365,67 eurot Hageja Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, asukoht F. Rugalse 19, 51014 Tartu), lepinguline esindaja Marika Rindemaa (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Credit.ee OÜ hagi XXXvastu võla saamiseks
Lihtmenetluses ilma menetlusosaliste ärakuulamiseta
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX põhivõlgnevus 200 (kakssada) eurot, intress 20 (kakskümmend) eurot, viivis 6,99 (kuus eurot ja 99 senti) eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 15 (viisteist) eurot Credit.ee OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta Credit.ee OÜ menetluskulud 66% ulatuses XXX kanda ja 34% ulatuses Credit.ee OÜ enda kanda. XXX menetluskulud jätta tema enda kanda.
Välja mõista XXX menetluskulud summas 39,60 (kolmkümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot Credit.ee OÜ kaudu.
5.Jätta Credit.ee OÜ menetluskulud summas 20,40 (kakskümmend eurot ja 40 senti) eurot tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi
2-13-55169 taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik
1.Credit.ee OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX 319,67 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, vaid, märkis et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 24.01.2014 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses
2.28.01.2014 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul.
3.29.01.2014 esitas Credit.ee OÜ Harju Maakohtule hagi XXX vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 200 eurot, intressi sooduslaenu tagastuse viivitamise eest 10 eurot, intressi 10 eurot, viivise 100,67 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 45 eurot ning menetluskulud 60 eurot.
5.01.08.2013 sõlmisid pooled laenulepingu nr 20130801/11, mille lausel kostja sai laenu 200 eurot tähtajaga 31.08.2013. Laenu saamiseks täitis kostja internetikeskkonnas www.credit,ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Hageja rahuldas laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega ning kostjale saadeti e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos maksegraafikuga. Kostja laenu tähtaegselt ei tagastanud.
6.Vastavalt lepingule, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks leppisid pooled kokku 0,33% päevas põhivõlast. Hageja on arvestanud viivist summas 100,67 eurot.
7.Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma intresse summas 10 eurot, millele lisandub veel sooduslaenu tagastuse viivitamise korral lisanduv viivis 10 eurot tulenevalt üldtingimuste p 5.3.
8.Üldtingimuste punkti 4.6 alusel on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaaja on kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud lepingu rikkumisest tuleneva toiminguga, igakordse toimingu kohta 15 eurot. Kostjale on saadetud 10.10.2013 võlateatis, 25.10.2013 hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja 13.11.2013 lepingu ülesütlemisteatis. Seega on sissenõudekulu 45 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Kostjalt peteti 01.08.2013 välja tema ID-kaart, millega tehti erinevates asutustes mitmeid rahalisi tehinguid ja sõlmiti kaupade ostulepinguid, millest kostja mingit kasu ei saanud. Kostjal puudub e-postiaadress ja ta ei oska kasutada internetiteenuseid. Juhtumi kohta on esitatud avaldus ka politseisse.
2-13-55169
11.Kostja märgib, et viibib alates 01.10.2005 Karjaküla Sotsiaalkeskuses ja kasutab ööpäevaringset hooldusteenust. Oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab kostja kõrvalabi ning tema liikumine on piiratud. Kostja pensionist 85% läheb hoolduskulude katteks ja 15% jääb taskurahaks. Ülejäänud hoolduskulud tasub Keila Vallavalitsus. Maakohtu põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2013 sooduslaenu lepingu nr 20130801/11 (tl 25-27), mille alusel kostja sai hagejalt laenu 200 eurot kohustusega tagastada laen hiljemalt 31.08.2013 ühekordse maksena. Enne laenu saamist täitis kostja hageja internetikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes võlaõigusseadus (VÕS) § 52 lg 3.
16.Kostja vastuväite kohaselt elab ta alates 01. oktoobrist 2005 OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuses ja tervislikust seisundist tulenevalt vajab kõrvalabi, kuna liikumine on piiratud. Kostja eestkostjaks on Keila Vallavalitsus. Kostja ei ole ta hagejaga laenulepingut sõlminud. Kostjalt peteti 01.08.2013 välja ID-kaart, millega tehti erinevates asutustes mitmeid rahalisi tehinguid ja sõlmiti kaupade ostulepinguid, millest kostja mingit kasu ei saanud. Kohtule tõendina esitatud avaldusest politseile (tl 6162) ja politsei vastusest nähtub, et kostja on 01.08.2013 andnud enda ID-kaardi kolmandatele isikutele vabatahtlikult. Avaldusest politseile nähtub, et kostja juhatas venekeelt kõnelevad noormehed Karjaküla Sotsiaalkeskusesse ja lahkus nendega vaatamata sotsiaaltöötaja keelule. Lisaks juhatas kostja noormehed teiste sotsiaalteenuseid tarbivate inimeste juurde. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teatest nähtub, et eeluurimise käigus ei ole tuvastatud, et kostja ID-kaart oli varastatud või kadunud. Kostja kinnitas oma ütlustes, et tegutses ise (tl 77). Kostja, andes vabatahtlikult enda ID-kaardi võõrastele inimestele, pidi arvestama, et sellega võivad kaasneda tagajärjed. Kohus leiab, et kuna kostja ID-kaardi vargus ei ole leidnud tuvastamist, siis on põhjendamata kostja väited, et kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Asjaolu, et kostja on andnud vabatahtlikult oma IDkaardi kellelgi kolmandale isikule kasutada, on kostja enda risk ja ei vabasta kostjat oma kohustuste täitmisest.
