hobuse kirjeldus ei tule välja ka hagiavaldusele lisatud dokumentidest. Kahjukäsitluse käigus ei ole Kostjaga ühendust võetud ning tema valduses olevaid loomi kontrollitud. Kostjale kuuluvatel hobustel puudusid xx.xx.xxxx sellised vigastused, mis vastaksid kahjujuhtumis sõidukil tuvastatud viTsiviilasi nr 2-13-41283
gastustele. Veterinaari ei ole kostja oma hobustele kahjujuhtumi toimumise ajal ega selle järgselt kutsunud. - hageja ei ole tõendanud ka kostja süüd kahju tekitamisel; - tõendatud pole ka see, et kahjujuhtum üldse toimus kokkupõrkes hobusega. Tegu võis olla mistahes muu mets-või koduloomaga, kelle karvu võis sõidukilt leida; - hagiavalduse kohaselt tekkis kahju liiklusõnnetusest. Liiklusõnnetusest ei pea politseile teatama vaid LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolude esinemisel. Antud juhul on täitmata LS § 169 lg 4 punktis 2, 4 ja 5 sätestatud, mistõttu oli vaja politseile liiklusõnnetusest teatada. Seetõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu VÕS § 1043 ja § 492 lg 1 alusel; - kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ning tegutseda vastavalt politsei korraldustele (LS § 169 lg 5). Antud juhul teavitas MV politseid xx.xx.xxxx kell 12.35 ja teatas, et varahommikul toimus kokkupõrge hobusega, kus loom kannatada ei saanud ja selle omanik on teada. Kahju juhtumi kirjeldusse märkis M.V, et looma omanik on TA. Viimane pole aga loomapidaja. Seda kinnitab ka hageja hagi kostja Egle Aasamets’a vastu Alternatiivselt leidis kostja - LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohendama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja peab sõidukiiruse valikul arvestama lisaks sõidukogemusele ka teeolusid ja muid erinevaid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires. Vastavalt kahjujuhtumi kirjeldusele olid tee parekurvis enne xxxxxx-xxxx teed kolm hobust, libeduse tõttu ei õnnestunud autot peatada ning toimus kokkupõrge. Sellest johtuvalt leiab kostja, et kahju võis hagejale tekkida sõidukijuhi enda süül. Kostja juhib tähelepanu, et hobused olid teel, mitte ei hüpanud teele ootamatult. VÕS § 139 lg 1 ja 2 ning Riigikohtu lahendis 3-2-138-05 p 16 seisukohta arvestades tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
MV avaldas piltidel (tl 82-85) olevate kostja loomade kohta, et poni ta ära ei tunne; et ta ei saa kindlalt väita, et on piltidel olevaid hobuseid näinud; et tl 82 olev hobune on veohobuse moodi ning tl 83 oleva hobuse pakub ratsahobuseks, umbes selline must hobune oli (tl 105). Seega ei ole MV (ainus isik, kes teel olnud hobuseid isiklikult nägi) kindel, et hobused kes xx.xx.xxxx teel olid ja kellega ta kokku põrkas, olid kostja hobused. Enamgi veel. M.V pole kindel isegi selles, et ta konkreetseid hobuseid (kostja hobused) üldse näinud on.
Tsiviilasi nr 2-13-41283
Antud juhul toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada M.V auto. Hinnates tunnistajana üle kuulatud AR ütlusi kogumis asjas uuritud fotodega auto kahjustustest, on alust arvata, et kahjustused M.V autole tekkisid kokkupõrke tagajärjel hobusega. Samas ei ole tõendatud, et kahju M.V sõidukile tekkis kokkupõrkest kostja hobusega (hobustega). Asjaolu, et kahju M.V sõidukile tekkis kokkupõrkest tema hobustega, kostja omaks võtnud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on hageja kohustatud tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja hagi ei ole tõendatud, jätab kohus selle rahuldmata. Arvestades, et hagi jääb rahuldamata tõendamatuse tõttu, puudub vajadus hinnata kostja alternatiivse nõude põhjendatust, samuti kostja vastuväiteid, mis puudutavad M.V poolt politsei kohest mitteteavitamist liiklusõnnetusest ning M.V lahkumist sündmuskohalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.