17.Seega on asub maakohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv tarbijakrediidileping.
18.Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu 200 eurot, sooduslaenu tagastuse viivitamise korral lisanduvat intressi 10 eurot, intressi 10 eurot, viivist 100,67 eurot ja võla sissenõudega seotud kulu 45 eurot.
2-13-55169
19.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja 01.08.2013 kandnud kostjale üle laenu 200 eurot (tl 44). Kostja ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud, seega leiab kohus, et laenusumma 200 eurot tagastamise nõue on VÕS § 108 lg 1 järgi põhjendatud.
20.VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenulepingu üldtingimuste punkti 3.1 alusel laenusaaja kohustub tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud või talle saadetavale maksegraafikule või selle puudumisel vastavalt lepingu põhitingimustele. Punkti 5.3 alusel, kui sooduslaenu saaja rikub lepingutingimusi, sh lähtuvalt üldtingimuste punktis 4 sätestatud asjaoludest, laienevad laenusaajale antud laenule automaatselt laenulepingu üldtingimused, sh laenuaasta intressimääraks loetakse 120%. Sooduslaenu tagastuse viivitamise korral lisanduv intress tuleb tasuda alates sooduslaenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast. Sooduslaenu lepingust nähtub, et kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressiga 10 eurot ning juhul, kui laenusaaja viivitab sooduslaenu osamaksete tasumisega või ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, siis kohustub laenusaaja tasuma intresse sõltuvalt laenusummast ja laenuperioodist. Laenusumma 200 eurot, intress 20 eurot, intressimäär 120%, krediidikulukuse määr 213,84%, viivisemäär 0,33% põhiosast päevas (tl 25-27). Kohus leiab, et laenusummalt intress summas 20 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
21.Laenulepingu Üldtingimuste punkti 3.1 viimaste lausete kohaselt viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise korral on lepingus kokku lepitud intressimäär päevas tähtajaks tasumata summalt. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Sooduslaenu lepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,33% (tl 35-27). VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega leiab kohus, et viivis kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis summas 6,99 eurot. Ajavahemik Alguskuup. 1.01.2014 1.09.2013 Kokku
Lõppkuup. 29.01.2014 31.12.2013
EKP intressimäär + 7% (alates 15.04.2013 8%) Hilinenud Aastas Päevas Põhivõlg päevi
8,25% 365 0,02260%
8,50% 365 0,02329%
Viivis 1,31 5,68 6,99
22.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu 45 eurot. Üldtingimuste punkti 4.6 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaaja on kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud lepingu rikkumisest tuleneva toiminguga, igakordse toimingu kohta 15 eurot. Riigikohus leidis 14.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p 13, et VÕS § 415 lg 1 teine lause ei välista ega piira esimeses lauses sätestatud krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus leidis, et kõne alla võib tulla mõistlike võla sissenõudmise kulu nõue. Maakohus on seisukohal, et ka laenu tagastamise kohustuse täitmata jätmise meeldetuletuseks saadetud teate hüvitamine jääb VÕS § 415 lg 1 teise lause kaitsealasse. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja edastanud kostjale võlateatise 10.10.2013, hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta 25.10.2013 ja teate lepingu ülesütlemise kohta 13.11.2013 (tl 34-40). Kohus on seisukohal, et kolme
2-13-55169 kirja saatmise eest ei saa pidada mõistlikuks kuluks 45 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kuidas on nimetatud kirjad kosjale edastatud. Puuduvad andmed, et kirjad on edastatud tähitult. Kohus leiab, et ühe kirja lihtsaadetisena edastamine ei maksa 15 eurot. Kohus leiab, et mõistlikeks sissenõudmiskuludeks võib pidada kolme kirja eest 15 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele võla sissenõudega seotud kulud 15 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 200 eurot, intress 20 eurot, viivis 6,99 eurot ja võla sissenõudega seotud kulu 15 eurot. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.
25.TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi hagi menetlemisel lihtmenetluses võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 60 eurot. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 66% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 39,60 eurot. Menetluskulud summas 20,40 eurot jäävad hageja enda kanda.
26.Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on tsiviilasja hind 365,67 eurot